Tuumajäätmetest
Värskelt avaldati üsna hea postitus, mis visualiseerib kui palju tuumajäätmeid tekkis 45 aasta kasutamise järel
North Anna tuumajaama kahest 950MW reaktorist (esimesel pildil peal kogu kraam):
Need
dry-cask'id peavad seaduse järgi kestma 100 aastat, ja reaalsuses on disainitud pigem kahesajaks aastaks. Jäätmete ringitõstmine uude (näiteks 100 aasta täitumisel) on nende ladustajate enda sõnul triviaalne.
Nende konteinerite juures seismine on loomulikult täiesti ohutu (tsiviiljäätmetega on ajaloo jooksul toimunud täpselt 0 tervist kahjustavat intsidenti). Circa 200 aasta pärast võid võtta vardad neist konteineritest välja ja viibida 30cm kaugusel tunde, saamata minimaalset lubatud doosi. Hiljemalt 400 aasta järel ei ole need jäätmed enam ohtlikud, v.a. siis kui võtad vardakimbu sees olevaid graanulid välja, purustad need ja sööd endale sisse.
See on ka see põhjus miks on tõsimeeli hakatud arutama, et äkki need 30-40
miljardit maksvad pikajaliseld hoiustamise projektid ei ole kõige mõtekamad ideed ja perspektiivikam olekski jäätmeid ladustada tuumajaam territooriumil, neid konteinereid aastasaja/kahe jooksul välja vahetades. Kõlab kindlasti paljudele hullumeelsena, aga pikemalt ülalkirjutatust räägitud siin episoodis (selle lõpuks äkki nii palju enam ei kõlagi):
Youtube,
Spotify
Näiteks räägivad nad seal ühest Michigani osariigi tuumajaamast, mis pandi kinni ja lammutatu sajaprotsendiliselt. V.a. jäätmed on seal endiselt hoiul (loomulikult järelvalve all), ei takista väidetavalt kedagi ega midagi.
Teine väga hea episood samast podcastist:
Mis läks valesti USA viimati valminud tuumajaama (Vogtle 3 ja 4) ehitamisega
Youtube,
Spotify
Väga huvitav aga äärmiselt pikk episood (tavaliselt kuulan neid autos tööle minnes /tulles) millele tuleb järg. Sisuliselt jõuti saagaga alles aastatesse 2014 - 2017. Ikka väga-väga palju keerati pekki, ja sugugi mitte ainult regulaatorite jm poolt. Arendaja (Westinghouse) kannab ikka pigem põhisüüd.
Suurim asi oli see, et kuna tegu on modulaarse jaamaga, seisab enam-vähem kõik nende samade moodulite valmistamise taga, mida siis peaks tehastes vorpima hakkama. Päriselt sai aga disain lõplikult tootmisküpseks alles circa 2017 (kuigi
jaama ehitama hakati 2013!). Tootja lubas juba 2014 et 90-95% disainist on valmis. Tegelikult tehti pidevaid (tuhandeid!) disaini-muudatusi reaktori kokkupanekuks kriitiliste (
critical path) moodulite disanis.
Seega 2017. a. sai alles asuda tootma kriitlisi mooduleid tuumajaama reaktori jaoks. Ja nagu me teame põhiline keerukus ei ole mitte nende tootmine, vaid jaama enda ehitus, mis omakorda seetõttu sai alata alles palju hiljem (ehk juba circa 5 aastat visati eos maha).
Takkajärgi tark olles oli kõige suurem viga, seesama asi mida
lausa krooniliselt iga tuumajaam projektiga tehakse. Hakatakse ehitama tulitera uut disaini, täiesti uue lähenemisega (modulaarne), mille disain ei ole tegelikult lõplik (ega valmimas 10 aasta jooksul, hoolimata lubadustest).
2000ndate alguses (kui tuumajaamanduse huvi jälle USAs taas tärkas) oli tegelikult kohe riiulilt võtta GE-Hitatchi väga värske ja ennast tõestanud
ABWR reaktor, mida oli Jaapanis juba mitu tükki rajatud. Kusjuures ajakuluga 4 - 5 aastat alates kopast maas kuni energia tootmiseni! Viimased 2 sellised suudeti ehitada ära 5 aastaga veel 2000 - 2005.
Disain oli USAs muide juba täielikult sertifitseeritud. Arendama asuti aga massiliselt AP-1000'et ja teisi tuleviku reaktoreid, mis oli sel hetkel täiesti paberil ja poolik. Sisuliselt ainult mõni aasta tagasi valminud disain oli "liiga iganenud".
Ja on näha et see viga on täiesti krooniline. Nüüdseks on väga mitu AP-1000 ja derivaati rajatud Hiinas (tulevad ka järglased). USAs on valminud 2 reaktorit. Disain on olemas ja lõplik (on toimivad jaamad mida saab vajadusel ise vaatamas käia), (veel) on olemas tarneahel ja komponentide tootjad. On olemas kümmekond NRC poolt juba lubatud asupaika üle USA, kuhu võiks homne päev kopa maasse lüüa, aga mida teevad tellijad?
Mõtlevad et AP-1000 oli ikka "äärmiselt problemaatiline", ootame ja ehitame uusi täiesti tõestamatuid paber-reaktoreid, mis lahendavad kõik probleemid
