www.militaar.net

Soome liigub lihtsalt vaikselt "õiges suunas", kui meie ideaalriik Rootsi kulutab oma 50 000 mehelise kaitseväe (28 000 palgalist + 22 000 palgata kodukaitsjat) ülalpidamiseks 5,1 miljardit eurot aastas siis vaesem vend Soome on suutnud oma viis korda suuremat kaitseväge pidada üleval 2,8 miljardi euroga aastas ehk see moodne erasektorilt ostetav mugavus kuhu "Euroopa liigub" maksab enam-vähem võrreldavate riikide näitel tegelikult vähemalt 2 x rohkem. Kõige murelikum nende Soome "õiges suunas arengute" osas ongi olnud - Rootsi kaitseminister Sten Tolgfors, kelle väitel on soomlaste riigikaitsemudeli uutmine ning kokkutõmbamine tegelikult rootslaste reetmine ehk üks välistab teise - koos ei tohi "areneda"

Rootsi kaitseminister Sten Tolgfors, kelle väitel on soomlaste riigikaitsemudeli uutmine ning kokkutõmbamine tegelikult rootslaste reetmine ehk üks välistab teise - koos ei tohi "areneda"

Ühe Soome poliitiku kommentaar: Rootsi kaitseb end....viimse soomlaseni.

Tanki võid ju poolmuidu saada aga kas sa sellele tankile hiljem varuosasid ja iga u. 3000 km. järel uusi roomikukomplekte ka osta jõuad on juba iseasi.

Tankil on ikka oluliselt kallimaid ja raskemini toodetavaid väsivaid osi kui see õnnetu roomikukomplekt.

Pähe tuleb kohe ketserlik mõte, et aitaks soomlasi ja ostaks neilt paar tanki ära. Noh nii õppe eesmärgiks.

Kapten Trumm kirjutas:Tankil on ikka oluliselt kallimaid ja raskemini toodetavaid väsivaid osi kui see õnnetu roomikukomplekt.

Otse loomulikult, isegi tankikahuri raua eluiga on vaid u. 200-300 lasku. Tore oleks kui keegi tooks konkreetselt välja nt. tanki Leopard-2A4 ekspluatatsioonikulud, varuosad nende maksumuse jne. siis võiks tankide teemal edasi rääkida.

hillart kirjutas:Ühe sõnaga on siin tegu tüüpilise dispuudiga, kus ei tegelda mitte sellega kuidas saaks, vaid püütakse leida aina uusi ja uusi põhjendusi, et miks ikka ei saa. Ja nii lollid me nüüd kah ei ole, et põhjust ei leiaks miks ikka ei saa.

Enne kui keegi ei too välja tanki ekspluatatsioonikulusid ei ole mõtet stiilis a´la ostame Saksamaalt, Rootsist või kust iganes pataljoni - kaks Leopard-2A4 tanke 200 000 eur-i per tank kokku ja siis vaatame mis edasi saab. Ega siis roomikute vahetusega ainult asi ei piirdu. Regulaarset hooldust vajab terve veermikuosa. Uued tähikud, juhtrattad, rullikud, meeletu kogus kalleid laagreid ja mida kõike veel. On sul mingit ettekujutust, mis see kõik maksab? Tõenäoliselt jääks see meie tankipataljon peale mõnda aastat varuosade-raha puudusel, sarnaselt EML Pitkaga kuhugile aiaäärde lihtsalt seisma, roostetama ning Kuusakoskisse saatmist ootama.

rbl kirjutas:Tore oleks kui keegi tooks konkreetselt välja nt. tanki Leopard-2A4 ekspluatatsioonikulud, varuosad nende maksumuse jne. siis võiks tankide teemal edasi rääkida.

Kes sul keelab? Otsi üles ja räägi teistele ka.

Seda peaksid eelkõige tegema need, kes siin foorumis juba pea viimased 10 aastat igapäevaselt aktiivselt EKV-le tanke osta soovivad. Mina olen omale juba ammu ilma täpsete arvutustetagi selgeks teinud, et tankipataljon käib EKV-le finantsiliselt-logistiliselt samamoodi üle jõu nagu NASAMS-i keskmaa õhutõrjepataljon või baaslaeva ja kolme miinijahtijaga miinitõrjelaevastik.

"Rune Sørra hinnangul nõuab ühe tanki ülalpidamine eelarvest umbes neli miljonit Eesti krooni aastas. "See sisaldab kütust, laskemoona, varuosi ja igapäevaseid ekspluatatsioonikulusid."

"Tank võib sõita 500 kilomeetrit päevas ja siis veel lahingut pidada. Aga kilomeeter maksab 1500 Eesti krooni."

rbl kirjutas:Seda peaksid eelkõige tegema need, kes siin foorumis juba pea viimased 10 aastat igapäevaselt aktiivselt EKV-le tanke osta soovivad. Mina olen omale juba ammu ilma täpsete arvutustetagi selgeks teinud, et tankipataljon käib EKV-le finantsiliselt-logistiliselt samamoodi üle jõu nagu NASAMS-i keskmaa õhutõrjepataljon või baaslaeva ja kolme miinijahtijaga miinitõrjelaevastik.

"Rune Sørra hinnangul nõuab ühe tanki ülalpidamine eelarvest umbes neli miljonit Eesti krooni aastas. "See sisaldab kütust, laskemoona, varuosi ja igapäevaseid ekspluatatsioonikulusid."

"Tank võib sõita 500 kilomeetrit päevas ja siis veel lahingut pidada. Aga kilomeeter maksab 1500 Eesti krooni."

Pelgalt selle tsitaadi järgi või tsekkad samuti www.tank24.ee? Mina vaatan autole www.ladu24.ee

taara kirjutas:Pelgalt selle tsitaadi järgi või tsekkad samuti http://www.tank24.ee? Mina vaatan autole http://www.ladu24.ee

Mina ei tea kust sina oma autole varuosi otsid ja ausaöeldes ei huvita ka. Kui sa soovid siit foorumist oma autole varuosi otsida siis tee selleks eraldi uus teema, mitte ära risusta antud teemat, milleks on Tankid EKV-le? Juhul kui sul on Norra Põhja brigaadi planeerimisosakonna ülem kolonelleitnant Rune Sørra-st tanki Leopard-2A4 ekspluatatsioonikulude kohta täpsemaid andmeid siis palun esita need aga ära palun niisama MÖLISE!

rbl kirjutas: Otse loomulikult, isegi tankikahuri raua eluiga on vaid u. 200-300 lasku. Tore oleks kui keegi tooks konkreetselt välja nt. tanki Leopard-2A4 ekspluatatsioonikulud, varuosad nende maksumuse jne. siis võiks tankide teemal edasi rääkida.

Oot, kas seal raua sees ei käinud mingi asendatav toru, et õppelaskmisel mitte kallist rauda kulutada? Üks mu tuttav, samuti vene sõjaväes 80-ndate lõpul, oli utšebkas instruktor ja sõitis polügonil õppetankiga poolteist aastat ja keskeltläbi 5 päeva nädalas. Tank oli kopterimootoriga (gaasiturbiiniga ) T-80 ja tema küll ei kurtnud, et see eriti lagunenuks. Kui huvi on, võin neid ekspluatatsioonikulusid täpsemalt uurida no aga sellised väited on meelde jäänud, et 2000 km ja ei tulnud isegi linte pingutada, rääkimata vahetamisest. (võrdluses linttraktoriga)
Ei julge väita, et T-80 kõnesolevast Leopardist oluliselt kvaliteetsem on. (lolli pea ja jõuga võib muidugi kõik ära lõhkuda)

vanahalb kirjutas:

rbl kirjutas: Otse loomulikult, isegi tankikahuri raua eluiga on vaid u. 200-300 lasku. Tore oleks kui keegi tooks konkreetselt välja nt. tanki Leopard-2A4 ekspluatatsioonikulud, varuosad nende maksumuse jne. siis võiks tankide teemal edasi rääkida.

Oot, kas seal raua sees ei käinud mingi asendatav toru, et õppelaskmisel mitte kallist rauda kulutada? Üks mu tuttav, samuti vene sõjaväes 80-ndate lõpul, oli utšebkas instruktor ja sõitis polügonil õppetankiga poolteist aastat ja keskeltläbi 5 päeva nädalas. Tank oli kopterimootoriga (gaasiturbiiniga ) T-80 ja tema küll ei kurtnud, et see eriti lagunenuks. Kui huvi on, võin neid ekspluatatsioonikulusid täpsemalt uurida no aga sellised väited on meelde jäänud, et 2000 km ja ei tulnud isegi linte pingutada, rääkimata vahetamisest. (võrdluses linttraktoriga)
Ei julge väita, et T-80 kõnesolevast Leopardist oluliselt kvaliteetsem on. (lolli pea ja jõuga võib muidugi kõik ära lõhkuda)

Mis puutub raua kulumist, siis tänapäeva tankide rauad kuluvad tõepoolest väga kiiresti. Asi on selles, et seoses soomuse paksenemisega on moona vajalik algkiirus kasvanud ning seetõttu on ka viskelaengud muutunud palju jõulisemaks. See toob aga kaasa raudade oluliselt kiirema kulumise. 2-300 lasku on ehk liialdus, kuid 500 ei ole tõest väga kaugel. Tuleb muidugi tõdeda, et õppustel lastakse vähendatud viskelaenguga moonaga, mis aitab raua eluiga jällegi pikendada. See mõnisada lasku kehtib ikkagi lahingmoonale.

Küsimus ei ole niivõrd tankide kalliduses (soomlased ei loobu ju nendest vaid tahavad moodsamaid saada) vaid kasutaja ja tootja suhetes. Peale uue võimekuse hankimist ja poliitilist PRi saabub hall argipäev ning alles siis selgub selle "suhte" tegelik iseloom. See sama olukord on iga relvasüsteemiga ning pole ammugi võõras ka KV-le. Eesti hangete puhul on domineerivaks ju reeglina müüja (kogemustega riik või rahvusvaheline suurkontsern) ning see hall ja vastuoluline argipäev saabub ennem kui allkiri lepingul on kuivanud või kui nähakse mida saadi ja mida enda arust osteti. See uhkus uue asja eest asendub igavese kannataja tundega väga kiiresti (kasvõi meie 5064 eurone kristalliefektiga akrüülvabadussammas - tänane õhtuleht). Näiteks soomlaste suhted Boeinguga on täna nii per.es, et isegi Horneti varuratast tuleb välisministri tasemel paluda.

Samat sümptomit võib kohata kõrvalteemas, kus lennukite ehitamiseks ei olnud vineeri, naelu, insenere ja üldse sõda oli alles lõppenud.