Subjektiivne isiklik arvamus: meie laiuskraadil inimesed iseeneslikul põhjusel kesktalvel ei mässa - loodus häirib logistikat ning raskendab liikumist - motiveerib hoolitsema käes oleva ja ninaesise eest. Kui aga toimetulek osutub võimatuks, on lahenduse otsimine talvel kriitilisem.
Põhjapoolsetes maades on kombeks mässata kevadel. Siis saab vastaline jalgsi käia pikki vahemaid, liikuda tänapäeval mopeedi või jalgrattaga ning ei pea looduses ööbimiseks tuld tegema. Dünaamika ilmselt sõltub inimese ja looduse suhetest: vanasti mässas talupoeg, kui talvel seemnevili söögiks läks ja kevadel külvata polnud. Siis läks ta metsa toidu järgi ja pakku. Ikalduse järgi sai ennustada ülestõuse. Tänapäeval on toidu ületoodang, seda mustrit enam vist pole. Ülestõuse sai vanasti ka sõja järgi ennustada: siis koguti aktiivsemalt maksu ja määrad (või kogumise viis) võisid ületada taluvuse.
Välispõhjusel võib aga asju igal ajal juhtuda - muuhulgas oli 1905. aasta revolutsioon jaanuaris. Veebruarirevolutsioon toimus tänase kalendri järgi märtsis. Neil revolutsioonidel olid välispõhjused: kaotus Vene-Jaapani sõjas 1905. aastal, tsaari õnnetud seiklused väejuhina koos tsaarinna ebakompetentse valitsemisega 1917. aastal. Kõrvale võiks kiigata Valgevene 2020. aasta sündmusi ja Maidani revolutsiooni. Enne sündmusi võis "poliitilisel seismogrammil" näha värinaid:
- enne 1905. ja 1917. aasta sündmusi sagenesid tööliste streigid, sõdurite mässud, esines puudust ja nälga, raudtee tõrkus, tõusis deserteerumise määr, tihenesid vasakpoolsete revolutsionääride pingutused tudengite, töölisklassi ja talupoegade oma poolel liikvele saamiseks (tänapäeval leiame juba palju sarnaseid märke, aga revolutsionääre veel näha ei ole)
- enne aastat 2014 oli Ukrainas pingelisi valitsuskriise, Viktor Juštšenko mürgitamine ja Julia Tõmošenko (Janukovitši järel populaarsuselt järgmine kandidaat) vangistamine selektiivse õigusemõistmisega
- Valgevenes oli enne 2020. aasta sündmusi pingeline kampaania, kus opositsiooni kandidaate vangi pandi, nende liitlasi survestati ja hirmutati, mõned märgid olid õhus
Ühiskond meenutab dünaamikalt veidi maakoort - kogunenud pinget saab statistiliselt hinnata, aga vallandumise mehhanism on kaootiline. Hindamisel on abiks aasta-aastalt süstemaatiliselt kogutud võrdlusandmed. Ilmselt ka parim sotsioloog ei ütle kindlusega "pauk käib siis", küll aga "paugu toimumiseks on nõrk / kesmine / tugev potentsiaal". Venemaa teemal:
- tavaliselt toimuvad revolutsioonilised asjad pärast kaotatud sõda, harvem kurnava sõja lõppfaasis
- üldiselt diktaator säästab julgeolekut ja hukkab enne sõdurid
- kui Putini režiim oleks vääratanud, võiks sisejulgeoleku töötajaid olla palju Ukrainasse saadetud (kas tegelikult, teavad luureagentuurid)
- ennustatav pinge kulminatsioon on valimised, need on Venemaal märtsis
- valimised muidugi võltsitakse ja inimestest vastased blokeeritakse kandideerimast
- paraku vastaskandidaat "Ded Moroz" pole inimene, kui külm teeb Putinist kõvema kampaania, võib võltsing jätta halva maigu
- rahvas tajub võltsingut kaht moodi: dissonantsi kaudu (lähikonna vs. ametliku arvamuse erinevus) ja raportite kaudu võltsingust
- samas saab iga rahvast üsna kaugele ninapidi vedada ja Putin on teinud põhjaliku eeltöö
- pärast valimisi võib tekkida tusatujus inimeste väljaastumisi
- Venemaal on suurem repressiiv-aparaat, kui tavalisel riigil, võib oletada, et väljaastujad ei saavuta esmakordsel proovimisel edu
- kui juhtub midagi ootamatut ja seal on parasjagu julgeoleku puudujääk, võib olukord areneda
- paraku hoiatas Prigožini mäss Putinit tõsiselt, julgeolekus vist pole hetkel suuri puudujääke
- ka nurjunud väljaastumine võib rahvale näidata, mis võimuvastane seltskond on tegusam
- tajutav tegusus toob lisatoetust, kuna ka mässumeelsed inimesed ei soovi lõputut kaost, vaid tõhusat siiret uude olekusse
P.S. Huvitav teadustöö: Araabia kevade põhjal üritas Alessandro Moro modelleerida revolutsooni erinevate agentide vastasmõjuna (mänguteoreetilises mudelis osalesid "allasurutud elanikud", "politseinikud" ja "revolutsionäärid"). Mudel oli pehmelt öeldes lihtsakoeline, kaugel inimkäitumises keerukusest, kuid sellegipoolest suutis jäljendada mõnede ajaloosündmuste dünaamikat, vihjates et võib-olla autor "sai millelgi asjakohasel sabast kinni". Hästi rahastatud asutustel võiks olla mitmeid kordi nüansirikkamad ja paremad simulatsioonid Venemaa kohta, paraku modelleerimise tulemustest ilmselt enne aastakümneid ei kuule. Oletamine on ülimalt huvitav, aga modelleerimine raskema klassi mänguteooria.
Understanding the Dynamics of Violent Political Revolutions in an Agent-Based Framework