www.militaar.net

Uus asekantsler siis https://majandus.postimees.ee/7956710/u ... kkonnajuht Kuidagi palju kipub neid Boldi taustaga tegelasi saama nendeks asekantsleriteks

Need on osavad inimesed ennast müüma, aga Boltis on vaja päris tööd teha. Riigileib on aga väga magus ja ei pea ka vastutama

Nad teevadki tööd. Endale. Praegu käib eurotoetuste lobistidele laialijagamine läbi Kliimaministeeriumi. On terve hunnik soovmõtlemises ametnikke, kes muudkui arutavad kliimast ja "leiavad mõistlikku tasakaalu rohelise- ja tuumaenergia vahel."

Aga kokkuvõttes ei suudeta kahte süsteemi ehitada ja reaalseid otsuseid pole. On vaid hunnik saksa täpsusega allakirjutaud direktiive, mida kiiruga nüüd analüüsitakse. Kokkuvõttes tähendab see majanduse kägistamist uute maksude ja piirangutega, järjekordset ministeeriumi ja seaduste remonti järgmisele valitsusele, sest on selge, et see hipsterite kamp tuleb varem või hiljem laiali saata ja otsast alustada.

Kliimaministeeriumist tulevad päris hullud ideed!
https://www.err.ee/1609248384/kliimasea ... puithooned
Partsi arvamuse olulisem osa;

Seega tuleks Partsi hinnangul kliimaseaduse väljatöötamiseks tehtud jõupingutused sinnapaika jätta ja tegeleda energeetikaga. Kui sellele murele on lahendus olemas, alles siis saab tegeleda muude asjadega.

"Minu üleskutse ettevõtjatele, kodanikuühiskonnale, avalikkusele on see, et mitte lasta end lollitada. Peame leidma lahenduse elektrimajandusele. Olemasolev plaan on täiesti vastutustundetu, vähendab varustuskindlust ja konkurentsivõimet. See on mingi väga kitsa ärilobi tulemus, tarbijast keegi ei räägigi. See on fundamentaalne küsimus, mida avalikkus peaks teadvustama täie teravusega," lausus ta.

Alustaks sellest, et EL ajukeeniused kohustusi välja mõeldas ja parlament hiljem hääletades ja liikmeriigid kinnitades ei mõelnud mitte ükski kas neid kohustusi saab üldse ellu viia. Enamus kohustusi on välja mõeldud klausliga - küll teadlased 20 aasta jooksul midagi välja nuputavad. Aga kui EI nuputa? Kogu Rohepöörde janti iseloomustab äärmiselt suur poliitikute rumalus - hääletatakse asjade poolt mille puhul on ette teada võimatus täita. Lühidalt - on kena utopistlik idee aga puudub tehnoloogia selle elluviimiseks.

Rohepöördes saab ellu viia vaid neid asju millele on toimiv tehniline lahendus olemas. N:tuulenergia. Ka rongid saab elektrisse panna. Aga autotranspordi puhul - elektrikäru on sedavõrd halva tehnoloogiaga - kõik kulud kokku lüües tuleb bensukas odavam. Aga EI - EL on juba paika pandud igal aastal kui palju bensukärusi sõita tohib. Ja olgu olla - ei huvita et ei saa! Sellist lähenemist nui neljaks ellu viies ootab meid vaid elatustaseme järsk langus.

Eile juba oli tunneli lõpus valgust. EL põllumeeste protestide toel tühistati (õigemini peideti kalevi alla) paar lollseaduse nõuet - Põllumeestel kohustus hoida 30% maad söötis, et igatsorti muu elustik saaks loooodussõbralikult elada., pestitsiidi kasutamise keeld kadus kah ära, põllumajanduse kohustus CO2 vähendada kadus ära ja üllatus TUUMAENERGIA oon nüüd peaaegu roheline.

Eelpoool toodud materjali kohta võib vaid öelda - vaimupuudes inimese lällamine. Selliste sisutühjade kohustuste puhul võiks pigem kirjutada - mis tehnoloogiaga te plaanite eesmärke täita?

Mingi järjekordne udu ajamise artikkel kus sonitakse jälle mingist salvestusest. Artiklis lendavad ringi mingisugused müütilised sadades GWh'des salvestid, kuskohas sellised veel on?

kalvis kirjutas: ↑10 Veebr, 2024 7:03 Aga autotranspordi puhul - elektrikäru on sedavõrd halva tehnoloogiaga - kõik kulud kokku lüües tuleb bensukas odavam. Aga EI - EL on juba paika pandud igal aastal kui palju bensukärusi sõita tohib. Ja olgu olla - ei huvita et ei saa! Sellist lähenemist nui neljaks ellu viies ootab meid vaid elatustaseme järsk langus.

EL annab Hiinale ka käske või ?

Igatahes ületab Hiina elektriautode tootmine (elekter ja pistikhübriid) hiljemalt 2025 kõiki muid kütusetüüpe:
https://asia.nikkei.com/Business/Automo ... nd-for-EVs

manjabes kirjutas: ↑10 Veebr, 2024 21:58 Mingi järjekordne udu ajamise artikkel kus sonitakse jälle mingist salvestusest. Artiklis lendavad ringi mingisugused müütilised sadades GWh'des salvestid, kuskohas sellised veel on?

Kas keegi sai aru, mismoodi selles artiklis toodud numbrid tegelikkusega seotud on? Mulle tundub, et tegemist on looga stiilis "pritsin voolikust suvalisi numbreid ja sedaviisi tundun tark." Mingit loogikat mina nendes numbrites küll ei näinud. Näiteks jutt 1,4TWh salvestusvõimsusest - kust kurat see peaks tulema? Kui praegu tundub osadele inimestele 500m sügavusele maa alla järve rajamine aruka äriplaanina, siis siinkohal tuleks rajada meri. Ikka arukas?

UK-s plaanib erafirma käiku lasta 4 tuumareaktorit-tootmises plaanitakse olla 2030 alguses.

Eraettevõte Community Nuclear Power plaanib Ühendkuningriigis ehitada neli AP300 SMR-i ja loodab need 2030. aastate alguses võrgus kasutada. (Artikli link vastuseks.)

Nad ütlevad, et nende tuumaprojekt on esimene, mis ei nõua valitsuse toetust ega projektiriski jagamist (erinevalt Hinkleyst ja Sizewellist). Nad ütlevad, et seda rahastatakse erasektorist. Samuti viitavad nad sellele, et nad võivad olla võrgus enne Hinkleyt, mis on juba ehitamisel, ja Sizewelli, mis on planeerimis-/lubade andmise protsessis kaugel.

See kõik tundub mulle pisut julge, eriti arvestades, et AP300 on üks viimaseid SMR-i kontseptsioone, mis "peole tulid", kuna teised SMR-id on arenduses edasi. Westinghouse väidab, et litsentsimine ja arendus peaks nende SMR-i jaoks võtma vähem aega, kuna see on väga sarnane nende suurele AP1000 reaktorile, mis on juba litsentsitud ja ehitatud. Sellel väitel on väärtus, kuid kas sellest piisab, et nad järele jõuaksid?

Teine väga huvitav küsimus puudutab AP300 maksumust võrreldes teiste SMR-konstruktsioonide ja suurte reaktoritega.

Westinghouse ütleb, et need AP300 on väga sarnased AP1000-ga, millel on väljakujunenud tarneahel ja tegelik ehituskogemus. Teises artiklis kirjeldati seda kui vähendatud AP1000. Selle tulemuseks on kulude vähenemine, väidavad nad.

Vastuargument on see, et probleem on lihtsalt suure reaktori vähendatud versioon. Kui see on täpselt nagu AP1000, ~30% väljundist, siis see oleks isegi kallim kui AP1000, kaugelt.

Paljud väidavad, et põhjus, miks SMR-id võivad madalamaid kulusid pakkuda, on see, et nad teevad asju teisiti kui suured LWR-id. Lingitud artiklis käsitletakse selliseid erinevusi, nt. kesktehas vs enamiku komponentide kohapealne ehitamine. Teine põhjus oleks palju laiem väikeste reaktorite tarneahel.

Sellel teemal on olnud väga huvitav ja informatiivne twitter-arutelu, mille linkisin allpool. Inimesed, kes soovivad sellesse küsimusse süveneda, peaksid seda vaatama.

Oleks abiks, kui Westinghouse kirjeldaks avalikult üksikasjalikult, kuidas AP300 sarnaneb AP1000-ga ja kuidas see erineb. Täpsemalt, üksikasjalik kirjeldus selle kohta, miks nad arvavad, et AP300 maksab kW-tunni kohta tegelikult vähem, kui lihtne mastaabisääst eeldab.

https://twitter.com/HopfJames/status/17 ... 3116010742
https://finance.yahoo.com/news/britain- ... 00815.html

Nagu ka antud säutsuja mainib, UK mastaabis jälle kummaline valik. Miks ehitada 4x täiesti uut (ja disaini algusjärgus) AP300, selle asemel et teha sama firma AP1000 või AP1200 (oleks antud piirkonnas elektrivõrk väike saaks aru, aga ÜK oma seda kindlasti ei ole)

Tundub jälle selline marketing värk, kuna avalikkus on väga ülesse haibitud SMRidest ja siiralt usub et need on kõiges niiiii palju paremad.

Veel hea postitus selle kohta:

https://x.com/angelicaoung/status/17565 ... xuy7OaVjLQ

Propa jutt õhkub jah.
Klassikalistel suurtel tuumajaamadel ajab ehituse hinna kalliks pommi-, lennukikindel ja sisemise reaktori sulamise kindel betoonkuppel mis moodulreaktorite ehitamiskulusse ei lisandu.
Ilma betoonkuplita oleks suure võimsusega tuumareaktor üsnagi konkurentsivõimelise hinnaga.

kalvis kirjutas: ↑12 Veebr, 2024 8:38 Propa jutt õhkub jah.
Klassikalistel suurtel tuumajaamadel ajab ehituse hinna kalliks pommi-, lennukikindel ja sisemise reaktori sulamise kindel betoonkuppel mis moodulreaktorite ehitamiskulusse ei lisandu.
Ilma betoonkuplita oleks suure võimsusega tuumareaktor üsnagi konkurentsivõimelise hinnaga.

Aga Neil on ka ju endiselt samad nõuded. Betooni hulka saab küll nõksudega vähendada, aga see on endiselt vajalik ja peab vastama samadele nõuetele. BWRX-300 puhul viiakse reaktor enamikus maa alla - mis jälle aga lisab väidetavalt keerukust igasugu seismilistele nõuetele ja geouuringutele.

AP-300:

Pilt

Kindlasti vähem kui AP-1000, aga kui neid tuleb ehitada 3,5x rohkem (ja AP-1000'est on väga sarnane natukene skaleeritud AP1200 olemas, mis tähendaks juba 4x) ning tegu on valmis, sertifitseeritud (ja juurutatud tootmisega moodulitega) jaamaga. Tundub kahtlane et odavam tuleb.

AP-1000:

Pilt

KUI nad selle AP 300 tõesti 2030 käima saavad, võib olla tegemist kõva kahjumiga turu sissesöömiseks müüdavate jaamadega.
Kasum tuleb edaspidi, no näiteks Eestist.

Eile AK-s figureeris üks graafik Eesti CO2 heitmest, mis illustreerib hästi asendustegevusi. Transport lennukitest sõiduautodeni annab CO2 heitmest 15%, sellest kerged sõidukid võiks olla pool kuni kolmveerand ehk siis 8-12%. Jätame selle arvu meelde.

Kicker on aga selles, et suurima osa CO2-st annab meil energeetika ehk peamiselt põlevkivi. Kas selle hulka läheb ka "null Co2 heitmega" puidu põletamine, millel töötavad katlamajad, ei saanud aru.

Aga esmatähtis on hakata seda sõiduautoomanikku maksudega peedistama, samas tuumajaama teemal on viimane 30a olnud paigaljooks. Ehk siis külmad talved mõjutavad meie CO2 heidet rohkem kui see, kas meil tavainimene sõidab diiselpassati või Leafiga

Vot sellist "juhtimiskvaliteeti" meil pakutaksegi.

maksipoiss kirjutas: ↑09 Veebr, 2024 19:18 Uus asekantsler siis https://majandus.postimees.ee/7956710/u ... kkonnajuht Kuidagi palju kipub neid Boldi taustaga tegelasi saama nendeks asekantsleriteks

Tundub, et taolisi tegelasi sokutatakse "uue majanduse" teemal riigitööle tagamõttega. Siis pole ka imestada, miks näiteks selle tõuksi-anarhia korrale kutsumine venib nagu kännu taga ja nagu hooaeg hakkab, saame liiklusuudistest teada, et enamik kannatanutest oli taas tõuksisõitjad.

www.militaar.net

EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek