Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?

[Juhani Putkinen]

Aga neid distantsseadmeid saab ju segada?

Kahjuks mitmetel on selline arvamus.

Aga kui keegi teab midagi raadiolainedest ja füüsikaseadustest ja natukese nuputab - nii see õhkimine ikka toimib.

Esiteks erinevaid raadiosagedusi millega õhkimiskoodi saa saata on lõpmatu hulk.

Teiseks iga paugu saa teha täiesti erineva sagedusega.

Kolmandaks laiaspektriline segamine on jälle füüsika seadustele tuginedes nõrk teatud kitsal sagedusribal. Kui lõhkesaatja võimsus ületab sellel kitsal ribal segaja signaali nii pauk käib.

[Kapten Trumm]

Sellest, et need on tabelis pole eriti kasu kui praktikas need on kesklaos, mitte peidikudes kui neid on vaja.

No sa räägid mitmes kohas juurde ostmisest? Mis sellest ostmisest kasu on, kui need kuskile kesklattu kaovad. Rahuajal lõhkekehi keegi peidikusse vaevalt et andma hakkab. Ka Soomes ei anta.

Eesti metsavendade kogemus (mida Soomel pole) näitab, et tsentraalselt kontrollitavad peidikud leitakse kohe üles. Pole vahet, kas suur või väike. Saksa vanasõja: was können zwei, das könnt die Schwein (mida teavad kaks, seda teab ka sina). Saadakse üks siss kätte, pekstakse segamini ja saadakse teada.

Üles ei leita ainult isiklikke, omaniku teada olevaid. Lõhkeaineid aja vaevalt keegi sedasi jagama hakkab, et jäljed kaovad ja mingit tsentraalset arvestust pole. Ilma infota peidikute kohta pole võimalik paraku lõhkeseadmete olemasolu ja säilimist kontrollida - ja Eestis oleks sellised peidikutest vähemalt 1/3 lihtsalt tühjaks äritud ja need kumulatiivmiinid hakkavad varsti konkureerivate mafjosside mersude all lõhkema.

Teine eriti tähtis asi on distantslõhkeseadmed, et saa õhkida suurelt kauguselt ohutult ilma, et on vaja traati tõmmata. Näiteks 500 m on hea kaugus vaenlasi hävitada ohutult. Selle tõmbesütikuga on sissisõjas vaenlase tagalas väga ebameeldiv sõdida.

Eestis annab metsasel alal (lagedal sissid nagunii ei tegutse) otsida kohta, kus see 500 meetrine otsenähtavus on. Sest miinid tuleb õhkida ikka õiges kohas, mitte lasta kumulatiivjuga kahe tanki vahelt läbi. Siis pole ju eriti kasu seadmest, mis võimaldab õhkida 1000 m tagant, kui õige hetke tabamiseks tuleb 100 meetri kaugusele minna. Soomukivastane laeng tahab ikka väga täpset õhkimist. Ta sihitakse ka välja nii 10 cm täpsusega (seal vastav sihik kaasas) Kaitselaenguga on jah lihtsam.

Pealegi näitab Eesti kogemus Iraagi sõjast (by Kunnas), et efektiivsed on sissid üksnes siis, kui kasutatakse kõiki vahendeid kombineerituna. Miinid, TT, KP, MP jne. Kui kasutada miine ilma julgestuseta, siis vastane võtab nad üles. Nagu Iraagis korduvalt juhtus - avastati mingi kahtlane värk, kolonn peatus, julgestus otsis kahtlase ala läbi, sissid said tina ja miinid võeti üles.

Sest vastane ei pruugi tulla mürinal soomukitega. Tuleb hoopis jalastunud jalavägi miiniotsijatega. Mis teed? Lased kildmiine? OK, annad oma varitsuse koha välja. Siis tuleb suurem julgestus ja juba teab, mis ees ootamas.

[Juhani Putkinen]

Siis pole ju eriti kasu seadmest, mis võimaldab õhkida 1000 m tagant, kui õige hetke tabamiseks tuleb 100 meetri kaugusele minna.

Raadiolaine edeneb niivord kiiresti, et pole vahet kas lõhkesaatja asub vaenlasest 100 m või 500 m kaugusel. Tabamuse saa mõlemal juhul sama moodi - või laseb mööda kui närvid ei pea vastu.

Ma olen ikka selle pilguga vaadanud Eestis ümber ringi sõites, et kuhu saa varitsuse teostada. Neid kohti on ikka leida.

Mõnes kohas saa teha päris korraliku varitsuse koos mitme miiniga, mõnes teises kohas saa teha ainult ühe paugu. Aga kui neid kohtasid on palju, nii sellest kolonnist pole midagi järele jäänud Tallinna piiril.

[Juhani Putkinen]

Kui kasutada miine ilma julgestuseta, siis vastane võtab nad üles. Nagu Iraagis korduvalt juhtus - avastati mingi kahtlane värk, kolonn peatus, julgestus otsis kahtlase ala läbi, sissid said tina ja miinid võeti üles.

See üks ainus siss peab olema kaugel ja hästi varjatuna. Kui siss näeb, et julgestaja leiab miini, nii ta vajutab nupule ja ongi julgestaja vähem.

Kui kolonn vahet pidamata peab kinni pidama ja saatma mehed kammima maastikut, nii see annab Tallinna kaitsjatele aega juurde ehitada kaitset üles.

Julgestus on näiteks see samune kaitselaeng (distantslõhkeseadmega).

[Madis22]

Eestis annab metsasel alal (lagedal sissid nagunii ei tegutse) otsida kohta, kus see 500 meetrine otsenähtavus on. Sest miinid tuleb õhkida ikka õiges kohas, mitte lasta kumulatiivjuga kahe tanki vahelt läbi. Siis pole ju eriti kasu seadmest, mis võimaldab õhkida 1000 m tagant, kui õige hetke tabamiseks tuleb 100 meetri kaugusele minna. Soomukivastane laeng tahab ikka väga täpset õhkimist. Ta sihitakse ka välja nii 10 cm täpsusega (seal vastav sihik kaasas) Kaitselaenguga on jah lihtsam.

Pealegi näitab Eesti kogemus Iraagi sõjast (by Kunnas), et efektiivsed on sissid üksnes siis, kui kasutatakse kõiki vahendeid kombineerituna. Miinid, TT, KP, MP jne. Kui kasutada miine ilma julgestuseta, siis vastane võtab nad üles. Nagu Iraagis korduvalt juhtus - avastati mingi kahtlane värk, kolonn peatus, julgestus otsis kahtlase ala läbi, sissid said tina ja miinid võeti üles.

Sest vastane ei pruugi tulla mürinal soomukitega. Tuleb hoopis jalastunud jalavägi miiniotsijatega. Mis teed? Lased kildmiine? OK, annad oma varitsuse koha välja. Siis tuleb suurem julgestus ja juba teab, mis ees ootamas.

Tegelikult on sissile parem just selline positsioon, kus vastane jääb lagedale ja siss ise jääb lagendiku kaugemast servast veel sadakond meetrit metsa. Liikuv vastane peatatakse, kui ta hakkab lagendikult läbi jõudma ja lõigatakse ära lagendiku algusest. Kui vastane tuleb jalastunult miiniotsijatega, on pool ülesannet juba täidetud. Vaenlane on aeglane. Ja kildmiinide kasutamine ei reeda positsioone rohkem, kui külgmiinide kasutamine, ulatub kaugemale ja hävitab rohkem elavjõudu.

Tänane esmane probleem sissetungiva vastasega ongi see, et kuidas sundida teda kohe pärast piiri ületamist suurtelt maanteedelt hajuma, oma külgi, tagalt julgestama, positsioonide otsimisega vaeva nägema ja aega viitma. Kohe kui me oleme sellega hakkama saanud, venib sõda kuuelt tunnilt nädalate pikkuseks. Et meil puudub selle ülesande täitmiseks võimekas lennuvägi, peavad sissid (võitlusgrupid) olema võimalikult kiiresti mobiliseeritavad ja võimelised õhukese ning jämeda soomuse rännakut massilise miinirünnakuga võimalikult kähku häirima asuma. Kui me suudame vastast sundida miinivastasele tegevusele, on nad kaotanud märgatava osa initsiatiivist, meie oleme võitnud aega mobilisatsiooniks ja kaitsele asumiseks.

[Juhani Putkinen]

Kui me suudame vastast sundida miinivastasele tegevusele, on nad kaotanud märgatava osa initsiatiivist, meie oleme võitnud aega mobilisatsiooniks ja kaitsele asumiseks.

Täpselt nii.

[Gfreak]

Juhani, kas Sa mõtled distantslõhkeseadmete all isevalmistatud saatjaid või kuskil fabrikeeritud asju? Isevalmistet kipub ju nõrgem olema. Vähemalt sellised mida kriisiaja materjalidest valmistada on võimalik.

[Juhani Putkinen]

Juhani, kas Sa mõtled distantslõhkeseadmete all isevalmistatud saatjaid või kuskil fabrikeeritud asju? Isevalmistet kipub ju nõrgem olema. Vähemalt sellised mida kriisiaja materjalidest valmistada on võimalik.

Kamina peaks tellima neid Eesti tööstuselt - aga kui ei telli siis peab ise tegema.

[Gfreak]

Hmm... Minu küsimus konkreetselt oli, et kas isetehtud algelist saatjat pole mitte hõlbus segada. No näiteks selline väike AM saatja, mida toidab 9 voldine patarei. Isegi laiaspektrilisel segajal peaks olema võimekus see signaal ära blokeerida. Või mis?

[Juhani Putkinen]

Hmm... Minu küsimus konkreetselt oli, et kas isetehtud algelist saatjat pole mitte hõlbus segada. No näiteks selline väike AM saatja, mida toidab 9 voldine patarei. Isegi laiaspektrilisel segajal peaks olema võimekus see signaal ära blokeerida. Või mis?

Algelist on lihtne segada, aga pole mingit vajadust ehitada algelisi.

Inimest ju kutsutakse Homo Sapiensiks.

[Kapten Trumm]

Raadiolaine edeneb niivord kiiresti, et pole vahet kas lõhkesaatja asub vaenlasest 100 m või 500 m kaugusel. Tabamuse saa mõlemal juhul sama moodi - või laseb mööda kui närvid ei pea vastu.

Omades ise väljaõpet nende asjanduste (vähemalt svenssonite omade) kasutamise kohta julgen nende sadade meetrite jutus kahelda. Nagu ma eespool juba kirjutasin, pole kaitselaenguga vahet, kas patrull on 20 meetrit siia-sinna. Küll aga soomusevastased laengud tuleb sihtida ja päästa väga täpselt, sest muidu ei tee nad mitte midagi. Näiteks tabavad vale päästmise korral T-72 esisoomust ja sellele ei tee see kumulatiivpuss mitte midagi. Reaalselt suudab see läbida torni tagaosa, kere ja torni liitekohta, mootoriruumi ja võib-olla ka roomikute vahelt külje pealt. BMP-ga pole tõesti vahet.

See tuleb ikka päris täpselt päästa. Eesti maastikul saab seda 1 km kauguselt piisava täpsusega teha, kui nt mingeid kaameraid kasutada. Mis tähendab kas juhtmete laiali vedamist (täpseks lasuks on siis igale soomusevastasele külgmiinile kaamera panna. Või lasta signaali läbi raadioeetri, riskides, et vastase eetriluure tegevuse asukoha avastab.

Mõnes kohas saa teha päris korraliku varitsuse koos mitme miiniga, mõnes teises kohas saa teha ainult ühe paugu. Aga kui neid kohtasid on palju, nii sellest kolonnist pole midagi järele jäänud Tallinna piiril.

Kui sa neid soomusevastaseid külgmiine hakkad 1 km kaugselt päästma, siis jõuavad vene tankid kindlasti tervelt kohale.

Tegelikult on need miinid-värgid viivituslahingu osa, mida peetakse kombineeritud relvastusega. Igasugune miiniväli on efektiivne ainult siis, kui teda julgestatakse. Esimese paugu saad ära teha, siis vastane jalastub ja hakkab kahtlasi kohti läbi kammima - ja vene armee relvastuse külluses ka lihtsalt läbi tulistama.

Pealegi on vale arvata, et VF armee üksnes idiootidest koosneb. Seal on samuti kena kogus püssirohtu nuusutanud inimesi. Mina küll ei usu, et sattudes kuskilt mõne miini otsa, hakkavad nad nina nokkima. Kõige ees sõidab alati luureelement. Kolonn liigub alati tiibjulgestusega. Sattudes takistusele, hakkab luureelement kohe ümbersõitu otsima. Ja uskuge, teid on Eestis rohkem kui meil miine.

[Kapten Trumm]

Tänane esmane probleem sissetungiva vastasega ongi see, et kuidas sundida teda kohe pärast piiri ületamist suurtelt maanteedelt hajuma, oma külgi, tagalt julgestama, positsioonide otsimisega vaeva nägema ja aega viitma. Kohe kui me oleme sellega hakkama saanud, venib sõda kuuelt tunnilt nädalate pikkuseks. Et meil puudub selle ülesande täitmiseks võimekas lennuvägi, peavad sissid (võitlusgrupid) olema võimalikult kiiresti mobiliseeritavad ja võimelised õhukese ning jämeda soomuse rännakut massilise miinirünnakuga võimalikult kähku häirima asuma. Kui me suudame vastast sundida miinivastasele tegevusele, on nad kaotanud märgatava osa initsiatiivist, meie oleme võitnud aega mobilisatsiooniks ja kaitsele asumiseks.

Selle businessi juures on üks oluline "aga", nimelt on vastase taktika suruda edasi, andmata sulle aega järgmiste kohtade ettevalmistuseks. Mitu varitsust suudab VG praegu oma kaasasoleva nänniga korraldada? Mitte rohkem kui 2. Lisaks tuleb kuidagi märkamatult jõuda järgmisse kohta ja seal kõik valmis panna. Öösel oleks lihtne, aga venelane öösi eriti ei tegutse, kui vastaseks on parema öövaatlusvõimekusega vastane (nagu meie vist oleme). Öösi istuvad nad paigal ja koidu eel hakkavad liikuma. Siis on juba valge ja kopterid platsis - VG Unimogiga enam suurt ei liigu. Kolonn võtab tempo üles ja VG jookseb võidu? 50 kmh?

Seda enam, et vastase tõenäoline strateegia on viia asi kähku lõpuni, enne kui läänest midagi tulema hakkab. Igal juhul pressivad nad edasi ja üritavad asja viia põgeneva vastase jälitamiseks. Gruusias see õnnestus täiesti.

OK, gruppe on rohkem. Kui palju on meil praegu VG-sid? Igas KRK-s üksainus? Sellise lahingu pidamiseks peab neid olema igas KRK-s vähemalt kümme. Miks neid pole? Peastaapides ja kaminas sügatakse mune ja ei saada aru, et küsimus on võitlusvõimelistes vägedes nimega VG, mitte võimekuste ankeedil linnukeste tegemises "VG võimekus- tehtud".

[Madis22]

Selle businessi juures on üks oluline "aga", nimelt on vastase taktika suruda edasi, andmata sulle aega järgmiste kohtade ettevalmistuseks. Mitu varitsust suudab VG praegu oma kaasasoleva nänniga korraldada? Mitte rohkem kui 2. Lisaks tuleb kuidagi märkamatult jõuda järgmisse kohta ja seal kõik valmis panna. Öösel oleks lihtne, aga venelane öösi eriti ei tegutse, kui vastaseks on parema öövaatlusvõimekusega vastane (nagu meie vist oleme). Öösi istuvad nad paigal ja koidu eel hakkavad liikuma. Siis on juba valge ja kopterid platsis - VG Unimogiga enam suurt ei liigu. Kolonn võtab tempo üles ja VG jookseb võidu? 50 kmh?

Seda enam, et vastase tõenäoline strateegia on viia asi kähku lõpuni, enne kui läänest midagi tulema hakkab. Igal juhul pressivad nad edasi ja üritavad asja viia põgeneva vastase jälitamiseks. Gruusias see õnnestus täiesti.

OK, gruppe on rohkem. Kui palju on meil praegu VG-sid? Igas KRK-s üksainus? Sellise lahingu pidamiseks peab neid olema igas KRK-s vähemalt kümme. Miks neid pole? Peastaapides ja kaminas sügatakse mune ja ei saada aru, et küsimus on võitlusvõimelistes vägedes nimega VG, mitte võimekuste ankeedil linnukeste tegemises "VG võimekus- tehtud".

Ja piirivalve sissikompaniid oleks ka igat varitsust korraldanud terve kompaniiga? 10-20 km lõigule paigaldab üks suvaline veok, millel pole mingitki maastikuläbivust, 5 miinivaritsust, mida teostab kokku 10-15 meest. Selleks pannakse maha 5-10 soomuse vastast külgmiini, mis ühendatakse teega paralleelselt 5-6 m vahedega jadamisi, julgestatakse paari suure suundkild-miiniga ja 3-4 kildmiinise grupiga. Miinigruppidele ja suundkildmiinidele ühendatakse taha raadiolõhkamisseadmed, või veetakse kaablid (kokku 3-4 tk), mis võivad olla põhiliinil ühes kimbus ja maapeal. Kogu varitsuse ettevalmistamiseks ja kaablite lahti rullimiseks kulub 15-20 minutit. Veok paneb jao ja selle moona maha vähem kui tunniga. Jah sarnased varitsused tuleb organiseerida ka paralleelsetel ja vahepealsetel väiksematel teedel. Kui lahingpaar on oma esimese madina ära teinud, kas siis rännakkolonni vastu, või seda julgestavate demineerijate vastu (selleks need mitmesugused kildmiinid), on nad oma esmase ülesande täitnud ja liiguvad üksuse kogunemispunkti saamaks järgmist ülesannet. Selleks võib olla edasiliikumine järgmist varitsust korraldama, kui on õnnestunud vaenlast märgatavalt pidurdada, või tegevus vaenlase tagalas, kui vaenlane jätkab pohhuistlikult oma teed sõltumata miinirünnakutest.

Nõus olen sellega, et võitlusgruppe on vähe. Selle pärast on mul piirivalve sissikompaniide raiskulaskmisest eriti kahju. 13 neljarühmalist kompaniid on oluliselt rohkem, kui neli rühmasuurust gruppi.

Meie võimalikku paremat öönägemisvõimekust saavad nad hakata kartma alles siis, kui meil on üksusi maastikule panna. Gruusias ei edenenud venelased just eriti kiiresti. Mitme päevaga nad selle sadakond kilomeetrit Roki tunnelist läbisidki? Oludes, kus vastane otsest vastupanu ei osutanud.

Nagu ma ennist kirjutasin. Kui me saame nad suurtelt maanteedelt kõrvale suunata ja sundida neid oma tegevust julgestama nii nagu peab, siis ei kujune Eesti ründamisest järjekordset augustiputši lustisõitu.

[Juhani Putkinen]

Küll aga soomusevastased laengud tuleb sihtida ja päästa väga täpselt, sest muidu ei tee nad mitte midagi. Näiteks tabavad vale päästmise korral T-72 esisoomust ja sellele ei tee see kumulatiivpuss mitte midagi.

See kerge külgmiin pole mõeldud lahingtanki vastu.

Kui kasutada lahingtanki vastu nii siis viltu ülevalt poolt või alt. Hädakorras külje pealt, aga siis juba mitu tükki korraga.

Üldiselt neid külgmiine peaks kasutama logistika kolonnide vastu ja alles siis kui kõik tagalaveokid on sellest kolonnist hävitatud hakata noppima soomustatuid.

Sama põhimõttega saaks loomulikult ehitada ka suurema külgmiini lahingtanki vastu, aga sellest jurakast tuleb raske, ja see pole enam hea sissisõjas kui mehed peavad vedama kõige varustuse "seljakotis".

[Juhani Putkinen]

Kui sa neid soomusevastaseid külgmiine hakkad 1 km kaugselt päästma, siis jõuavad vene tankid kindlasti tervelt kohale.

Osa tankidest jõuab nagu nii Tallinnani, aga hiljemalt seal peaks olema vastas Mapatsid, Milanid, Gustid, Suurtükivägi, jne.

Aga kuni Tallinnani on vaja natukese torkida, et nendel on laskemoon ja kütus otsas Tallinna piiril - ja need tagalakolonnid on vaja halastamatult hävitada enne kui need jõuavad Tallinnasse.