279. leht 348-st
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 12 Okt, 2021 16:41
Postitas nimetu
Teine artikkel ka Forbes-is - räägitakse veidi kuidas sihtmärke leida - piirivalvelt plaanitakse laenata droon-helikopterit või maaväelt droone
Kõige tõenäolisem tundub, et seireks rakendatakse PPA radareid, maaväe droone, mereväe laevu ning õhuväe lennukeid. Juurde oleks veel vaja täiendavaid mobiilseid radareid.
EDIT: Vaatasin just artiklit ja seal öeldakse sisuliselt sama.

Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 12 Okt, 2021 16:52
Postitas Some
Kui saladus pole, siis mitu AN/TSQ-288 radarit Eesti USA-lt kingiks sai?
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 12 Okt, 2021 17:09
Postitas URR
Borja kirjutas:Küsisin tsipa eespool foorumis kahe oma nime esineva kindrali arvamust, et kas ja/või mix loodav multifunktsionaalne kaugmaa "pind-pind" rakettide üksus üldse peaks meil kuuluma mikromereväe "alla".
Need on siiski laevavastased raketid. Mikroskoobiga saab ka naela seina lüüa, aga see ei tee temast veel haamrit.
Borja kirjutas:Et mereväe "all" on parem, sest mereväel on lihtsam "tuvastada" - huvitav mida/kuda see meie mikromerevägi tuvastab seal sadade kilomeetrite kaugusel? Või kavatsetaksegi üübervõimekat kaugmaaraketti kuskil tuletornis istuva ja/või rannajoonel hulpiva väikealuse madruse binokli abil kusagile mõne kilomeetri peale "suunata"?
Et on vaja "mõista merekeskkonda ja teha koostööd liitlastega merel" - niikrõbeda klassi relva "koostööjooksutamiseks" on(gi) vajalik väeliikide/relvaliikideülene Joint Fires - kus kohaliku mikromereväe staabikene enam ei kvalifitseeru.
Oletame, et Eesti merevagi sihtmärki ei tuvasta. Kes seda siis teeb, suurtükiväelased ja tankitõrjujad või mõne liitlase merevägi-merelennuvägi? Ja kui lihtne on neil mereväelastel meie suurtükiväelaste-tankitõrjujatega koostööd teha, kui üksteisest aru ei saada (protseduurid, sõnavara, kogu taustsüsteem on erinevad), eriti kui "põhiväeliik" neid vaikimisi mikro- või pseudoväeliiklateks peab? Kui sellise koostöö osas pole kindlust, liitlaste laevad siia lihtsalt ei tule, sest ega hulle tea, kelle pihta tulistama hakkavad.
Aga võibolla on foorumlase mure pigem selles, et praeguste arengute jätkudes tuleb mikro- ja pseudo- prefiksitest loobuma hakata?
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 12 Okt, 2021 17:10
Postitas Kriku
Ma küsiks teisiti - kas see joint-küsimus ei peaks omaette teemaks minema...?
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 12 Okt, 2021 17:16
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Kriku kirjutas:Ma küsiks teisiti - kas see joint-küsimus ei peaks omaette teemaks minema...?
..vara veel, hea Kriku (tark ei torma) - lassme saame enne ikka kõik teada, mis imeraketid meile üldse osteti.. seda enam, et siinsete merivägilaste senine verbaalne ekvilibristika
Joint-teema(de)l vaid hämamiseks toimubki
https://www.err.ee/1608361134/eesti-sol ... -ostmiseks"Tegu on kõrgtehnoloogilise maa-maa raketiga, mida saab sihitada nii maa- kui meresihtmärkide vastu, nii avamerele kui rannikuvetes. See on oma klassi parim, me võidame mitmel pool maailmas sellega tellimusi," ütles Proteus Advanced Systems juhatuse esimees Ron Tryfus.
..ise oleta(ksi)n, et mr TRYFUS rääkis siiski pigem "pind-pind" raketist - ingl.k "surface-to-surface"...
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 12 Okt, 2021 17:26
Postitas Some
Proteus Advanced Systems’ General Manager Ron Tryfus explained that the Blue Spear missile system is the most advanced of the “next-generation Gabriel family” of surface-to-surface missile systems.”
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 12 Okt, 2021 17:38
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
..wiki annab ka - kui kasutada otsingusõna
Blue Spear 5G SSM (muuseas, alles nüüd tabasin ära, et SSM selle relvasüsteemi indeksis tähendabki Surface-to-Surface Missile)...
In October 2021, it was announced that the Estonian Defence Forces purchased the Blue Spear missile system with a maximum range of 290km (flight profile not mentioned).[12] It is also rumored that both Israel and Singapore already use variants of the Gabriel V which replaces their older Harpoon missiles. Blue Spear or Sea Serpent or Gabriel V allows both countries to conduct deep land, littoral and open sea surgical strikes effectively.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 12 Okt, 2021 17:55
Postitas URR
Esiteks on Eesti meedial sõjalise oskussõnavaraga suuri raskusi. Kui asi puudutab midagi maaväe ampluaast välja jäävat, on pilt keskmisest koledam.
Teiseks saab rakette jaotada mitmel erineval moel. Surface to surface missile tähendab, et rakett lastakse välja maa või vee pinnalt (mitte õhust või vee alt) ja tabab sihtmärki maa või vee pinnal. Sihtmärgi alusel on see anti-ship missile – laevavastane rakett. Kes tahab, võib ka kirjutada anti-ship-coastal-defence missile, guided missile, radar guided missile jpm, ikka õige, aga asja olemust ei muuda.
Seda mõttedeformatsiooni on lõbus jälgida. Probleem: meil pole merel relvi. Lahendus: rakett. Avastus: selle raketiga saab ka sildu tabada. Ettepanek: lasemegi parem sildu ja las seda teevad suurtükiväelased. Küsimus: kas esialgne probleem on lahendatud?
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 12 Okt, 2021 18:02
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Vähem demagoogiat, hea URR - NARVA sild (kellegi poolt) siia teemasse topituna oligi äärmiselt loll mõte

(nääd isegi moderaatorid said sellest ilma neile etteütlemata aru // viisid selle sillajura siit minema)..
Samas, sihitada mõned neist
surface-to-surface kaugmaa täppisrelvadest mõnede ISKANDERide vastu kohe Eesti idapiiri taga oleks juba täiesti relevantne "vahetuskaup", eksole

Aga selleks ei ole tõesti teid merivägilasi vaja - aint noid rakette on (mida te miskipärast juba endaomaks peate)..
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 12 Okt, 2021 20:16
Postitas HAT
Borja kirjutas:..wiki annab ka - kui kasutada otsingusõna
Blue Spear 5G SSM (muuseas, alles nüüd tabasin ära, et SSM selle relvasüsteemi indeksis tähendabki Surface-to-Surface Missile)...
In October 2021, it was announced that the Estonian Defence Forces purchased the Blue Spear missile system with a maximum range of 290km (flight profile not mentioned).[12] It is also rumored that both Israel and Singapore already use variants of the Gabriel V which replaces their older Harpoon missiles. Blue Spear or Sea Serpent or Gabriel V allows both countries to conduct deep land, littoral and open sea surgical strikes effectively.
Vene foorumis
https://topwar.ru/188000-jestonskij-sju ... akety.htmlon ülevaade ja pilt ka Eesti ostust . Artikkel lõpeb sõnadega: St. Peterburgi on vaid 150 km.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 13 Okt, 2021 10:45
Postitas dixci
Some kirjutas:Kui saladus pole, siis mitu AN/TSQ-288 radarit Eesti USA-lt kingiks sai?
Harbormasteri nimeline juhtimise ja kontrolli süsteem sisaldab endas kahte AN/TSQ-288 radarit ja ega selle 2,7 miljoni dollari eest, mis nende ostuks eraldati vist enamat ei saakski.
Samas Forbesi kirjutis annab mõista, et Blue Speari rahuldavaks sihitamiseks läheks nähtavasti vaja olemasolevatest siiski vähe võimekamaid radareid ja droone.
All that is to say, surveillance and targeting are indispensable links in the “kill chain” that Estonian forces must adopt in order actually to use Blue Spear with any effect. Bigger NATO countries possess targeting capability in abundance, of course. But it’s a safe bet that if Estonia needs to shoot missiles at Russian ships, then all of NATO is pretty busy.
Estonian navy commander Jüri Saska understands the problem. “When I took command of the navy three years ago,” he said in 2019, “I emphasized in my first speech to my colleagues that we need to focus on and further develop maritime surveillance capabilities with the ambition of compiling a recognized maritime picture. In doing so, it was necessary to make wise decisions quickly.”
Saska said his first move was to sign a deal with the Estonian border agency. While Saska didn’t specify which capabilities the border force might lend to the navy, but at least one is obvious. The Estonian border guard has borrowed at least one Camcopter S-100—a 10-foot-long robot helicopter with a 100-mile range and an underslung camera gimbal—from the European Maritime Safety Agency.
Saska also mentioned the navy’s deal with the Estonian air force to send air force M28 Skytruck light transports over the Baltic for surveillance missions. The lumbering, two-crew M28 is less than ideal for spotting Russian ships in wartime. It’s about as vulnerable as an airplane can get. Likewise, the border guard’s borrowed S-100 might not be available once the shooting starts.
But the navy’s arrangements with the border-guard and air force highlight Saska’s thinking. As long as the navy is willing to team up with its sister security services for maritime surveillance, the Estonian army might actually end up being the better partner.
The army operates catapult-launched Stream C drones that can range farther than 60 miles. The ground-combat branch recently lent those drones to the border guard. It’s not hard to imagine the army letting the navy use the Stream Cs, too.
The medium-term solution isn’t as exciting as a drone is, but might work much better. “Mobile naval surveillance radars, once incorporated into our existing surveillance network, will ensure maritime surveillance,” Saska said.
It should come as no surprise that the U.S. State Department in June announced it was transferring to the Estonian navy $2.7 million worth of AN/TSQ-288 mobile sensor systems. The AN/TSQ-288 isn’t much to look at. It’s a collection of vans and trailers with tall antennae sticking out the tops. But the radar that comes with the system—a version of the SPS-64, apparently—should be able to spot targets at least 50 miles out.
Longer term, the navy might be able to deploy unmanned surface vessels—robot boats—as scouts for the Blue Spear batteries. The navy is working on a new, optionally-manned minehunting vessel for replacing the fleet’s existing, second-hand manned minehunters, starting around 2035.
The USV might have a surveillance role, too, according to Saarte Hääl, an Estonian newspaper.
In short, the Estonian navy has options in addition to NATO forces when it comes to spotting targets for its new cruise missiles. Aerial drones, mobile radars and robot boats all could play a role.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 13 Okt, 2021 11:00
Postitas Xender
Venekeelses meedias on lärmi, rohkem kui sendi eest. Näiteks vana hea paanikaõhutaja
RomanEga selles osas tõesti, kui meil õnnestuks sõja korral miinid panna ja raketid hajutada (ning neid on piisavalt) siis Venemaa jaoks muutub Balti mere laevastik sama kasulikuks kui oli viimase maailmasõja ajal.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 13 Okt, 2021 11:14
Postitas nimetu
(ning neid on piisavalt)
Arvestades rakettide väidetavat hinda ning lepingu maksumust, siis tõenäoliselt saab esialgse koguse ühe käe peal kokku lugeda. Kui veab, siis kahel käel. Mingi Iskanderi pihta laskmine oleks juba raiskamine. Sellest hoolimata, tõstab see konflikti alustamise hinda märkimisväärselt.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 13 Okt, 2021 11:36
Postitas Some
Täiesti huupi pakuks kahte laskeseadet kokku 16 raketiga
Et tegu kalli kraamiga siis päris huvitav millises Mereväe laos neid hoidma hakatakse. Peaks vist GRU käest küsima, küllap nad juba teavad.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Postitatud: 13 Okt, 2021 12:25
Postitas Kilo Tango
Some kirjutas:Täiesti huupi pakuks kahte laskeseadet kokku 16 raketiga
Et tegu kalli kraamiga siis päris huvitav millises Mereväe laos neid hoidma hakatakse. Peaks vist GRU käest küsima, küllap nad juba teavad.
Lsekeulatus on piisav, et neid võib ka Paides hoida.