www.militaar.net

andrus kirjutas:Varjendiapologeetide juttu on väga raske tõsiselt võtta, kui selgub, et nad ise endale pole võtnud vaevaks varjendit hankida.
Tervelt 25 aastat on ju aega olnud, aga ju siis pole vajalikuks peetud

Mul on jälle raske tõsiselt võtta mõttehiiglasi, kes pole isegi vene tsiviilkaitse õpikut viitsinud lugeda, siin kipuvad lonti põristama ja karme hinnanguid andma.
Äkki vaatad kiiresti järgi, mitu % Eesti elanikest elab linnas kortermajas, kus võimalused "varjendit hankida" on äärmiselt piiratud?

Kes tahab midagi teha, otsib võimalusi, kuidas seda teha, kes ei taha teha, see otsib põhjendusi, miks mitte teha.

Kuldsed sõnad...nii mõnigi tsiviilkaitse mõttetukskuulutaja võiks neist juhinduda...

Muideks, nende eravarjendite (ja plaanide) kohta on selline asi, et need peaksid olema võimalikult varjatud ja salajas. Vähemalt tänavalt ei tohiks näha olla.
Lihtsalt kui päeval X selgub, et kodanikukaitse plaan B ongi flaierite jagamine ja raadiost rahva kutsumine rahulikkusele, võib teie "objektile" tekkida pretendente rohkem kui seal ruumi. Taolises olukorras teevad inimesed meeleheitlikke asju ja kui teie kvartalis hakkavad mürsud lõhkema, siis muutub teie "spetskinnisvara" ühtäkki väga väärtuslikuks. Kui aga võib tekkida olukord, et teie olete juba "rindel" ja seal peab naine lastega hakkama saama, siis valmistuge ka selleks. Ka ehituslikult - et rajatisel oleks piisavalt turvaline (sh 7,62 vintpüssikuuli kindel) uks, mida peale seestpoolt sulgemist ei saaks väljast avada, et ventilatsioon oleks suletav (et sinna teile keegi tossukat ei viska või granaati) ja seal asuks rutiinselt mõningane varu vett, toidu ja meditsiinitarbeid, et te ei peaks sealt liigselt väljas käima - ning et seal saaks ka elementaarselt keha kergendada. Ja et seesolijad oskavad ka drilli tasemel seda kasutada. Sõjaõiguse seisukohast peaks teie rajatis olema tähistatud rahvusvahelise (või vähemalt vene sõdurile arusaadava) tsiviilkaitse märgiga.

Osa inimesed on juba privas hakanud konkreetsemalt uurima, kuidas - vastan meeleldi (võib võtta aega).

Kurat, küll kapten Trumm! Pole sul ju aimugi ja isegi soovi teada saada, et mida plaanitakse (rääkimata soovist panustada) aga juba kuulutad põlglikult, et tehtav on sisuliselt jama, sest see pole ikka see vana-hea nõukaaegne tsiviilkaitse jne..
Kusjuures, kui mingi osa kogu kompleksest lähenemisest hõlmab ka kampaaniaid ja teavitusi (ka flaiereid või muud sellist), siis mis juhtub? Pakun, et kapten Trumm kuulutab kodanikukaitse ainult sellest kitsast aspektist lähtuvalt jamaks. Kõik muu pole aga seljuhul oluline. Peaasi, et saaks vastanduda.

Minu panus antud teemas on märksa suurem kui keskmisel inimesel - ära vahuta tausta teadmata lihtsalt.
Aga nagu ma ütlesin, kui tuleb tummine asi, siis vastandumist ei tule.
Ma ei taha siia nõuka tsiviilkaitset - ebapiisav, tahta suleb Soome või Sveitsi oma. Kuid enne tuleb see nõuka tase uuesti tagasi saada.
Ja isegi mitte betoonis, vaid süsteemses korralduses (väljaõpe, juhtimine, varud jne).

Indikatsioonid on praegu negatiivset laadi, aga ootame tulemuse ikka ära.
Miks negatiivsed? Näiteks makaronide riputamine meedias kui ka siin juba viitab sellele.
Varjendid pole suurim puudus, kuid ma ei näe, et ilma nendeta võimalik tõsine asi oleks.
Nagu see pole osutunud võimalikuks terves Skandinaavias - oht on samasugune.

Miks see varjendite teema aga kõrbeb - nende ehitus ja tulemused võtavad palju aega.
Selleks, et täna oleks, pidanuks seda nõudma juba 1995. a iga ehituse juurde. 20 aastat on aega raisatud.
Seepärast, mida varem alustada (õigemini jõuda äratundmisele, et on vaja), seda varem tulevad ka tulemused.
Iga päev antakse välja sadu ehituslube - kõik nad ehitatakse ainult rahuaja pääste nõuete järgi.

Flaiereid on vaja, õpetlikke animafilme on vaja, esmaabi oskusi on vaja, veefiltreid ja tekke on vaja.
Kuid üldpilt toimivast asjast saab olla üllatavalt sarnane Soomele (või ENSV omale steroididel).
Inimeste kaitse relvade mõjutuste eest ongi väga kallis, seda ei saa teha odavmeetmete, nuti äppide või flaieritega (kuigi ka neid on vaja).

Lepime kokku, et me ei räägi siin teemas ainult tuumapommidest ja lõhkevatest mürskudest rohkem kui vaja. Kogu see värk on meile juba piisavalt selge. Nii sinu ja Co seisukoht nõukaaegsest ajast nagu ka see et mis on teie meelst vajalikud täna, et vähemalt vormiliselt oleks loodud nõukogude ajale sarnane keskkond tuumasõja kontekstis.
Selle mantra pidev kordamine, kui ainsa põhjuse kodanikukaitse korralikuks töölehakkamiseks defineerib kohe-kohe algav sõda koos taktikaliste tuumarelvade kasutamisega, toob täna kodanikukaitse teematikale ning selle laiadele massidele viimisel rohkem kahju kui kasu. See on minu seisukoht. Ausaltöelda üritab ka Miling oma artiklis just seda sõjahüsteeriat tasandada. Sest leidub seltskond tegelasi kes pasandab kogu sotsiaalmeedia ja muu keskkonna oma vastandumisega destruktiivset kriitikat täis, samas ei panustata ühskondlikult enamasti rohkemat kui vaid, et "enda kelder on mul varjendiks olemas". Nojah, "generaator ja patareid on ka olemas", "palun pöörduge minu poole isiklike konsltatasioonide saamiseks" vmt. Tule mees järgmisele rakkerühma laiendatud koosolekule (aja annan sulle teada) ja panusta oma (sõnades) suurt kompetentsust otse kihavasse sipelgapessa!
Vabandust ette, kui teen liiga ja sa ikkagi oma teadmisi rakendad riigi hüvanguks kuskil mujal...

Küsimus ka laiemale seltskonnale, et milliselt võiks kirjutada kogukonna tasandi kodanikukaitse (elanikkonnakaitse) kontseptsioonis:

kas kindlas kõneviisis tegevused,

seatud ootused,

või kirjeldame vaid võimalusi.

Kogukond on siis selline laiem mõiste, mis tähistab nii mingi piirkonna (KOV, asum vmt) elanikke, või mingit MTÜ'ga seotud seltskonda kuskil kindlas paikkonnas, või KÜ'd või ka KÜ sees toimivat tihendamat läbikäivat seltskonda jne.jne.
Kogukond ongi selline definitsioonile halvasti alluv mõiste, samas kodanikukaitse kontekstis võiks ta tähistada siiski mingi piirkonnapõhist /territoriaalset/ kodanike siduvat kooslust. Võibolla oleks naabruskond antud juhul kitsam ja asju paremini piiritlev mõiste.

Mina ise pakun, et olulisemad asjad peaksid olema sees kindlas kõneviisis.

Lepime kokku, et me ei räägi siin teemas ainult tuumapommidest ja lõhkevatest mürskudest rohkem kui vaja. Kogu see värk on meile juba piisavalt selge. Nii sinu ja Co seisukoht nõukaaegsest ajast nagu ka see et mis on teie meelst vajalikud täna, et vähemalt vormiliselt oleks loodud nõukogude ajale sarnane keskkond tuumasõja kontekstis.

Lepime ka kokku selle, et kodanikukaitse pole ka tänase naabrivalve süsteemi laadselt toimiv asi.
Siin on ikkagi jutt arvestatavatest rahasummadest ning vastutusest inimeste elude eest ning seda pole võimalik korraldada nagu külaseltsi tegevust, et tuleb tahtmine, teeme, tahtmist pole, kah miskit ei juhtu. Eestis on täna olnud võimalust seda teha küll ja veel - isegi mõni aasta tagasi oli siseministeeriumist võimalik taotleda mingeid rahasid oma hädaolukorra lahendamise kava raames tehtud investeeringuteks. Probleem aga tekkis lihtsast asjast - lõviosa Eesti omavalitsustest pole viitsinud isegi riskianalüüsi teha (millest tulenesid vastavad maandamise kavad).

Minu professionaalsed kogemused sellise kogukondliku omakaitse tüüpi asjaga on üldiselt kehvakesed -teeme jah siis, kui "keegi" (vald, riik, linn, valitsus) arved maksab. Täna on ka Kaitseliit ikkagi päris range vastutuse ja kohustuste raamistikus, mitte nii, et tahame -sõdime, tahame, viskame püssid metsa. Ehk siis loota, et kogukond (korteriühistu, külaselts) ostab endale mis iganes kuluka asja - diiselgeneka, lumesaha, pommivarjendi või tuletõrje veemahutid, on suhteliselt mõttetu. Kõik see hakkab toimima kahel juhul
1. kui "keegi" (nt riik) köhib sinna arvestatavat raha, et külaselts ei peaks taeva pärast ise midagi maksma
2. kui "keegi" kehtestab vastava sunduse ja kontrollib ka selle täitmist ja osalised ongi sunnitud raha välja käima.

Selgitustöö stiilis, et teie 25 maja peale maksta 50 tuhat tuletõrje veemahutite eest teeb VAID 2000 maja peale, mille eest saate päris rahuldava lahenduse, ei toonud kohale ühtegi tahtjat. KEEGI pidi maksma. Lõpuks KOV maksis.

Jätame need varjendid kui kõige kulukama osa, kõrvale. Näiteks kui mitu külaseltsi on suutnud endale soetada Belaruss traktori lumesahaga ja ajavad oma külas kokku lapitud rahaga ostetud diisliga teed puhtaks? Näiteks kui suur osa neist käib selle asemel lihtsalt vallamajas jalgu trampimas, et miks juba vald pole oma kohustusi täitnud? Selline asi toimib väga vähestes kohtades ja siis on jõukamad inimesed oma rahakotist seda teinud (nt merepääste seltsid). Vaata, palju selline kaater maksab ja palju see tunnis bensiini võtab!

See on muidugi täiesti oige tähelepanek, et isiklikku varjendit naabritele promoda ei ole eriti hea idee, siis voib neid häda korral olla kirvega ukse taga rohkem kui sisse mahub. Ehituse kohta voib ju öelda, et ehitad mingit keldrit voi basseini ja samaga varjend kaevata ja sinna hämamiseks kasvuhoone voi kuur peale ehitada.

Telepurgist tuli yks väga huvitav jänki survivalistide sari, kus siis erinevaid isiklikke projekte ellujäämiseks tutvustati ja spetsialistide poolt arendati. Seal oli väga servast serva variante, näiteks yks kavatses elektrivarustuse kokkukukkumisel suurlinnast seljakoti ja vibuga loodusesse minna ja teine opetas kogu perekonna väga hästi pyssi laskma ning arendas pollumajandust. Yhel perekonnal oli korralik punker korvalises kohas, mis oli nii välja rihitud, et asus piisavalt kaugel teadaolevatest suurlinnadest ja sojalistest objektidest, mis voiksid tuumapommi sihtmärgiks olla. Sissepääs oli ka nii ehitatud, et sisse murda oleks saanud ainult suure vaeva ja lohkeainega.

Vee, toidu ja esmase varustuse hoidmine ei ole ka väga keeruline, näiteks kinnistes anumates pysib vesi joodavana ja söök söödavana väga kaua ja siis tuleb lihtsalt kalendrisse märge teha, kui on vaja vahetada. Perekonnale oleks kasulik ka moni opetlik nädalavahetus korraldada, kus istutaksegi ainult punkris ilma sideta ja nositakse kuivtoitu. Kui inimesed on ikka harjunud kogu aeg mobiilselt netis rippuma, siis voib see olla väga raske katsumus lugeda ajaviiteks raamatut voi mängida lauamänge.

Trumm, sa ei saa isegi aru millest ma kirjutan aga lihtsalt hea on olla vastu ja loopida tarka juttu! Keegi ei räägi naabrivalvest. Keegi ei räägi vabatahtlikust kodanikukaitsest stiilis "teeme siis kui tahame".
Küll aga räägime sellest, et riik võib teha ükskõik kui seksikad plaanid ja paisata raha tehnikasse ja millesse iganes, kui aga vastuvõttev pool ei saa aru ja ei tahagi aru saada millest jutt, või puudub tahe panustada just sealt vastuvõtvalt poolelt, siis pole see kõik muud kui üks suur pakasuhha.

Esimese suurema kriisi ajal jooksevad umbe telefonid, trassid ja pannakse riigiametnikele või kaitseliidule (lisa)koormus, millega nad teatavates situatsioonides ei saa ja ei tulegi toime või toimetavad oma võimekuse piiril. Samas eksisteerib väga tugev võrgustik ja inimeste kogum, kes on valmis kohalikus võtmes tegema tetavaid tegevusi ehk võtma teatavates olukordades ametnikelt üle kohustused, mis on viimastele koormavad või segavad palju olulisemat tegevust antud olukorras. Pääsetametnik kustutab tuld või võitleb saastega, kiirabi elustab inimesi, politseinik tagab päästetehnika juurdepääsu ja hoiab tagasi marodööre vmt., kaitseliit tegeleb oma põhiülesannetega jne.

Ülesanded, mida saaks ja võiks teha kohalikul tasemel: tagada et elektrikatksetusel oleks majas elekter = generaator. Võiks olla täiesti KÜ pädevuses. Küsimus on, et kas kirjutame seadusesse või mitte? Me ei saa seda nõuet pookida täna juba juhatuses olevatele inimestele lisana külge. Nad peavad järgmisel korral valimistel teadama, et nagu nad vastutavad pähekukkuvate jääpurikate tekitatud vigastuste/kahjustuste eest isiklikult, nii vastutavad nad alates X kuupäevast, uue seaduse järgi näiteks, ka generaatorite olemasolu eest. Generaatoritele lisaks võib panna muidki kohustusi. Nüüd iseasi on, et kas selle generaatori peab tõesti muretsema KÜ rahadega või tekivad meile mingid riiklikud vmt soodusprogrammid või muud võimalused. Sealhulgas tuletõrje- ja tagavarajoogivee jaoks jne., mis toetavad seda seaduses ettenähtud nõuet.

Kohustus, mida saaks ja võiks võtta enda peale mingi kvartali üks või kaks KÜ seotud (või mitte seotud) inimest: olla piirkonna kodanikukaitse mentoriteks ja autoriteetideks, kelle poole segasel hetkel saaks pöörduda ümbruskonna elanikud, kes neid teavad. Küsimus, mille eespool esitasin, kas kirjutame seadusesse (kindel kõneviis) või variant kaks või kolm. Segasel hetkel loota, et riigipoolt koolitatud ja palgatud kodanikukaitse ametnik näiteks Põhja-Tallinna KOVi hoones või Päästeameti vastavast hoones oleks kättesaadav füüsiliselt või telefoniga kõigile korraga? Üsnagi kahtlane ja pigem näilist turvatunnet tekitav tegevus, isegi kui meil saabki selline valmisolek üle Eesi paberil olema. Või mis oleks alternatiiv? Kakskümmend palgalist lisakohta KOVis või päästeametis näiteks Põhja-Tallinnas? Kahjuks pole enam see aeg ja see keskkond kus me saame endale lubada sellist palgaresurssi...

Need on ainult mõned näited, kus me peamegi inimeste elude eest vastutuse viima ühes või teises situatsioonis kohalikule tasandile. Tahame või ei taha. On meie valik, kas me viime kohalikud aktivistid või vastutuse võtjad (vajalikul hektel mingis teatavas situatsioonis) tasemele "parem kui mitte midagi" kuni "väga hea" või me ei tee midagi. Ja sinisilmselt usumegi et presidendi kaardivägi hakkab igas situatsioonis meid aitama. Sest paberil on kirjas ja raha on ka valdkonda s..ks pandud. Buldooserid ja ekskavaatorid ja misiganes kõik kenasti seisavad PA kohalikus õues oodates vaid käsku sööstmaks abivajaajateni...aga kurat, siis selgub, et enamus juhte on kutsud kaitseväkke, abipolitseiniku teenistusse või KL liinis oma kohustusi täitma ja meil on ilus hunnik rauda punktis A, mis ei jõuagi punkti B. Aga plaanid on ilusad. Järelikult peaksid kas paraleelselt või teatavates situatsioonides autojuhtideks olema inimesed, kes ei käi kaitseväeteenistuse või abipolitsei või KL nimekirjade alla. Kes need on? Kohalikud aktivistid pakun, kes saavad taaskord vastava koolituse et olla hetkel X "paremad kui mitte midagi".

Sest leidub seltskond tegelasi kes pasandab kogu sotsiaalmeedia ja muu keskkonna oma vastandumisega destruktiivset kriitikat täis, samas ei panustata ühskondlikult enamasti rohkemat kui vaid, et "enda kelder on mul varjendiks olemas"

Jällegi- kui sa siin oled läbi aastate aktiivselt sõna võtnud, et riik ei kavatsegi mingite varjendite ehitamisega vaeva näha ja tsiviilkaitse pole üldse riigi ülesanne, siis pole sul ka mingit õigust sedasorti avalduste tegemiseks. Muidu tuleb juba päris jabur jutt välja- riigi peale pole alust loota, aga ka ise enda eest hoolitsemine on paha-paha.

Lemet kirjutas:

Sest leidub seltskond tegelasi kes pasandab kogu sotsiaalmeedia ja muu keskkonna oma vastandumisega destruktiivset kriitikat täis, samas ei panustata ühskondlikult enamasti rohkemat kui vaid, et "enda kelder on mul varjendiks olemas"

Jällegi- kui sa siin oled läbi aastate aktiivselt sõna võtnud, et riik ei kavatsegi mingite varjendite ehitamisega vaeva näha ja tsiviilkaitse pole üldse riigi ülesanne, siis pole sul ka mingit õigust sedasorti avalduste tegemiseks. Muidu tuleb juba päris jabur jutt välja- riigi peale pole alust loota, aga ka ise enda eest hoolitsemine on paha-paha.

No ei ole selliselt mäletatavasti ma kunagi midagi esitanud! Olen pidevalt rõhutanud, et meie kodanikukaitse peaks baseeruma teistel alustel. Kui sul on konkreetne pretensioon, siis palun stuudiosse. Abiks on mitmed minevikutekste leida aitavad võimalused.

Muidu on nii, et ise mõtled välja ja siis hakkad vastanduma. Selline tegevus on rumal, lapsik et mitte öelda enamat. Ma ei tea, ka selles on süüdi su vanus või mingid muud vabaaja tegevused?

PS! Kusjuures, ma ei saa aru, miks on vaja võtta terviktekstist üks lõik ja siis solvunlut hataka sellega esinema? Mis on see point? Sul on mingid pretensioonid, esita need privasse. Ma kas viitsin vastata või ei vasta. Muidu on nii, et sa lihtsalt muud ei tee kui ainult teatud ksf postituste peale otsid sealt ühe lõigu (just hetk tagasi tegid seda ühes teises teemas) ja siis hakkad etlema. Milleks? Tahad kogu aeg kakelda? Mida see tõestab? Sinu lapselikkust äkki? Ma tõesti ei viitsi kogu aeg sinuga jaurata. Ja jauramine see on!

Siiani on õhus küsimus, kas sina ja corvus on üks ja sama tegelane. Sest Corvus on seda korduvalt väitnud. (täpselt see sõnastus oli küll kf Metssea oma).

Õhus on pigem küsimus, et mida sa täpselt ajad? Millele ma vastama pean? Sinu küsimusele? Ei ole corvus ja yks sama tegelane. Üks on "corvus" ja teine on "yks". Edasi, tohiks ma nüüd paluda faktid stuudiosse?