www.militaar.net

lennumudelist kirjutas: ↑21 Jaan, 2024 4:38 Subjektiivne isiklik arvamus: meie laiuskraadil inimesed iseeneslikul põhjusel kesktalvel ei mässa - loodus häirib logistikat ning raskendab liikumist - motiveerib hoolitsema käes oleva ja ninaesise eest. Kui aga toimetulek osutub võimatuks, on lahenduse otsimine talvel kriitilisem.

Jura kirjutas: ↑21 Jaan, 2024 13:08Ma küll kujutan ette, et mis juhtub, kui kuskil linnas piisavalt kortereid/maju ka mõneks ajaks tühjaks jääb.
Siis tehakse need mõne hästi organiseeritud jõugu poolt üsna kiiresti ka sinna jäetud asjadest tühjaks.
Mendid ostetakse ära, need "ei näe" ega "kuule" midagi kahtlast. Igaks juhuks võib puhtakstehtud majad ka põlema pista.
Kui keegi vastu hakkab, siis lastakse lihtsalt maha.

ruger kirjutas: ↑21 Jaan, 2024 18:43 xuilo kirjutas alla aktile, mis tunnistas Alaska(ja mitte ainult)okupeeritud alaks.
...

Kriku kirjutas: ↑21 Jaan, 2024 13:28 Jeltsini ajal plaaniti minu arust Tšeljabinski evakueerimist lasteaedadesse ja koolidesse, aga vaid mõneks nädalaks.

Tarmo Männard kirjutas: ↑21 Jaan, 2024 20:38

Kriku kirjutas: ↑21 Jaan, 2024 13:28 Jeltsini ajal plaaniti minu arust Tšeljabinski evakueerimist lasteaedadesse ja koolidesse, aga vaid mõneks nädalaks.

Ma pole ju ometi nii vana, et mäletan ainsana, kuda Tallinnat evakueerida plaaniti.

Tarmo Männard kirjutas: ↑21 Jaan, 2024 20:38

Kriku kirjutas: ↑21 Jaan, 2024 13:28 Jeltsini ajal plaaniti minu arust Tšeljabinski evakueerimist lasteaedadesse ja koolidesse, aga vaid mõneks nädalaks.

Ma pole ju ometi nii vana, et mäletan ainsana, kuda Tallinnat evakueerida plaaniti.

Päev varem Reutersile antud intervjuus avaldas [Saksamaa rahandusminister Christian Lindner] minister lootust, et Saksamaa majandus hakkab eeldatavasti kasvama selle aasta keskel. Valitsus on optimistlikult prognoosinud 2024. aasta majanduskasvuks 1,2%. Pea kõik teised prognoosid on siiski viidanud nõrgale aastale. IMF ennustab Saksamaale 0,9% majanduskasvu. Paljud majandusteadlased on seisukohal, et Saksamaa majanduskasv jääb alla 1%. „Ma ei taha vaielda, kas see on +0,2% või –0,2%. Fakt on see, et me seisame paigal,“ ütles hiljuti Baden-Württembergi Landesbanki peaökonomist Moritz Kraemer.

Riigile on eriti valusat mõju avaldanud energiakandjate hinna tõus. „Saksamaad tabas energiakriis valusamalt kui teisi riike, sest siin on tööstusel olulisem roll ja sõltuvus Vene gaasist oli suurem kui mujal,“ sõnas OECD ökonomist Isabell Koske Deutsche Wellele. Kõikuvad energiahinnad sundisid osa rahvusvahelisi ettevõtteid oma investeerimisplaane ootele panema või investeerima Euroopa Liidust väljapoole, näiteks Hiinasse või USA-sse. Punasel merel arenev kriis võib praeguseks stabiliseerunud energiahinnad taas kõikuma panna.

Loid maailmamajandus on avaldanud suurt survet eksportijatele, kellel on Saksa majanduse käivitamises oluline roll. OECD hinnangul mõjutab Saksamaad ka maailmamajanduse aeglustumine. Loid maailmamajandus on avaldanud suurt survet eksportijatele, kellel on Saksa majanduse käivitamises oluline roll. Lisaks on kiire inflatsiooni ja hinnatõusu tagajärjel vähenenud inimeste tarbimine.

Selle kõige taustal on Saksamaa valitsusel soov viia ellu majanduse rohereform, ent majandus- ja kliimaminister Robert Habecki juhitav ambitsioonikas projekt ei ole odav. Olukord halvenes märgatavalt eelmise aasta novembris, kui konstitutsioonikohus tõmbas valitsuse eelarveplaanile pidurit. Valitsus tahtis kliimaprojektide ja majanduse tasakaalustamiseks jaotada ümber umbes 60 miljardi euro ulatuses COVID-19 laenuraha. See summa moodustas olulise osa 2024. aastaks tehtud eelarvest, kuid pärast kohtu otsust valitses eelarves suur auk.

Saksamaa n-ö võlapidur ei võimaldanud ka parlamendil laenu teisel otstarbel heaks kiita. 2009. aastal põhiseadusesse lisatud fiskaalreegel kohustab hoidma eelarvetasakaalu ja piirab rangelt laenuvõtmist. Kõnealune 60 miljardi euro suurune lisalaen õnnestus heaks kiita pandeemiaaegse eriolukorra tõttu ja see võimaldas piduri ajutiselt maha võtta. ING peaökonomisti Carsten Brzeski sõnul paljastas kohtuotsus kaks uut Saksa majanduse ohutegurit: eelarve kasinus ja poliitiline ebakindlus.