"Tankid EKV-le"

[HeiniR]

Hillarti jutule lisaks ja Kodanik Rubla väärtõe ümberlükkamiseks, et nii nagu kamraad Hummel on juba pidevalt varem oma postitustes (Hummeli argumentatsioon tuli esimesena meelde) öelnud, oleks EKV tankipataljonist RA väljaõppes vaid 1 kompanii ja nii nagu muu EKV tehnika ja varustus, toimuks ka antud kompaniide rotateerumine.
Teatavasti kasutatakse väljaõppes enamasti simulaatoreid, mis on tänasel päeval väga tõetruud. 11-kuulise väljaõppe perioodi vältel osaleksid tankid erialaväljaõppes vaid väiksema osa sellest ajast.
Kuna tankide eeldatav väljaõpe hakkaks toimuma Eestis suurima tõenäosusega keskpolügoonil või analoogsel, so. piiratud alal ja pehmel maastikul, siis peaks juba ainuüksi see hoidma olemasolevat ressurssi. Pikemate marsruutide puhul kasutatakse siiski selleks ettenähtud vedukeid.
Kui olemasolevad BV-d sarnaselt EKV veokitega mööda maanteed omal jõul ringi vuraks, tuleks neilgi igal aastal vähemalt üks kord vahetada täisring linte, ometi ei ole kuulda olnud, et seda tehtaks, vaid kasutatakse neid enamasti metsasel või rabasel alal, kuhu nad enam mõeldud on.

[Kapten Trumm]

Küsimus ei ole niivõrd tankide kalliduses (soomlased ei loobu ju nendest vaid tahavad moodsamaid saada) vaid kasutaja ja tootja suhetes. Peale uue võimekuse hankimist ja poliitilist PRi saabub hall argipäev ning alles siis selgub selle "suhte" tegelik iseloom. See sama olukord on iga relvasüsteemiga ning pole ammugi võõras ka KV-le. Eesti hangete puhul on domineerivaks ju reeglina müüja (kogemustega riik või rahvusvaheline suurkontsern) ning see hall ja vastuoluline argipäev saabub ennem kui allkiri lepingul on kuivanud või kui nähakse mida saadi ja mida enda arust osteti. See uhkus uue asja eest asendub igavese kannataja tundega väga kiiresti (kasvõi meie 5064 eurone kristalliefektiga akrüülvabadussammas - tänane õhtuleht). Näiteks soomlaste suhted Boeinguga on täna nii per.es, et isegi Horneti varuratast tuleb välisministri tasemel paluda.

Siit hakkab kooruma igasugu kodumaiste vabrikude olemasolu tegelik vajadus - mitte et nad midagi poolmuidu toodaks või ropult dividende tooks, vaid nende olemasolu kaotab (või vähendab olulisel) sõltuvust joosta ainukese jupitarnija sabas ja maksta seda, mida parasjagu pähe tuleb küsida (mõnikord polegi sealt enam võimalik miskit osta). Eriti õnnetu juhus on muidugi see, kui osteti kaela nigelavõitu ja lagunev asjake. Soomlased oleks selle Boeinguga veel suuremas hädas kui need lennukid poleks tegelikult Patrias ehitatud.

[Actual]

Kuidas õiguslikult see varuosade teema lahendatud on? Erasektoris on igasugu patendid, autoriõigused, litsentsid, kus iga suvaline OÜ ei tohigi varuosa jubinaid toota ega müüa. Lennundus on natuke keerulisem teema, seal võivad suvalised varuosad maksta inimelusid ja ei ole aktsepteeritav osta varurattaid vähempakkumise korras suvaliselt OÜ-lt, kes toob need võibolla kohalikust ehituspoest (või tellib alibaba-st) ja värvib veljed lennukihalliks ja käib küll
Natuke vanema tehnika kohapealt ütleb enda kogemus, et mõõdukas kasutuses kestab tehnika isegi paremini töökorras, kui seistes. Kasutamise käigus hoiad vajalikud asjad töökorras ja vahetad probleemide tekkides remondid lennult. Seisva tehnikaga võib minna tükk aega enne kui sõitma saab, alates surnud akust, tühjenenud vedelikest, kuni kinni roostetanud piduriteni või oksüdeerunud releedeni ja kontaktideni
Igasuguse pikaaegse laotehnika puhul võib hakata toimima skeem, kus bürokraatlikult oleks nagu kõik korras aga tegelikkuses on 20 ühiku peale ainult 15 korras akut või katsekäivitamised tehakse eranditult soojal ajal, sest külmal ajal oleks see mittetulemuslik ja liiga tülikas. Käigusoleva tehnikaga nii ei saa või vähemalt sunnib enda igamugavus probleemid ära lahendama

[Kilo Tango]

...Tankipataljon rallib aasta otsa mööda Eestimaad ringi. Meeskondi vahetatakse käigult, et ikka pidevat liikumist säilitada. Varustusmasinad vuravad tagamaks kütust ja laskemoona, millist paremale-vasakule tulistades ja manööverdades sadest tonnides kulutatakse. "Pudrukahur" muidugi kolonni järel vuramas, suitsusaba taga, sest ka meeskonnad tuleb ju pidevalt kütusega tagada. Sanitaarautod veavad aeg-ajal ärakukkunud meeskonnaliikmeid turgutamisele ja toovad jälle töövõimelisi tagasi. Tehnoabi autodel on käed-jalad tööd täis, sest pidev liikumine tuleb ju tagada. ...

Väga hea

[Kapten Trumm]

Kui paljud siit huvitav on vähemalt Leopard 2A4-s sees istunud? Mul on korra õnnestunud.
Kuigi need (Soome) masinad on suht närtsinud olemisega (sellised hillarti kirjeldatud tegevuse jäled paistavad igal pool) näib olevat tegu ikkagi saksa kvaliteettööga selle parimas mõttes, nt meeskonnaruumis olevad elektrijuhtmed on endiselt täiesti pehmed ja painduvad (erinevalt mõnede itaalia autode elektrist, mille juhtmed mõne aasta vanusena murduvad kui kõrsikud). Ehk siis tehkika on vana ja meenutab taksojuhi mersut miljoni km järel, aga mõningase putitamisega sõidab teise miljoni veel.

Kui vaatad sisse neljateljelisse soomustransportööri, siis selle "peidetud osad" ei tundu grammigi lihtsamad, pigem tundub sellise masina veovärgi korrashoidmine paras peavalu.

[rbl]

Tankipataljon rallib aasta otsa mööda Eestimaad ringi.

Tankipataljon ei tähenda ainult tanke, mis maksaksid ainuüksi ise juba u. 112 miljonit eurot, s.o. u. 50 tanki Leopard-2A6. See on sisuliselt juba kolmandik meie aastasest kaitseeelarvest. Sinna lisanduksid kohustuslikus korras omakorda veel sillatankid, evakueerimistankid, pioneeritankid, õhtutõrjetankid, kütuse-, laskemoonaveokid, remonditöökojad, remondibaasid, varuosade tagavara, tankiveokid, treilerid, igasugused muud vajalikud infrastruktuuri objektid, laod, polügoonid sisuliselt terve uus sõjaväelinnak(Jägala- u. 100 miljonit eurot) Samuti tuleb iga tanki kohta kohustuslikus korras vähemalt kaks jalaväelahingumasinat ehk siis kokku u. 100 jalaväelahingumasinat ja neile niisamuti sarnaselt tankidega kohustuslik toetav logistika ja pioneeritehnika komponent. Tankil tuleb iga paarituhande kilomeetri tagant läbida täielik hooldus. Juba ainuüksi tanki 1500 hj. mootor maksab u. 250 000 eurot. Simulaatorid aitavad kindlasti kulusid mingil määral kokku hoida kuigi ka need maksavad ja mitte vähe. Võib-olla polekski neid tanke endid siis enam üldsegi vaja, niikuinii nad saaksid juba puhtalt teoreetiliselt konflikti esimestel minutitel hävitatud ja reaalne kasutegur saaks neil konflikti vältel nii või teisiti olema praktiliselt ümmargune 0.

[setu]

Kui Eesti suutis Vene süsteemil oleva reisirongiliikluse tutikate šveitsi Stadlerite vastu terves mahus vahetada (praegu toimuvad katsesõidud) siis Leodega on Soome, Rootsi, Norra, Taani, Holland, Saksamaa, Poola kõik vajaminevaid simulaatoreid täis. Põhimõtteliselt ei ole probleem ka homne päev mingi 100 matsi välislähetusele saata ja nii mitu rotatsiooni, ennem kui siia garaažidesse Leod kuskilt naabriplatsilt vedada. See ei vaja isegi mingit muutust ükskõik millises EKJ'de sisemääruses või poliitilisel tasandil heakskiitu. Puhtalt antakse eelarve ette ja ongi tehtud. Ei mingit ülearust sabinat või ületamatut takistust.

[vanahalb]

No aga kui palju neid "täielikke hooldusi" reaalsuses tehakse ja ega iga paari tuhande km tagant siis mootorit vahetata. Tootjatehase leib ongi proovida võimalikult palju varuosi ja hooldusi kaela määrida. Iseasi kas need tingimata tarvilikud on. Tsiviilis on kallimate masinatega täpselt samamoodi - kui tehase juhendit jälgida peaks näiteks ekskavaatorist 10 000 töötunni järel ainult kabiin alles olema, ülejäänu on ohutus- ja kõikidel muudel kaalutlustel hingehinna eest ära vahetatud. Ei tea küll kedagi, kes juhendist näpuga järge ajaks ja sellest hoolimata asjad toimivad. Hooldama muidugi peab, aga lolliks pole ka vaja minna. Kusjuures pärast garantii lõppu lööb tootjatehas samuti käega ja möönab, et eks ta töötab ilma täielike hooldusteta ka. Andke minna.

Konflikt ei peagi olema täismõõduline sõda, Krt seda Venemaad teab, võib-olla ühel heal päeval kaotab keskvõim riigi üle kontrolli ja ootamatult iseseisvunud Pihkva mehed otsustavad tankettidega viina järele tulla. Siis on jälle hea jämedamast torust põrutada. Pärast N Liidu lõppemist käidi ju küll Baltikumis marodööritsemas ja teati, et piirikaitsjatel on ainult kumminuiad. Olnuks kuulipilduja vahiputka kõrval, võtnuks mõtlema.

[Kapten Trumm]

Tsiviil-rasketehnikaga, mis teedel ei liigu, kipub olema just vastupidine, et omanikud ei täi ühtegi hooldust teha, hoolsamad teevad ainult garantiiajal.
Tulemuseks on see, et nt 7 tuhande töötunniga laadurekskavaatorit ei soovita ükski asjatundja osta, masina põhisõlmed on enamikus vahetust või suuremat remonti vajavad, hea kui omanik (liisinguvõtja) on raatsinud õli ja rehve vahetada.

[Actual]

Tsiviil-rasketehnikaga, mis teedel ei liigu, kipub olema just vastupidine, et omanikud ei täi ühtegi hooldust teha, hoolsamad teevad ainult garantiiajal.
Tulemuseks on see, et nt 7 tuhande töötunniga laadurekskavaatorit ei soovita ükski asjatundja osta, masina põhisõlmed on enamikus vahetust või suuremat remonti vajavad, hea kui omanik (liisinguvõtja) on raatsinud õli ja rehve vahetada.

Huvitav-huvitav, mul just vastupidine kogemus, kus ekskavaatoritehnikat omavad kaevefirmad on omale soetanud vähemalt minimaalse hooldus-remondi baasi, sest katkine ekskavaator kaevikuserval tänapäevaste tähtaegade juures on liigne äririsk (loe: raha jääb saamata), tihti on hinnad ja tähtajad nii pingelised, et ka renditehnikale lootma jäämine võib põhjustada kahjusid (tihti ei ole just sel hetkel tehnikat võtta, kui kiiresti on vaja, või tuleb tehnika kaugemalt, teiset linnast või ka riigist kohale treilerdada - jällegi lisa aja- ja rahakulu).
Lihtsamaid liikuvosi (igasugu määrdeniplid) määrivad kopajuhid vabal hetkel päris ise. On nähtud ka näiteks tähiku reduktori remontimist otse objektil, kaevikuserval. Tehnika on osade firmade jaoks otsene töövahend millest sõltub otseselt firma käekäik, totter oleks tehnikast hoolimatusega firma käekäiku kahjustada.
Kriisiaastatel oli kuulda küll, kuidas liisinguautodele ei raatsitud hooldusi ega remonte teha, eks firmades võis rahapuudusel jääda ka muu tehnika hooldusi tegemata või tehti puudulikult-minimaalselt.

[Kapten Trumm]

Kriisiaastatel oli kuulda küll, kuidas liisinguautodele ei raatsitud hooldusi ega remonte teha, eks firmades võis rahapuudusel jääda ka muu tehnika hooldusi tegemata või tehti puudulikult-minimaalselt.

Nii oligi, omaette teema oli tehnika, mis korjati pangavõlglastelt ära, raskused ei tulnud üleöö ja enne võeti veel viimast. Tüüpiline näide on ratastega kopplaadur, millega on agaralt hüdrovasarat tarvitatud (või muidu pae sees käristatud), kogu mastimajandus on selle tagajärjel üsna viimase veerandi peal ja selle vahetamine maksab mitte väikesi summasid.

[hillart]

[Kapten Trumm]

Kohe sa saad niiet tolmab, tööandja kritiseerimise eest ilma mundrit varna panemata.

[hillart]

[alban]

Vaat, sellega on selline imelik asi, et kui vorm seljas ja ei räägi, siis oled loll ja nahahoidja, ja p...sepugeja ja mis kõik veel. Kui räägid, siis oled laimaja ja mustaja, ja kaitsevõime õõnestaja, ja rahvavaenlane, ja vaata-et riigireetur.
Kui võtad vormi seljast ja ikka ei räägi, siis oled mõnede siinsete kommentaatorite arvates lihtsalt üks tavaline nahahoidjast s...pea, ja kui räägid, siis tuleb koheselt vastuseks kiiduavaldustest saadetud pröökamine, et - kus sa siis olid ja miskit ei teinud ning miks sa siis ei rääkinud, kui ise asja juures ja sees olid, aga nüüd oled küll suure suuga valmis n.ö. peale kaklust rusikatega vehkima ja tänitama.

Kuidas siis see õige oleks?

Õige on nii nagu ütles kindral Terras auastmetunnuste üleandmisel:

"Vanemohvitseridel on kaitseväe arengus juhtiv roll, vanemohvitseri auaste tähendab kohustust oma alluvate, kaitseväe, riigi ja rahva ees. Mida ühtsem on meie ohvitserkond, seda tugevam on meie kaitsevägi. Vaid teadmised ei tee ohvitserist vanemohvitseri. Vanemohvitser peab kandma selgeid väärtusi, ülemaks olemine ei tähenda ainult käskimist, vaid ka isikliku eeskujuga juhtimist. Ülemana peate julgema vastutust võtta ja vastutust kanda".

Kuidas suhtuda koloneli kes nimetab avalikus ruumis ülemaid rumalateks ja nende otsuseid valedeks? Millist eeskuju annab ta endast madalamal positsioonil olevatele ohvitseridele? Et iga ülevalt tulnud käsku ei pea täitma? Mis siis, et olen käsuahelas madalamal, küll ma tean kuidas asjad "õigesti" käivad ja nii teengi?

Su ametikoht on minu teada selline kus sul on hoovad asjade mõjutamiseks olemas. Seega ei kõlba sul avalikus ruumis ülevalt tulnud otsuseid kohe valedeks/asjatundmatuteks jne nimetada vaid teha n.ö "maja sees" vajalikud liigutused, et asjad läheksid selliselt nagu nad peavad minema. Tegutsema pead, mitte foorumis seletama (ma ei kahtle, et sa ei tegutse õige asja nimel aga lihtsalt selle foorumis seletamise osa võiks vahele jätta).