www.militaar.net

Kas seal on ära toestatud, et Norra Mauser eestlastel on ägedam pill kui magnumid?

Päris hea artikkel meile olulistest kaliibritest.

Leo kirjutas:Kas seal on ära toestatud, et Norra Mauser eestlastel on ägedam pill kui magnumid?

Minumeelest oli kirjas, et soomlased avastasid juba tükk aega tagasi 7,62x51 vähese kasuteguri soomusvestide vastu.

Soomlased ilmselt nägid 90ndatel, et venelastel tuli palju kaitseveste kasutusse, mis pidasid kinni terassydamikuga AKMi kuuli, mis läbistab M80 paremini, nii et siis hakatigi magnumit snaipritele vaatama, sest 7,62x53R oma raske ja pehme täpsuskuuliga ei olnud piisavalt hea. EKJ paraku seda veel ei ole kuulnud

Oleme siin sarjanud, et koolitus on "nii ja naa"! Üks artikkel ka rahvale, kus natuke valgustatakse snaiprikooli tegemisi, nii et kõik ei ole veel kadunud http://forte.delfi.ee/news/militaaria/s ... d=76861152
Minu poolt ka meie instruktoritele edaspidideks kraaps ja kummardus.

See Delfi lugu oli täitsa hea. Selle järgi võib oletada, et kunagi tulevikus asjad on paremini kui täna.

"TV1000 Premiumis esilinastub täna kell 20 Clint Eastwodi põnevusfilm "Ameerika snaiper“ ("American Sniper"), mis räägib USA sõjaväe aegade surmavaimast snaiprist. Siin on sulle 10 hirmuäratavat fakti snaiprite kohta, mis internetiavarustest leida võib."
http://kinoveeb.delfi.ee/filmidjaarvust ... 6#cxrecs_s

See Ameerika snaiper oli Chris Kyle. Minu seisukoht on, et Chris Kyle raamat Ameerika Snaiper (eesti keeles) on parem kui see film. Muidugi ka see film tasub vaatamist.

Parandan isand Putkineni - raamatut tasub lugeda originaalis. Eestikeelne tõlge on elutu, kohmakas ja enamjaolt halb.

Film on hea, nagu ka raamati inglise keeles, näitab hästi, kuidas sõduri elukutse inimesele vaimselt mõjub, kui peale kodumaale naasmist hakatakse igasugu tavaelu ärritajatele ülereageerima, sest missioonil on iga pauk eluohtlik. Närvid lähevad läbi. Eestikeelset raamatut ei jaksanud lugeda, sõbrad lugesid ja laitsid. inglisekeelset kirjandust oleks üldiselt mõistlik originaalis lugeda.

Snaiprikooli "tutvustav" artikkel on tüüpiline EKJ propagandateenistuse soperdis inimestele, kes asjast midagi ei tea ja peale artikli läbilugemist jätkuvalt midagi ei tea. Mis mõte sellel on? Mis mõte Snaiprikoolil on sellisel kujul? Käputäis allohvitsere sebib, kuid kui staabile mingi palvekirja või ettepaneku teevad, mis staabile ei meeldi, siis lastakse sujuvalt pagunitele koputades üle, veeblitel on majorite ja kolonelidega väga raske väidelda. Sellepärast ongi eriala sisuliselt varjusurmas ja sõjaline tähtsus enam kui kahtlane. Kui SN teema on EOG juures, siis oli sellel hoopis teine kaal, sest asi käis koos eriüksusega, kuid mingil hetkel EOG enam ei jaksanud SN teemat vedada ja hakkaski lõputu õudus. Erialale annaks palju juurde, kui SN kooli ülem oleks vanemohvitseri ametikoht koos vastava autoriteediga. SN sisulised tegemised eriti muljet ei avalda, jõuavad läbi häda ajateenijad ja kaadri välja õpetada, sinna juurde natuke tänaste ja tulevate ülemate SN kasutamise koolitust. Nii väikese meeskonna puhul ei saa ka rohkemat eeldada.

Äkki tuleks minna üle majorite ja kolonelide peade. Koostada üks hästi põhjendatud avalik pöördumine presidendile, riigikaitsekomisjonile, pea- ja kaitseministrile, ning peastaabile. Ja koguda sellele pöördumisele võimalikult suur kogus allkirju, näiteks neti teel. Mõjutaks riigikaitsekava koostajaid ja saaks ehk ka suurema rahalise katte. Küll need kolonelid siis ülevalt poolt paika pannakse, kui altpoolt tulevat initsiatiivi ei arvestata.

Aastate jooksul on eriala olukorrast ja lahendustest räägitud nii riigikogulaste kui ministrite ja kindralitega. Tavaline on see et kuulatakse ära ja tehakse õnnetu nägu pähe ja vastatakse et ei ole prioriteetide hulgas ja tegelikult ju väljaõppe toimub ja relvad ostetud. Mundrikandjad poevadki peamiselt selle taha et püssid on olemas ja laskureid koolitatakse. Aru andmata et vanad II MS aegsed Norra mauserid ei ole tänapäeval tõsiselt võetav relvasüsteem ja paar jagu täpseid laskureid pataljonis on liiga vähe. Nii et edu sellise otsustaja leidmiseks kes päriselt suvatseb midagi muuta.

Nendesse Briti tabloidide lugudesse imepärastest laskudest tuleb suhtuda kriitiliselt, kindlasti on osa neist ka psüholoogiline sõjapidamine ehk väljamõeldis või oluliselt liialdatud. Artiklis siis väidetakse, et snaiper tulistas 1 kuuliga 3 vastast surnuks, 1 (kuulipildur) sai tabamuse pähe ja 2 sai tabamuse rinda kuuliga, mis oli esimesest läbi lennanud. Kolmanda tappis seinast tagasipõrganud kuul, mis tabas kaela. Kui see asi juhtus, siis tegemist on tõesti 1 miljonist lasuga. Analüüsime nüüd väiteid. Esimene lask tabas pähe, seega ei saanud laskekaugus olla eriti suur, 100 m pealt reaalne, 200 m pealt keeruline, 300 m pealt väga raske, sest pea on väike ja liigub. Kül on kindel, et kuulil on piisavalt energiat peale kolba läbistamist teist inimest tappa, eriti kui kasutati 338 LM kaliibrit nagu artiklis mainitud. Sein, millest kuul tagasi põrkab, peab olema kõvast kivist või betoonist ja kuul tabama lauge nurga all, otsetabamus betoonseina tähendab kuuli purunemist või puurimist seina sisse. Vigastuse võib tekitada ka kuuli tabamustest seinast lennanud kivitükk, kaela veresooned on suht naha all ja ühegi sellise vigastamine tähendab kuivaksjooksmist. Igatahes oli hea lask ja hästi kasutatud laskemoon, 5 € padruniga 3 vastast.

No tegelikult on nende soome Häyha lugudega ju sama teema.
Raske on uskuda legende, kuidas optikata Mossiniga seal 1000 m pealt "politrukkidele" kuule otsaette lasti.
Tuntud saksa snaiper Sepp Allenberger oma memuaarides selliseid asju ei kirjuta, kaugused näivad (saksa optikaga) ikka sinna TL kanti (300-600).
1000 m kaugusel ei paista isegi sõiduauto kirbu tagant eriti välja.