www.militaar.net

romps kirjutas:Nõustun kulda18 piinlikusega.

Lisaks on mul täiendavalt piinlik selliste sõnavõttude pärast näiteks nagu "oi vaadake kui lihtne elu teil nüüd on, et meie pidime ikka nii ja nii tegema".
Tahate auhinda sellepärast, et teie tingimused kehvemad olid? Saage aru, et ühiskond areneb ja heaolu paraneb. See et teie aeg niimoodi tehti ja oldi, ei tähenda et nii edasi peab laskma..

Kuulge lasteaed, ühiskond areneb ja heaolu paraneb!!!!! Kui peaks tõesti löömaks minema, siis te ei vali enam midagi. Pole enam magusaid pipstükke laual jne. Õnnelikud olete, kui saate tüki musta leibagi põske pista! Selliseid kägisevaid memmepoegi ei tohikski Kaitseväkke võtta, on ohuks endale ja teistele.
Selliste jaoks peaks olema tööteenistus, mis kestaks 2X kauem ajateenistusest ja tulevikus välistaks autojuhi-relva ja muud load, sest ta pole vastutusvõimeline. Heaolu ühiskond, te krdid saate süüagi Kaitseväes moel, et lihtsalt karju appi. Te tattnokad ei kujuta ettegi, et parim söök võiks olla kuivpajuk. Ja siis hakkate vanemate kamraadide kogemusi halvustama .

Ma ei väidagi, et Kaitseväes kõik korras on, aga tulge no kahe jalaga maa peale tagasi, see on Kaitsevägi, mitte laste liivakast!!!!!

jackpuuk kirjutas:

romps kirjutas:Nõustun kulda18 piinlikusega.

Lisaks on mul täiendavalt piinlik selliste sõnavõttude pärast näiteks nagu "oi vaadake kui lihtne elu teil nüüd on, et meie pidime ikka nii ja nii tegema".
Tahate auhinda sellepärast, et teie tingimused kehvemad olid? Saage aru, et ühiskond areneb ja heaolu paraneb. See et teie aeg niimoodi tehti ja oldi, ei tähenda et nii edasi peab laskma..

Kuulge lasteaed, ühiskond areneb ja heaolu paraneb!!!!! Kui peaks tõesti löömaks minema, siis te ei vali enam midagi. Pole enam magusaid pipstükke laual jne. Õnnelikud olete, kui saate tüki musta leibagi põske pista! Selliseid kägisevaid memmepoegi ei tohikski Kaitseväkke võtta, on ohuks endale ja teistele.
Selliste jaoks peaks olema tööteenistus, mis kestaks 2X kauem ajateenistusest ja tulevikus välistaks autojuhi-relva ja muud load, sest ta pole vastutusvõimeline. Heaolu ühiskond, te krdid saate süüagi Kaitseväes moel, et lihtsalt karju appi. Te tattnokad ei kujuta ettegi, et parim söök võiks olla kuivpajuk. Ja siis hakkate vanemate kamraadide kogemusi halvustama .

Ma ei väidagi, et Kaitseväes kõik korras on, aga tulge no kahe jalaga maa peale tagasi, see on Kaitsevägi, mitte laste liivakast!!!!!

Tõmbab julgelt tooni tagasi ja üritab mõttega uuesti lugeda.....

... kas nüüd võib hakata teemat mittepuudutavate postituste aru lugema?

Tuttav lugu.

Olen palju kordi NAK-ile tunde andnud ja olen ka mitu korda küsinud, et "kes ei tulnud NAK-i vabatahtlikult ehk tahtis pigem autojuhiks?" Üldjuhul on ikka pooled tõstnud käe, mõnikord enamgi. Mõnikord aga sobiksid mõned autojuhid pigem NAK-i... Üsna harva küll juhtub, et kedagi vägisi autojuhiks pannakse, kuna tal on B või C kat load (aga B vendi kompaniis vähe ja ülevalt on korraldus, et puhtalt lehelt ei tohi alustada) ja see on justkui "karistus" omamoodi. Aga "barankavennaks" tahab saada alati absoluutne enamus, sest voila - nii saab ju riigi kulul tasuta juhiload, millega on pärast mõndagi tsiviilis peale hakata! Samuti on autojuhikursus võrreldes seerukursusega oluliselt "lebom" ja hilisem teenistus üldiselt samuti.

Probleem on, aga see ei saa algust mitte ebasümpaatsest rühmaülemast ega isegi pataljoniülemast vaid mitu korda kõrgemalt ja kaugemalt. Ja uskumatu, kuid tegemist ei ole vaid mõne tusase ajateenija, vaid ka samamoodi paljude tegevväelaste-ülemate jaoks päris suure probleemiga. See on nimelt kodeeritud kogu KV ajateenistuse vildakasse kontseptsiooni. Ajateenistuse diferentseeritud pikkus tähendab, et juhtide ja autojuhtide ametitesse, kelle teenistus on teise pikkusega, on juba u 10 aastat puudunud piisavalt adekvaatne valik. Seda ei suuda teha KRA ette ega ei saa piisavalt teha ka hiljem väeüksus.
Eelvõtmise ajateenijate jagamine automaatselt autojuhtideks ja seerudeks on minumeelest üsna anekdootlik lahendus, mis rängalt pidurdab kogu riigikaitsesüsteemi lahinguvõimet. Laias laastus pooled seerud on oma ametisse sobimatuid kas motivatsiooni või siis isikuomaduste tõttu. Sama lugu autojuhtidega, kellest pea poolte hooleks poleks väga mõistlik taktikalisi autosid jätta ning üksikuid ei lasta hiljem üldse rooli (keegi ei taha kaasa sõita). Ehkki selle asjaga on olnud kroonilisi muresid juba üle 10 a, pole kahjuks suudetud midagi reaalset ette võtta peale konstanteerimise, et "jah on pahasti". Eks sageli on ka üksustes lihtsalt harjutud, et keskmine seeru on ludri nagu ta on ja autojuht ka. Vaid aspirandid paistavad üldiselt silma, sest neid saab päriselt valida.

Räägitud on unejutte maailma päästvast 6/9/12 ajateenistusest, aga ega see ka midagi head ei tähenda, sest kõrvalmõjud lihtsalt muteeruvad ja lõpptulemus märkimisväärselt ei muutu. Samuti ei jagu kaitseväes täna tegevväelasi, et olemasolevatki 11/8 süsteemi väga heal tasemel jooksutada. Lisandunud on nö SA ülesanded ja paljud ei saa üldse aru, miks nad palgaliseks tulid - krooniliseks laohoidjaks või ka sõjaväelaseks-juhiks-instruktoriks?

Kogu saaga ei lõpe enne, kui kehtestatakse taas samapikk ajateenistus nagu see oli enne 2001-2002. a. 11 kuud on täiesti ok. Siis saame ka reaalselt valida, et kes ikkagi tegelikult sobib/soovib autojuhiks, kes seeruks, kes niisama meheks. 1:4 valik on märksa efektiivsem, kui 1:2. Uskuge mind, kvaliteet, sealhulgas SA lahinguvõime tõuseb märgatavalt. Ja ajateenijal/tegevväelasel on märksa vähem kurta.

Teema algatajale aga soovitaks, et Keep Calm - kõik ei lähegi alati nii, kuidas tahaks ja lube ei saa.... aga mossitamine teeb asja veel hullemaks, sest siis jääd ilma ka tulevaste ülemate (ning alluvate) lugupidamisest.

Erasektoris, kus loetakse iga senti, üldiselt mingite psühhotestide järgi inimest kulukale, palju väljaõpet nõudvale ametikohale ei võeta.
Selleks on personalitöötaja, kes juba esmase vestlusega selgitab välja, kellel on motivatsioon, eesmärgid jne sinna pääsemiseks.
Meil kahetsusväärsel kombel arvatakse, et peened testid asendavad vestlust - ei asenda.

Autojuhtide puhul on probleemiks vast see, et valik on väike. C-katt on täna keskkoolis pigem erand (kutsekate teema) ja B-kati saab kätte nii lihtsalt, et paljast selle omamine ei anna küll ettekujutust, et inimesel on huvi/viitsimist tegeleda veoauto all roomamisega.

Paraku nõuaks teenistuses endas inimese moti ja võimete välja selgitamine tänase süsteemi pea peale keeramist. Muidugi on teoorias ka võimalik, et kõik käivad nt 11 kuud, alustavad ühekorraga ja sõdur on sõdur lihtsalt kauem.

Selleks on personalitöötaja, kes juba esmase vestlusega selgitab välja, kellel on motivatsioon, eesmärgid jne sinna pääsemiseks.
Meil kahetsusväärsel kombel arvatakse, et peened testid asendavad vestlust - ei asenda.

Need meetodid kindlasti täiendavat teineteist. Mõni meetod on sobivam kui teine. Näiteks 3200 inimese puhul on üldiselt mõistlikum valida kvantitatiivne meetod ...
Võimalik, et kuskil on ka selliseid personalitöötajaid, kes juba esmase vestlusega selgitab välja,, mina kogemus näitab, et neid on ikkagi vähe ja 3000 inimese läbihekseldamiseks ei ole neid tõhus kasutada.

Lahendasin taolist testi vist 5a tagasi - ütleme, et tundus triviaalne. Polnud kuigi raske aimata, millist isikuomadust üks või teine vastusevariant mõõtis ja kuidas võiks seal erinevalt vastates enda tulevikku kallutada. Keerukus oli lihtsalt tabada ära kontrollküsimused, millega mõõdetakse vastamise ausust ning neile ühtemoodi vastata

3000 inimese läbihekseldamiseks ei ole neid tõhus kasutada.

No 3000 inimeste tervist me hekseldame väga põhjalikult, isegi nii, et kui mass kasvab poolteist korda, siis läbinute arv ei kasva.
Tegelikult sama ürituse raames 15 minutit igaühega juttu ajada ei tohiks mingi ebaproportsionaalne sooritus olla, arvestades palju nt kutsealused arsti juures on.

Kapten Trumm kirjutas:Erasektoris, kus loetakse iga senti, üldiselt mingite psühhotestide järgi inimest kulukale, palju väljaõpet nõudvale ametikohale ei võeta.
Selleks on personalitöötaja, kes juba esmase vestlusega selgitab välja, kellel on motivatsioon, eesmärgid jne sinna pääsemiseks.
Meil kahetsusväärsel kombel arvatakse, et peened testid asendavad vestlust - ei asenda.

Oma kogemustest ütleks, et tavaliselt tehakse vestlus ja suuremates firmades võidakse lisaks lasta teha test. Testi tulemused võivad olla tööandja jaoks üsna tähtsad ja määrata, et kes lõplikust valikust lõpuks tööle võetakse. Test võib olla kulukas, aga samas personalitöötajad siiski neid kasutavad, kuna need ikkagi annavad inimestest mingi ülevaate.

Ei ütlegi, et test on mõttetu, lihtsalt kõnealuseid moti probleeme (ei viitsi, pole huvitatud, tahaks läbi lohistada) välistatakse tavaliselt mingi 15 min vestlusega, millele võib siis eelneda nt 2xA4 essee, kuidas näed enda tulevikku vms. Täna on meil ju süsteem selline, et kui leitakse mingi eriti hakkaja vend põhikutsest, siis kapralist ehk meeskonnarelva vanemast ta kaugemale ei pääse, olgu ta kuitahes motiveeritud.

Mingeid (sh tasulisi) "toomase teste", kohapealseid pettumisi ega pääsemise hüsteeriat ei oleks, kui ajateenistus poleks diferentseeritud. Arusaadav ka, et kuna u 50 % tuleb sinna üsna vastumeelselt, üritatakse võimalusel nihverdada nii ja naa. Kes tahaks riigi kulul juhiluba, kes tahab suvel tööl käia jne.

Varem, kui ajateenistus oli kõigile 12 kuud, oli igasuguste valikute tegemine SBK järel hoolimata toonasest viletsast hariduskeskmisest (eriti nö varakevadises kutses, kuhu sattus varasügisese ja talvise kutse "jääk") tavaliselt mugavam, kui täna. Mingi kvoodi pärast lihtsalt seeruks saada oli ikka üsna harv juhus. Üldiselt oli nö statistiline konkurss 4:1 või isegi 5:1 ja iga mees pidi end SBK jooksul ise tõestama. Samuti sai barankavendadeks määrata pingevabamalt ajateenijaid, kel kas suurem tehnikahuvi või juba varasemalt B-kat (mõnel ka C1-kat) käes. Iseasi, et KV transpordisüsteem üldiselt lonkas oluliselt rohkem, kui täna.

Kui ikkagi vaja, võiks rühma või kompanii juhtkond täna ise mingi pabertesti koos vestlusega läbi viia SBK järel ja parimad pojad välja valida. KV võidaks sellest kokkuvõttes riigikaitselises mõttes igal juhul.

Kõigile 11 kuud annaks ka võimaluse teatud lahinguvalmiduse tõstmiseks ajateenijate najal.

Komistasin ühe keskmisest huvitavama artikli otsa..
Tõestada ei suuda aga sisimas tunnen, et siin on ainest uue teema jaoks..

http://riigikaitse.postimees.ee/3329797 ... ateenistus

Tundub väga mõistlik lähenemine! Jääb üle loota et seda ka "suurele ringile" rakendama hakatakse.

Naljalt ei usu, et sellest midagi välja tuleb. "3. ööl juba relv kätte" oh ei....
Need kaks esimest nädalat on RÜ ja RV`l aeg nägemiseks mis meestega üldse tegu on jne jne jne.
Kindlasti saab teenistust efektiivsemaks muuta, aga kas just nii ?

Pole vajagi uskuda. See on juba tehtud. Lihtsalt meedias kajastub nagu see alles hakkaks esimest korda rakenduma.

Sõduris on sama jutt märksa pikemalt ning autori enda kirjutatud.
https://issuu.com/sodur/docs/sodur2016_ ... 9/34031890

Autor nt väidab, et täna on SBK-s riviõppe maht 4 korda suurem kui liikumisviiside õppel.