lõpetan kindraliga ära, siis jätkan õppustega! istusid siis härrad autosse ja suund väeossa! arutasivad siis veits neid frantzusi uneprobleeme meditsiinilises mõttes, kindral arvas et las magab veel kaks kuud enne kui koju saab

, ja siis selgitas et frantzus pole ainuke kes pikemalt kojusaamist ootama jääb, nonii lohutuseks

. muidugi küsis et kuidas frantzus oma mundrilt plekid välja saab? no ikka plekikääridega

. ja siis tegi kindral frantzusile ettepaneku üks tripp teha, no ikka piiri taha! et see oli tal plaanis küll ülejärgmisel nädalal aga kuna ta juba siin on siis oleks vinge värk ka seal ootamatult ära käia ja kottida sealseid kohalikke

. frantzus kohe nõus, et kui viisa saan siis kotiks heameelega kedagi! viisa ikka saab, paneme staabiülema tööle kui väeossa jõuame, peaasi et frantzus nõus on! et tema saaks ka diviisist takso koos juhiga, aga eelistaks ikka kogenud rindemehega sõjatsooni sõita, seda enam et frantzusil kõik nurgatagused teada kus tal kombeks tuuseldada oli sealpool jõge

. pealikul polnud ka selle vastu midagi, aga ega keegi temalt küsinudki! väeossa jõudes kukkus kindral koheselt ringi tuuseldama, no ikka tulekustuteid otsima kasarmutest, staabist ja töökodadest

. vot kasarmut ei mäleta, aga töökodades olid küll suured CO2 kustutid, kaks ballooni kõrvuti ratastega kärul; kasarmutes arvatavasti vene vahtkustutid, nn "bogatõr" või miski sarnase nimega neid kutsuti. igatahes sõjaväe autodes küll kustuteid ei olnud, kui just ratastöökoja kongides mis on tõenäoline, vot ei mäleta

. möödaminnes anti ka staabiülemale käsk frantzusi viisataotlus ette valmistada, et peale lõunat saaks ära tuua. igatahes oli järgmine hommik frantzus koos kindraliga Sõpruse silla piiripunktis! tuli meelde esimene kord, umbes-täpselt aasta tagasi kui frantzusile üritati piiritaguste "kohalike" poolt koht kätte näidata ja lubasin tsainikuga kõikide pead lõhki lüüa; aga vot dembel tunti ju kaugelt ära ja avaldati austust

. talvine kalifee-vorm, kraekonks ja nööp muidugi lahti, kirsavoid jalas, ja muidugi eriti luitunud panama peas! no kilomeetri kauguselt tunned dembli ära sest ludridel tutikas suvevorm seljas! kindralil läks üllatusvisiit ja sellega kaasnev kottimine ikka täiega korda, igatahes väga rahul oli frantzusiga kui üle silla tagasi tulime, ja vedas ikka Termezi vanemohvitseride sööklasse keha ka kinnitama enne lennujaama minekut, tegi välja nagu alati! teel lennujaama võttis kindral huvitava teema üles: et kas frantzus pole mõelnud selle üle et oma laitmatut-plekitut sõjaväelase karjääri jätkata üleajateenijana või isegi prapporina, prappori pagunid saaks frantzus tänu haridusele paari kuuga peale, ja tema pakuks isegi tööd autojuhina okrugi staabi juures, ikkagi okrugi autoteenistuse ülem

. tänasin viisakalt pakkumise eest, et kui oleks vaba ja vallaline siis isegi kaaluks, aga kuna pereinime siis kahjuks pean ära ütlema. aksepteeris frantzusi vastust, pinda käima ei hakanud! lennujaamas kallistamiseks ei läinud aga südamlik hüvastijätt oli küll, ja kindrali viimased sõnad naerdes olid et temal nüüd aeg "zaljotile" minna! oligi meie viimane kohtumine.
aga jätkame õppuste epiloogiga. mingi 3-4 päeva peale laekumist väeossa võttis pealik autos sõna lõunale minnes; et frantzus räägib ikka vahest tõtt ka

. ja kuna pealikul tekkis hetkeline mõttepaus siis suskasin vahele et frantzus räägib alati tõtt, aga seda ei taheta kuulda võtta kui erineb peavoolu tõekspidamistest

. pealik jätkas et frantzusi püssi asjus on juurdlus läbi viidud ja frantzusil tõesti püssi ei olegi

. et hoz-vzvoodis on püss tabelrelvastuses olemas, aga frantzusile pole seda keegi üle andnud, seisab tühja püramiidis, eikelliegi omana

. krt, hakkasin kohe trakse tõmbama, et kas frantzus nüüd rehabiliteeritakse, taastatakse kõik auastmed ja autasud, ja trahviroodus oldud aja eest tahaks ka miskit kompensatsiooni saada jne...

. sain hoopis tohlaka vastu pead

. vaikselt julgesin küsida et kas staabiülem ka seda teab, sest tema ju pea-inkvisiitor sellel teemal oligi! selgus et staabiülem isiklikult oligi selle juurdluse läbi viinud

. muidugi leiti ka patuoinas kelle viga see oli, meie punanina-prappor muidugi! ja peale lõunat saabus õnn ka frantzusi õuele!!! mõni nädal enne demblit sai ka frantzus lotovõidu, st et relvaomanikuks! staabiülem isiklikult võttis frantzusi käekõrvale ja vedas 3.roodu relvahoidlasse kus ka meie vzvoodi relvad püramiidis olid, ja isiklikult allkirja vastu ulatas frantzusile relva! muidugi tundis huvi ka kas frantzus ikka AK-74 materjaalosaga tuttav on; seda et frantzus "voroschilovi" laskur on oli talle teada sellest ajast kui polnud vannetki veel andnud, kaks aastat tagasi! tõmbasin siis AK relvakambri laual algosadeks ja sama kiirelt kokku ka, igatahes alla 30 seki sain hakkama! sellest talle piisas, ja käskis relvanumbri pähe õppida; sittagi ma pähe ei õppinud, jätsin lihtsalt koordinaatide süsteemis meelde kus relv paikneb püramiidis, ja see oli ka meelest läinud kui järgmine kord relva vaja oli! järgmine kord oligi teist-ja viimast korda, siis kui koju läksin ja pidin relva tagastama täies komplektsuses, ikka tüki otsimist oli numbri järgi et õige toru üles leida püramiidist

. püssisaaga oli lahendatud, ja pidasin targemaks mitte plõksida sel teemal staabiülemaga! teine nädal jookseb peale õppuseid, ja siis annab pealik teada et nemad staabiülemaga lendavad Taschkenti okrugi staapi kaheks päevaks, suurem seminar õppuste teemal, ja teisel päeval vist ka mingi "meistriklassi" õppetunnid

. frantzusi kaasa ei võeta, jääb koos tunguusiga väeosal silma peal hoidma! veeretasin siis härrad kolmapäeval peale lõunat lennujaama, ja esialgse info kohaselt tulevad reedel viimase lennuga tagasi, aga seda saab frantzus täpsemalt töö käigus teada tunguusi käest millal lennuki vastu laekuda. frantzus muidugi mingit "halli kardinali" väeosas mängima ei hakanud; lasin tunguusil toimetada aga hoidsin ikka silma peal et vajadusel sekkuda väeosa juhtimisse kui vaja, õnneks vajadust polnud! reedel peale lõunat kandis tunguus frantzusile ette et oli just telefoni teel ühenduses pealikuga, et saabuvad laupäeva lõunase lennuga ja frantzus olgu vastas. frantzus oligi vastas, härrased heas tujus, okrugis olla neid kiidetud sinna-tänna et kenasti oma ülesandega hakkama saanud jne

. ja frantzus siis muidugi julges küsida kas eilne viimane lennuk läks rikki

. isegi pahaks ei pandud sellist asjakohast küsimust, pealikul oli vabandus varnast võtta! et peale kahepäevast ametlikku kokkuvõtete tegemist oli eile õhtul ka "väike" afterparty, et sellepärast nad täna tulidki kuna sellest peost ei tohtinud ka kõrvale jääda! no ei hakanud frantzus küsima kas too pidu oli planeeritud või spontaanselt tekitatud; pilt oli niigi selge

. veeretasin härrased linna ja pealik andis frantzusile terve pühapäeva vabaks et tegele oma asjadega! no seda juhtus ikka väga harva, kord kolme kuu jooksul ehk kui frantzus vaba päeva sai! esmaspäeva hommikul lohistasin pealiku väeossa, ja huvi pärast läksin söökla asemel hoopis razvoodile mis oli frantzusi jaoks ikkagi täitsa tavatu tegevus, isegi kaasteelised tundsid huvi et mis tuul frantzusi razvoodile tõi

. tõmbas siis frantzus ka rinna kummi ja hakkas seda tohutut enesekiitmist kuulama! kiideti nii et lausa paha hakkas, et oleme ikka supervägevad jne. kolmele leitnandile-starleile lubati et neid on esitletud järgmisele auastmele "vne otceredi", vaja muidugi kinnitust okrugi staabist; aga neli nooremseerut saavad tänasest ühe paela juurde sest see on väeosa pädevuses! lõpuks siis mokaotsast mainiti ka et eks meil oli ka mõningaid puuduseid, aga miskit ületamatut ei ole ja tegeleme vajakajäämistega! tõsine traksitõmbamine pealike poolt, ja frantzusi "vägiteod" jäid ka mainimata! igatahes oli frantzus selle razvoodiga rahul ja sättis sammud sööklasse hommikisöögile sest peakokk juba ootas kannatamatult söökla trepil

selle optimistliku noodiga lõpetaks õppuste teema; ja peaks jätkama selle teemaga mis pooleli jäi, ei mäletagi enam
