LupusII kirjutas:Kaugel see kodusõda seal on?
Kust otsast? Seni kuni natsionalist(-islamist) Erdogan ja natsionalistid-kemalistid on ühes mestis (ja täna nad seda veel on), moodustavad nad väga suure enamuse rahvast. Nii lihtne see ongi. Jah, lääne demokraatia vorm kui selline, milles arvestatakse vähemuse huve liigub Türgi kontekstis üha enam autokraatliku riigikorralduse poole, kuid andke andeks, Türgi on läbi ajaloo alates Kemal-Atatürkist olnud omanäolise nö demokraatiaga, mis vahepeal on diktatuuri või hunta olemusega, et siis liikuda skaalal jälle demokraatia poole.
Erdogan ei ole islamist selle sõna otseses mõistes. Kes seda arvab, võiks ennem arvamist pisut lähemalt tutvuda tema arusaamadega. Erdogan on sama palju islamist kui keskmine kristlik-demokraat Saksamaal (või mujal Euroopas) on padukristlane. Erdogani islamism on ideoloogia. Loomult on ta natsionalist.
Gülen, kes oli mingil ajal Erdogani liitlane, on selles mõttes palju enam usklik kui Erdogan. Gülenism kui selline väljendus aga omal ajal EL'iga liitumises enamasti EL'i (ehk Euroopa Komisjoni) tingimustega nõustumises (kuid seal oli üks aga, millest saaks täiesti omaette teema Güleni puhul, sest ka see mees ei olnud mingi mustvalge tegelane!).
Oluline on aga, see, et kui EL ehk EK hakkas omaenda tingimustes korraga kahtlema, sest keskmine Euroopa valija (nagu muideks valdav osa eestlastest) lihtsalt pelgasid võimalust, et Türgist saab Euroopa Liidu maa, siis hakati esitama lisatingimusi juba kokkulepitud tingimustele, millega hakati toitma Türgi padunatsionalismi (huvitav, kas seda sama tendentsi ei näe me hetkel igalpool EUroopas, mis realiseerus näiteks ühe riigi puhul Brexitis), mis viis selleni, et erdogan oli ennem mässu seal kus ta oli.
Esimene EL'i vastaste laine, milles kannatasid sajad kõrgemad ohvitserid (sealhulgas Türgi peastaabiülem), haritlased, õpetajad, juristid jne. summutati gülenistide (nimetame neid tinglikult nii) poolt 2003.aastast alanud nõiaprotsessidega. Terve plejaad natsionaliste-kemaliste (ELiga liitumisega viimase tingimustel vastaseid) võeti vahi alla ja topiti järgnevate pikkade protsesside ajal väidetavalt valesüüdistustega pikaks ajaks puuri. Alles alates 2014.aastast on ülemkohus neid ükshaaval ja gruppidena absoluutselt õigeks mõistnud. Enamus noist toetab huvitaval kombel täna Erdogani.
Ja nüüd küsimus suurele ringile, mida tahtsid tegelikult riigikeskvõimu kukutajad? Liitumist või lähedust ELiga? Atatürki pärandi taastamist? Really? ELi üks nõudmisi on alustada laiapõhjalisi diskussioone kurdide küsimuse üle, viimaste osalusel. Ja ma vist ei eksi, kui järgmine oluline küsimus on armeenlaste ja muude teiste vähemuste ajalooline küsimus, mis peaks päädima ühe teatava sündmuse tunnistamisega Türgi keskvalitsuse poolt...