www.militaar.net

Ettepanek ja küsimus
Mida arvate listidest?
Kutsun mitmesuguste probleemide arutlejaid oma
arvamusi avaldama listis
hobi.asjalikud@lists.ut.ee
Liitumieks saata kiri aadressile
sympa@lists.ut.ee
kirja sisu:
subscribe hobi.asjalikud@lists.ut.ee
vastus tuleb minutiga

Tegin kunagi sellise puusalt rehtungi.

2020 – 2030.
Kompenseerida alates
2020.a sündivate laste vanematel 1/3 eluasemelaenu maksetest. Eesmärk võiks olla 25000 elussündi
aastas.

Kompensatsioonimehhanism võiks rakenduda alates aastast 2020 sündivate laste puhul. Riik
maksab sellest aastast alates lapsevanematele 1/3 ulatuses nende eluasemelaenu makstetest.
Toetusele võiks seada ülempiiri nagu seda tehti elektriautode ostu puhul. Mõistlik piir jääb 90 000
euro juurde. Ilma sissemakseta eluasemelaenu puhul jääb kuumakse sellisel juhul 460 euro juurde.
Antud summast võiks riik kompenseerida 1/3 ehk 153 eurot kuus, mis teeb aastakuluks 1836 eurot.
Teise lapse saamise puhul juba 2/3 ja kolmanda lapse sünnipuhul kogu laenumakse. Eestlaste
iibekõver hakkab tõusma siis, kui sünnib piisavalt kolmandaid, neljandaid jne. lapsi. Rääkides 25
000 elussünnist aastas teeb see riigi kuluks aastas ca 46 miljonit eurot. Väiksemates linnades jäävad eluasemete hinnad üldiselt alla selle, Tallinnas üle.

2021 46 milj.€
2022 92milj.€
2023 138 milj.€
2024 184milj.€
2025 230 milj.€
2026 276milj.€
2027 322 milj.€
2028 368 milj.€
2029 414 milj.€
2030 461milj.€

Kokku maksimaalselt 2,5 miljardit eurot 10 aasta peale ehk siis 250 miljonit eurot aastas.

Aastast 2030 kulud enam ei kasva ja aastast 2040 hakkavad alanema ja aastal 2050 lõppevad.
Kodulaenu võiks kompenseerida näiteks lapse 20 aastaseks saamiseni. Üldiselt siis kolivad lapsed
ära ja vanemate kulutused vähenevad. Noored sisenevad tööturule ja hakkavad juba ise majandusse
panustama. Kindlasti mõjutab antud meede positiivselt kinnisvara- ning ehitussektorile ja laiemalt
kogu majandusele. Antud investeeringu õnnestumise korral siseneb alates 2044 iga aasta tööturule
vähemalt 25 000 noort inimest, prognoositud 11 000 asemel. Tegemist on investeeringuga

Kindlast ei ole toetuse kuritarvitamist välistada võimalik. Küll aga on võimalik viia see
miinimumini. Seda on suudetud teha näiteks emapalga puhul. Eluaseme laenu saamine pangast ise
juba välistab probleemsete vanemate raha nimel järglaste saamise. Sanktsioonid rikkumiste korral
on analoogsed praegu kasutusel olevate sotsiaaltoetuste pettuste puhul. Eluase on noorte inimeste
puhul peamiseks takistuseks lapse saamisel

Sisestades vastavad andmed Riigitulu.ee kalkulaatorisse:
Aastaks 2060 oled Sa riigile teeninud 3 781 771€.
Sinu tööst/ettevõtlusest on riigile tekkinud tulu 994 707€
ning Sinu lapsed on valitsussektorisse toonud 2 787 064€
ehk kogu Sinu panusest valitsussektorisse on 73.7%
toodud Sinu 3 lapse poolt.

Kindlasti on siin visandis palju arvutusvigu aga väike numbritemäng siiski.
Saaks ka kindlasti odavamalt läbi.
See eeldab ilmselt riigi võlakoormuse kasvatamist - keegi "Jürgen Ligi" võiks
antud äriplaani tasuvusaja välja arvutada.
Samas , kas me peame tegema oma plaane 4 aasta kaupa või võiks demograafia probleemi vaadelda pikema aja lõikes.
Kas me tahame Eesti 200. sünnipäeva pidada või ei?

Samuti on minu uitmõte efektiivsus küsitav.
Samas minu lastetud sõbrad hädaldavad siiski eelkõige eluaseme probleemi ümber.

Lastetusmaks... oeh, sel teemal on siin ju vist juba jahutud piisavalt, ei? Praegu on ju sama asi, nimetatakse lastetoetusteks. Toetus ju igati nooblim sõna kui maks
Summade põhjal (emapalk?) võib isegi endisest maksust kasulikum olla.

Näiteks minul on pärilik sigimatus, põlevest-põlve edasikanduv raske geneetiline haigus.
Olukorra teeks lastetusmaks veelgi valusamaks

https://youtu.be/-58f9TU1AeA

Pärilik sigimatus...kuidas siis seletada lugupeetava siia ilma sündimist?

Tulles tagasi proksi- ja kohtualase saamatuse juurde:
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juhtki ... d=81132281

..et see juhtkiri vormistab hästi minuenda rahulolematuse meie püüdlikkandilise kohtupidamisega - mis on järg meie püüdlikkandilisele prokuratuurile

EPL juhtkirjast on näha, et Tallinna Sadama kohtukeissi hävimise oht on muutunud reaalseks (m.o.t.t).

Samas on ka näha, et saamatu proks ei ole siin ainus patuoinas - küündimatu kohtusüsteem annab ka oma lisa, et riigile olulised kohtukeissid tuimalt põhja lasta.....

Borja kirjutas:püüdlikkandilise kohtupidamisega - mis on järg meie püüdlikkandilisele prokuratuurile

Ei ole. Kohtu ja prokuratuuri töökoormused või -korraldus ei ole omavahel seotud.

Aga muidugi ei ole see kõik ühestki otsast normaalne.

Hoidku veel kui kohtunikuga peaks poole protsessi pealt midagi juhtuma - siis tuleb uue kohtukoosseisuga kõike otsast peale alata.

Pärilik sigimatus...kuidas siis seletada lugupeetava siia ilma sündimist?

Vigane DNA kandub edasi põlvest põlve, kuid selle mõju avaldub ainult teatud juhtudel. Geneetiliste häirete esinemine sõltubki tihtilugu ka muudest faktoritest.

Kriku kirjutas:

Borja kirjutas:püüdlikkandilise kohtupidamisega - mis on järg meie püüdlikkandilisele prokuratuurile

Ei ole. Kohtu ja prokuratuuri töökoormused või -korraldus ei ole omavahel seotud..

..pidasin silmas hoopis seda, et kui sellise "paarisrakendi" mõlemad riiklikud osapooled molutavad, siis selline molutamine otse paratamatult multiplitseerub

Lisame siia juurde veel kolmanda osapoole(-advokaadid) "otsekohustusliku pidurdamise" ning mis me tulemuseks saama - vastus õige, kogu keissi hävingu saamegi

Kui kohtunik on varem hõivatud autovaraste protsessiga, milles seisneb siis molutamine?

Kriku kirjutas:Kui kohtunik on varem hõivatud autovaraste protsessiga, milles seisneb siis molutamine?

Kas meil on totaalne pädevate kohtunike põud et sama inimene peab trellide taha toppima nii kõrgklassi kui madala otsa vargaid?

Walter2 kirjutas:

Kriku kirjutas:Kui kohtunik on varem hõivatud autovaraste protsessiga, milles seisneb siis molutamine?

Kas meil on totaalne pädevate kohtunike põud et sama inimene peab trellide taha toppima nii kõrgklassi kui madala otsa vargaid?

Särgava sõnul on Harju maakohtu kolm viimast konkurssi uute kohtunike leidmiseks sisuliselt nurjunud. "Paraku ei soovi inimesed enam saada kohtunikeks. On märgata, et näiteks vandeadvokaatide huvi jätkata oma karjääri kohtunikena katkes hoobilt pärast seda, kui riik otsustas kaotada kohtunike eripensionid," rääkis Särgava BNS-ile. Tema sõnul on Harju maakohtus praegu täitmata viis kohtunikukohta. "Viimastel konkursside on kandidaate olnud liialt napilt või ei ole nende kvalifikatsioon olnud piisav," rääkis...

Millised laste poliitikad on teistes riikides?
Tark õpib teiste vigadest kah!
Kuidas Lätis lugu on?
Hiinas teatavasti on pronleem liiga
suures hiibes ja paljud mehed on ilma naiseta.
Kas kutsuda eestisse lapsi tegema?
Kanada prantslased
olevat aga kirikus noomitud neid
prouasid kellel juba kaks aastat
viimase lapse sünnist mööda ja
ikka pole veel jälle rase! Aitas.
Eelmise vabaduse aeg olevat eestis riigi
tööle eelistud just rohkema lastega
isikuid. Arvan, et haridus ei takista
naist lapsi saamast vaid vale
haridus takistab, Juba põhikoolis tuleks
õpetada laste eest joolitsemist ja
ka õige partneri leidmist.

Eelmise vabaduse aeg olevat eestis riigi
tööle eelistud just rohkema lastega
isikuid.

Kinnitan - olen ka sellest lugenud(-ei mäleta vaid, kus ja kellelt).
Teema läks aga edasi veel sellega, et kui maj.kriisi aegu ka riik pidi teenistujaid koondama, siis paljulapselised pandi reas viimasteks - mis tähendas, et nendeni koondamine üldiselt ei jõudnud..

Samas oli Pätsi ajal põhimõte, et ühest perekonnast ei või 2 isikut riigitööl olla. Mis tekitas hulga probleeme, kui mõlemad olid näiteks õpetajad.