www.militaar.net

austet Vanahalb "tinistati" siis korralikult ära kui nii pikalt tagajärjed veel tunda andsid ja "Vremja" ilmateate soundtracki peale välja lülitus! frantzusil oli kael paar-kolm päeva veits kange, tekkis juba kuri kahtlus et ka pealik käis laval frantzusi abitut olekut ära kasutamas ühe korraliku tohlaka andmiseks .

aga jätkame õppustega. väravast sain oma koletisega sisse ja ruleerisin staabiette, väeosa korrapidaja asemel võttis vastu hoopis pealiku "asendaja" zampoliidi kehastuses, kandis muidugi ilmekalt ette olukorrast väeosas, ja pealik käskis peale ettekannet frantzusil oma willis ära parkida ja mitte ära kaduda! ruleerisin siis parklasse, seal ootas ees frantzusi vana willis, kõrgläige peal ja väike armeen tegi koheselt ettekande oma saavutustest! et selle nädalaga ta pole autot veel ära lõhkunud, et isegi ühtegi kriimu pole peal! tegin siis tuuri ümber willise, polnudki ühtegi kriimu! et miks armeen ei puhka, pühapäev ju? zampoliit olla ta ikka tööle ajanud ja käis tal linnas juba varahommikul järgi, et olla teada et "õppurid" peaks pühapäeval naasema aga muud infot ei olnud ja sellepärast zampoliit ongi koguaeg valvel olnud väeosas! imetleb siis armeen frantzusi willis, teeb ikka mitu tuuri ümber willise, et ikka pizdaata värk, et isegi raadiojaam küljes , et kas frantzus on kõik ise teinud, noh kamo ja tuledekatted ja antenni külge pannud jne., räägi kuidas siis õppustel ka oli? frantzus siis potsatas juhi istmele ja armeen ukseaugus härdalt kuulamas rindemehe jutte! ega mul polnudki miskit rääkida, et õppused nagu ikka, läksid plaanipäraselt ja eks ta ise kuuleb täpsemalt rahva käest sest frantzus ajas ainult oma rida . ei hakanud teda hirmutama oma jamadest rääkides, äkitselt loobub selle jutu peale oma tulevasest orjatööst ja siis saabki Doni kasakas ameti endale, aga seda õnnetust ma pealikule küll ei tahtnud! õnneks said pealiku ja "asendaja" jutud ka räägitud, zampoliit tormas koos väeosa korrapidajaga sööklasse kompotti keetma ja pealik võttis suuna williste poole! frantzus vana inimesena ei üritanudki roolitagant välja pugeda, selle eest oli järgmine põlvkond tragi ja kukkus pealikku tervitama õige sõdalase võtetega, no ega nad olnud ju pikalt näinud kah . pealik katkestas käeviipega armeeni karjumise ja käskis hoopis kuulata! et frantzus on suht väsinud olekuga ja tema ei tahaks frantzusi rohkem täna piinata, ja õppuste mehed on ikka puhkuse ära teeninud! et tema läheb koos "asendajaga" koju armeeni oskuslikul juhtimisel, frantzus võib vabalt võtta, aga homme õhtuks peab willis jälle kõrgläike all olema ja frantzus ka triksis-traksis olema et kodumaad teenida! tema isiklik kohver teise autosse ümber tõsta, tema puhvaika peab frantzus ära harjama ja kabineti sahvrisse viima, ja musta kasukat võib frantzus nii kaua kanda kuni enda oma ära kuivab! jutt selge ja konkreetne, seekord ei hakanud frantzus isegi täpsustavaid küsimusi esitama! lahingkohvris oli arvatavasti must pesu, ja taara mida ta frantzusile ei raatsinud jätta, aga hren sellega. mõistlik mees, sai isegi aru et seda savi paari tunniga lahti ei sulata autoküljest, eriti porikoobastest ja pühapäevasel päeval polnud meie väeosa pesuplatsis vett kah sest see oli kõik veetav vesi mis sinna tünni toodi ja siis voolikuga surve all automootoreid lödistada said enne remonditehastesse saatmist . ja siis veel extra ülesanne frantzusile, et raadiojaam maha monteerida koos antenniga, aga antenni jalg ja antennikaabel alles jätta autosse järeltulevatele põlvedele, raadiojaam on ikkagi "analooge mitteomav tehnika" ja läheb sõjasaladuse klausli alla ja selle peab frantzus isiklikult relvakambrisse viima ja allkirja vastu üle andma roodu korrapidajale! igatahes sai armeen oma ülesannetest kohe aru ja hakkas aktiivselt tegutsema frantzusi juhtimisel . pealiku kasuka harjamiseks lugesin talle sõnad peale, nimelt oli frantzusil willises kaks harja, saapahari ja riidehari, et ta jummala pärast neid sassi ei ajaks, et siis on tema karjäär ka läbi, frantzusi karjäär ei kannata sest see on niigi lõpusirgel, ja üks jama lisaks seda nagunii ei lühenda ! armeen võttis ikka asja tõsiselt, et kas selles ametis ikka palju jamasid? rahustasin ta maha, et see amet ainult jamadest koosnebki aga neid jamasid tuleb aeg-ajalt ka ise tekitada ja siis omakasuks pöörata! no ei saanud ta miskit aru mida frantzus mõtles, loodetavasti sai hiljem aru frantzusi mõtteteradest! pealiku kasuka viisin isiklikult sahvrisse kuna võti taskus ja "dopusk" olemas, aga raadiojaam tuli küll armeenil kolmanda roodu relvahoidlasse lohistada, frantzus oli esindajana kaasas kes formaalsustega tegeles! tähtsamad asjad toimetatud; soovisin armeenile kenat teenistuse jätku ja lasin staabi juurest jalga, noh et ise jälle mingeid vaime välja ei kutsuks! kolonn polnud veel saabunud aga rahvas kutsuti sööma vastavalt päevakorrale; frantzusi küll hetkel väeosa leival ei olnud aga otsustasin ikka kontrollida seda sõjaväe arvepidamist, et kas tõeste tehakse söökla uksel frantzusile "povorot"? kuna frantzus hetkel hoz-vzvoodi vanim teenistuja, ja pikkuselt ka väeosa pikim mees siis võtsin oma vzvoodi juhtimise sujuvalt üle, ja ikka rivisammul ründasime söökla sissepääsu, kõige viimasena sest kodukorra järgi olimegi kõige viimased kes sööklasse sisenesid! mingit dokumentide kontrolli uksel ei olnud ja juhatasin oma alamad laua taha! meie laud muidugi kõige esimene nagu alati, kohe peale valveohvitseride lauda; ja ennäe pealik juba vehib seal lauas oma lusikaga . kamandati siis sõdalased istuma ja toidujagajatel püsti jääda ja jagama hakata! igaks juhuks võttis frantzus selle kohustuse enda peale, kogu väeosa suureks üllatuseks! ega frantzus loll polnud, et äkitselt ongi vähem toitu siis kulbihoidja ikka nälga ei jää! jätkus kõigile, jäi isegi üle vähemalt meie lauas! mugisin rahulikult mis laual saadaval, pealik oli ka juba oma manustamise lõpetanud ja astus sööklast välja, tegi frantzusi seljataga stopi ja käskis peale söömist tema kabinetist läbi astuda! frantzus täis suuga ei räägi ja ainult noogutasin et asi selge! krt , söögiisu hetkega pühitud, et mida veel vaja . loivasin siis vastutahmist peale sööki pealikku kabinetti, kandsin ette et selline reamees on saabunud aga pealik käskis mula lõpetada ja istet võtta . et frantzus on kõige suurem ludri keda tema on oma teenistuse jooksul näinud, aga samas ka kõige teravam pliiats keda kasutada kui väeosa abi vajab! vaatamata jamadele mida frantzus oskab tekitada siis tema tahab frantzusi isiklikult tunnustada tegude eest mida frantzus väeosa lahinguvalmiduse tõestamisel õppuste ajal korda saatis, aga avalikult rivi ees ta seda öelda ei saa, frantzusi paturegister on selleks liiga pikk teiste ohvitseride arvates! et võta nüüd vabalt ja tegutse homme willise pesuga! nagu kõrvust oleks tõstetud, no vähemalt keegi siin väeosas saab aru frantzusi tegelikust varjatud panusest lahinguvõime tõstmisel! tänasin ja lasin kabinetist jalga enne kui pealik meelt muudab! no frantzus mingit avalikku tunnustust ei vajagi, piisab pealiku ausast jutust! mingil hetkel laekus ka peakolonn väeossa, miskit paigutamist parki ei olnud vaid visati nagu jumal juhatas liivale, et et homme hakkame harutama ja sõdalased kamandati kompotile sööklasse! noh ja siis nägin ka põhjuse miks frantzusil lubati vabalt võtta! nimelt kobisid kõik pea-ohved armeeni küüti, pealik-tsooru-tunguus ja zampoliit, ja kui armeeni asemel oleks seal frantzus leistangis olnud siis midagi head sellest reisist poleks tulnud, ega pealik loll olnud

Epiloog sellele teemale, nekroloogiks vara veel!

formaalselt õppused nagu läbi, aga nagu olnud teavad siis peale selliseid üritusi tehti armees ikka kokkuvõtteid ka erinevatel tasanditel, nii taktikalisel kui strateegilisel, ja see oli veits pikema vinnaga! järgmisel hommikul läks ka frantzus huvipärast razvoodile et mida ikka räägitakse? no ei räägitud miskit tulemustest, et need selguvad hiljem kui peastaap okrugis asja lahti arutab ja siis saame omad järeldused teha, aga praegu kõikseemees lahingutehnikaga tegelema; pesta, hooldada, remontida, kolakoormad lahti harutada ja korralikult jälle ära pakkida-komplekteerida vastavalt normidele sest väeosa kokku korjates sai kola ju hanguga kokku visatud! et selleks on terve nädal, ja seltsimehed ohvitserid asuge tegutsema oma alamatega! asus ka frantzus tegutsema, nimelt veeautot ootama mis oli peale hommikusööki koheselt Termesi linna veevärki vett läinud hankima, ja ootamatult tekkis ka frantzusile vabatahtlik alam . väike armeen muidugi, oli lõpetanud oma hommikusöögi ja otsis ise frantzusi üles et tahaks ikka autopesu kunsti meistritelt õppida! et pealik andis talle lõunani vabad käed, et plaani kuskile sõita ei ole aga staabi päevnikule peab ütlema kust teda leida kui äkitselt vaja on, ja siis oli soovitanud frantzus üles otsida et äkitselt saad abiks olla, ja frantzusilt on sul veel palju õppida enne kui ameti üle võtad . iga abikäsi teretulnud, ja lödistasime veega lõunani, siis vaikselt hakkas alles looma, ja kõrgläigitamiseni polnud asi veel jõudnutki! vot tundsin kaasa Zili-i meestele kel 5x suuremad masinad puhtaks leotada, juba frantzusil läks ca neli tundi suurema pasa maha saamiseks, no kuue päevaga seda seltskonda küll puhtaks ei küüri! ega ei küürinudki, ikka kaks nädalat läks enne kui pestud-hooldatud tehnika jälle pargis rivis ja pitseerituna järgmist möllu ootas. vaatasin kella ja saatsin armeeni ka oma postile staabi juurde, et pealik hakkab varsti lõunale sättima ja oleks kena et sa staabi juures sel ajal parklas ootel oleks, ja kui pealik staabist välja astub näppu keerutades sinu suunas näitab siis kohe willis käima ja viie meetrine tõmme staabi kõnnitee otsa, ja sinna pead varem jõudma kui pealik, et mingit pahandust küll ei tule kui ei jõua aga pealikule selline teenindamine meeldib! ja siin palusin armeenilt ka üht teenet! andsin talle rubla ja palusin tal linnast värsket kuuma hlebjoskat tuua, kogu raha eest ja väiksema diameetriga, et saab rohkem ja hea vajalikele inimestele pakkuda kui vaja, frantzusil ju hetkel linnaluba ei ole, vast õhtal saan alles liikuma . seletasin ka kuidas seda värsket leiba saada . et kui pealik lõunal on siis pead seal tema paraadna ees passima sest sind ta üksinda linnapeale kaubareisile kindlasti ei lase, isegi frantzusil läks hulga aega enne kui võis lõunapostilt lahkuda oma asjade ajamiseks! kui pealik üksi lõunale läheb siis seletad talle kohe viisakalt et frantzus palus tagasitulles leivaahjust ka läbi astuda, ja küll pealik lubab tagasitulles leivad ka ära tellida-osta, ja mingeid haake pole vaja teha sest juba marsruudile jääb kolm leivaahju, ja pealik teab neid kõiki ja oskab hinnata kuhu kannatab ootama jääda ja kus on liiga pikk järts! leivad tulid ju otse ahjust! armeeni viisakuses ma ei kahelnud, Rostovis sündinud-kasvanud ja vene keel suus, ja ikka väga hea kinderstubega , frantzus lasi ju oma puuvenekeelega, vana-rooma ilukirjandusega täiendatud ja sai ka hakkama . peale lõunat oli frantzus ikka peidus oma willisega mehhaanikajao meeste putka nurga taga viimast lihvi andmas, oli nihuke loll põhimõte et staabi ette alles siis kui masin lahinguvalmiduses, erandiks oli see kui otsiti üles plaaniväliseks sõiduks, keda iganes oli vaja linna vedada vastavalt pealiku käsule-loale. ja sealt siis armeen frantzusi üles leidiski, ja kandis ette et frantzusi ülesanne täidetud 90% tulemusega! õnnetu näoga nagu ta oli, seletas et pealik pistis ühe leiva pintslisse, ja palgapäeval tema korvab selle 10 kopikat frantzusile, hetkel raha polevat . vot armeeni ei tohi kunagi "emaga" solvata, ja seda frantzus teadis et see neil hell teema, saatsin ta kuradile ja käskisin leivad välja tassida ja kõige kuumem ise pintslisse pista! valgustasin teda veits, et see kadu mis pealik pintslisse pani oli juba ette kuludesse arvestatud, sellepärast ma väiksed lasingi osta et kahjusid optimeerida sest pealiku kombed on teada frantzusile! et õpi, ja pane kõrvataha kõik millest frantzus pajatab! armeen õnnelik ja lasin tal leivakesi laiali jagada omadele, no ise võtsin ka! poisid maksid ikka kenasti kinni kuigi nad polnud tellinud aga sellest suupistest ei öelnud keegi ära! armeenil oli muidugi suurem mure kah; et staabi ees ta magas muidugi pealiku näpukeerutuse maha ja jäi 2meetrit hiljaks, et kas sellest ka pahandus tuleb? ja pealik käskis tal frantsusile edasi öelda et kella viieks staabi ees valves olla oma willisega, aga tema peab selle vana willise puhtaks rookima ja autolattu hoiule viima! frantzusil pilt selge, vana willis läheb jälle kellegile üleandmiseks kuna rahuajal polnud meile tabelrelvastuses kahte willist ette nähtud! rahustasin armeeni maha, et ega sellega pole tema püha üritus lõppenud, frantzusi uus willis pole ju maha põletatud, et ilma willisejuhita ei saa isegi nemad hakkama ja küll frantzus teatepulga üle annab kui õige aeg käes, õigele mehele muidugi! armeen rahunes maha ja läks omi ülesandeid täitma, ja frantzus lihvis ka oma auto kella viieks staabi parklasse. pealik kargas ka suht kiirelt autosse ja luges õhtuplaani ette, et nüüd linna, proua koos poisiga küüti ja siis Goga juurde õhtusöögile! et tema pole ju ka terve nädala saanud perega aega veeta ja nüüd vaja see korvata! frantzus targu ei maininud et sama mure vaevab, aga juba pea kaks aastat .

ja linna sõites reetis pealik veits sõjasaladusi ka frantzusile! tal oli olnud telefonitsi pikem jutuajamine otsese ülemusega, noh selle frantsusi suurima sõbraga okrugi staabist, ikka kindral Raganoviga; kindral ise õppustel kaasa aktiivselt ei löönud aga kuulas oma alama ikka üle et kõigeks halvaks valmis olla kui kokkuvõtete tegemiseks läheb . ja esialgse info kohaselt on järgmise nädala lõpus Tasckendis okrugi staabis kahepäevane seminar õppuste teemal; ikka Kärna Ärni moodi et : süüdlaste otsimine; süütute karistamine; ja kõrvalseisjate autasustamine! seega polnud frantzusil ka okrugi staabist miskit head oodata . ja meeldiva üllatusena ütles pealik et härra kindral olla huvi tundnud et kes pealiku willise juhiks oli õppustel! ja kuuldes et frantzus omas mahlas; oli selle peale arvanud et siis teil seal igav vist ei hakanud ja selle jutu lõpuks sain ka kerge tohlaka vastu kukalt! frantzus täitsa igatses kindrali järele sest temaga sai ikka suheldud nagu võrdne võrdsega, ja paar-kolm kuud polnud enam trehvanud, ja tõenäoliselt enam ei trehvagi kuna kohe-kohe kojuminek! see arvamus osutus ka ekslikuks . aga vanast willisest ka niipalju infot et lähipäevil tullakse sellele järgi Samarkandi sõjaväeautokoolist, et kursandid hakkavad õppesõitu tegema, või hoopis kooli ülemat vedama , aga frantzusi koos willisega ei tohi sinna saata, vaid ikka oma silma alla jätta! kurbade asjaolude kokkusattumisel kohtusime ikka korra veel kindraliga, ikka paar päeva sai temaga asjatatud kui frantzus juba dembel oli . pean vist selle kohe ära kribama, muidu läheb kaotsi mälusoppides?

mingine aeg kui frantzus oli juba dembli staatuses, paar-kolm nädalat ehk, ja ootasin iga päev uudist pealikult et korja oma seitse asja kokku ja kao siit tuhatnelja kodupoole, polnud ju veel teatatud ka et enne Jaanipäeva pole lootustki koju saada, igatahes lohistas frantzus teenistust veel igapäevaselt, st eeskujulikult! mingisel hommikupoolsel tunnil leidis staabi käskjalg frantzusi üles ja andis edasi pealiku korralduse et staabi juurde ilmuda! pealik juba ootas willise kõrval, ei mingit pröökamist vaid palus linna diviisi staapi sõidutada. miski tsepee jälle olevat, rohkemat ei tea temagi. staabi ees oli juba mingi 7-8 staabitaksot seismas , kallutasin pealiku trepi ees maha ja ruleerisin parklasse, kenasti oli mulle koht jäetud teiste taksode vahele, tea kas juhus või tõeste arvestasid ka frantzusiga, igatahes oli frantzus ainuke dembel selles reas . frantzus mingit infot otsima ei pidanud, taksojuhid tulid ise frantzusi juurde infot jagama! tõsine tsepee öösel, kaks sõdurit olla ennast põlema pannud, ühega kääga ja teine vaagub hinge hospidalis . ega nad tahtlikult ennast põlema pannud, ikka igivana keelatud teema; bensiiniga mundri pesemine mis oli ikka väga rangelt keelatud!!!!! polnud ka frantzus sellest patust puhas, kui ikka munder masuudiga kokku sai siis seebiga neid plekke välja ei saanud, alternatiiviks oligi kas benziin või plekikäärid . bensiiniga pestes peale kuivamist muidugi kohe seebi ja veega pesu et ei haiseks, sest kui keegi lõhna tundis oli pahandus majas, ilma naljata. ja sel aastaajal oli ju pesu eriti lihtne; bensupesu mingi 10 min ja juba kuiv, seebivee pesu oli ka ca poole tunniga kuivanud kui kuskil okastraadil rippus. igatahes miski etapp oli sõdalastel vahele jäänud ajapuuduses sest tegu oli olnud duhhidega kel ju vaba aega ei ole; ja olivad oma mundrid peale bensupesu kiirelt selga ajanud ja arvatavasti ka suitsu ette visanud, olla põlenud kui säraküünlad kui roodu korrapidaja kisa peale kohale jõudis . ja selle jama peale olnud miski Tasckendi kindral hommikul kohale lennanud , ja jagab pizduleid nii paremale kui vasakule! selle jutupeale nuusutas ka frantzus oma varrukat, sest paar päeva tagasi olin ka oma mundrit bensus leotanud, aga lõhna ei tundnud . teised olid ju juba uutes suvemundrites, aga demblile polnud seda enam ette nähtud, pidid kojuminekuni vana mundri, panama ja jalavarjudega hakkama saama ja esinduslik ka välja nägema, ikka vastavalt seisuse kohaselt . kuulas frantzus taksojuhtide briifingu ära, tänutäheks jagasin neile ka filtriga suitsu ja keerasin tagaistmele pikutama sest tundus et hetkel ei saa frantzus kellegile abiks olla ! ärkasin selle peale et keegi koputas kapotile; tõstsin oma kolu üle tagaistme ja avanes kena pilt . auto ees pealik kes taob kapotti mõlki ja tema kõrval herr kindral Raganov isiklikult!!! oh pljähha-muhha, vot siis hakkas frantzusil kiire, suures segaduses unustasin isegi panama pähe panna mis vedeles esiistmel, kargasin välja ja ilma peavarjuta kohe kindralile ette kandma et "autojuht reamees frantzus" kindral katkestas käeviipega frantsusi pühaliku ettekande ja küsis et kas magasin välja! vastasin et frantsus magab ainult välja, ja et oma teenistuse jooksul pole kordagi sisse maganud! see vastus rahuldas härra kindralit ja viskas frantzusile viis pihku, "privet Toomas" pealik seisab kõrval ja olek selline nagu oleks 10kg arbuusi endale hingekurku kinni tõmmanud . kindral siis kamandas et pojehhali, meie väeossa muidugi! aga mis siis vahepeal toimus kui frantzus tukkus? vot seda kuulsin järgmine pühapäev kui pealiku ja tema sõprade järveäärne röövpüügi istung oli . pealiku jutustus kamraadidele: saime kõik tehnikaala ohvitseridega diviisi staabis korraliku epistli kindrali käest, kõvahäälse ja mis oli igasuguste mattide ja joppidega kaunistatud, et me ei oska seda va ohutustehnikat ikka kuidagi rohujuure tasandile viia ja sellest need tsepeed tulevadki, ja ikka seersandid on kõiges süüdi kes rohujuure tasandil peaks selgitustööd tegema jne. ja siis arvas kindral et läheme jalutuskäigule lähimatesse väeosadesse mis staabi kõrval, ja tutvume ohutustehnikaga! ja nii nad jalutasid, mingi 10 ohviseridest koosnev kolleegium, ja jõudsid ringiga tagasi staabi juurde, teiselt poolt muidugi. lähenevad siis parkla poolelt peatrepi suunas; kõik staabitakso juhid esistange kõrval kanged nagu tinasõdurid ja käsi kõrva ääres; ja suht keskel seisab uhke willis mis eristus ikka tuntavalt kohalikest taksodest "disaini" poolest aga selle kõrval pole ühtegi tinasõdurit . väljas oli küll palav juba, aga kindral sai ka aru et selle temperatuuriga tina veel ei sula, et siin on miski muu anomaalia . kindral poleks kindral kui ta loll oleks, ja Raganov tundis willise ära, ja röögatas et " Hatscaturov ko mne" , nimelt mitte major Hatscaturov vaid ainult nime järgi, see oli kindralitele kombeks. kui rohkem rahvast siis nime järgi ilma auastmeta, kui vähem siis auastmega ilma nimeta! kappas siis pealik kindrali juurde, ja kindral küsis et kas sinu willis? pealik muidugi kindralile valetada ei julenud, kaevas hoopis frantzusile hauda , ja kandis ette et tema willis jah! selle peale arvanud kindral et roolis kindlasti frantzus? pealik ausa mehena tunnistas et kes siis muu . kindral löönud käega " ladno, potom razberjomsja". no vot ja pärast nad tulidki kahekesi razbiraitama frantzusi willise ette!

krt, jälle kaldusin peateemast kõrvale, ausalt öeldes isegi häbi on . jõululaupäeval luges ka tütar sõnad peale, et frantzus ei pea kirjutama kui ei taha

Mis siin häbeneda, kõik ägedad lood. Kollektiivi nimel ja tungival palvel loodan, et tahtmist ikka jaguks.

Absoluutselt ühinen akf Kõuepoeg Toomaga! Jätka aga, jätka, samuti vene kroonus "ljamkat taštsiitanud" isendile, st minule, need pajatused väga meelepärased lugeda on! Meenuvad iseendalgi igatsugu lookesed! Ette tänades ja jõudu- jaksu ja viitsimist soovides!

krijgsvolk kirjutas:Absoluutselt ühinen akf Kõuepoeg Toomaga! Jätka aga, jätka, samuti vene kroonus "ljamkat taštsiitanud" isendile, st minule, need pajatused väga meelepärased lugeda on! Meenuvad iseendalgi igatsugu lookesed! Ette tänades ja jõudu- jaksu ja viitsimist soovides!

kohe kribama, kuni meenuvad...

lõpetan kindraliga ära, siis jätkan õppustega! istusid siis härrad autosse ja suund väeossa! arutasivad siis veits neid frantzusi uneprobleeme meditsiinilises mõttes, kindral arvas et las magab veel kaks kuud enne kui koju saab , ja siis selgitas et frantzus pole ainuke kes pikemalt kojusaamist ootama jääb, nonii lohutuseks . muidugi küsis et kuidas frantzus oma mundrilt plekid välja saab? no ikka plekikääridega . ja siis tegi kindral frantzusile ettepaneku üks tripp teha, no ikka piiri taha! et see oli tal plaanis küll ülejärgmisel nädalal aga kuna ta juba siin on siis oleks vinge värk ka seal ootamatult ära käia ja kottida sealseid kohalikke . frantzus kohe nõus, et kui viisa saan siis kotiks heameelega kedagi! viisa ikka saab, paneme staabiülema tööle kui väeossa jõuame, peaasi et frantzus nõus on! et tema saaks ka diviisist takso koos juhiga, aga eelistaks ikka kogenud rindemehega sõjatsooni sõita, seda enam et frantzusil kõik nurgatagused teada kus tal kombeks tuuseldada oli sealpool jõge . pealikul polnud ka selle vastu midagi, aga ega keegi temalt küsinudki! väeossa jõudes kukkus kindral koheselt ringi tuuseldama, no ikka tulekustuteid otsima kasarmutest, staabist ja töökodadest . vot kasarmut ei mäleta, aga töökodades olid küll suured CO2 kustutid, kaks ballooni kõrvuti ratastega kärul; kasarmutes arvatavasti vene vahtkustutid, nn "bogatõr" või miski sarnase nimega neid kutsuti. igatahes sõjaväe autodes küll kustuteid ei olnud, kui just ratastöökoja kongides mis on tõenäoline, vot ei mäleta . möödaminnes anti ka staabiülemale käsk frantzusi viisataotlus ette valmistada, et peale lõunat saaks ära tuua. igatahes oli järgmine hommik frantzus koos kindraliga Sõpruse silla piiripunktis! tuli meelde esimene kord, umbes-täpselt aasta tagasi kui frantzusile üritati piiritaguste "kohalike" poolt koht kätte näidata ja lubasin tsainikuga kõikide pead lõhki lüüa; aga vot dembel tunti ju kaugelt ära ja avaldati austust . talvine kalifee-vorm, kraekonks ja nööp muidugi lahti, kirsavoid jalas, ja muidugi eriti luitunud panama peas! no kilomeetri kauguselt tunned dembli ära sest ludridel tutikas suvevorm seljas! kindralil läks üllatusvisiit ja sellega kaasnev kottimine ikka täiega korda, igatahes väga rahul oli frantzusiga kui üle silla tagasi tulime, ja vedas ikka Termezi vanemohvitseride sööklasse keha ka kinnitama enne lennujaama minekut, tegi välja nagu alati! teel lennujaama võttis kindral huvitava teema üles: et kas frantzus pole mõelnud selle üle et oma laitmatut-plekitut sõjaväelase karjääri jätkata üleajateenijana või isegi prapporina, prappori pagunid saaks frantzus tänu haridusele paari kuuga peale, ja tema pakuks isegi tööd autojuhina okrugi staabi juures, ikkagi okrugi autoteenistuse ülem . tänasin viisakalt pakkumise eest, et kui oleks vaba ja vallaline siis isegi kaaluks, aga kuna pereinime siis kahjuks pean ära ütlema. aksepteeris frantzusi vastust, pinda käima ei hakanud! lennujaamas kallistamiseks ei läinud aga südamlik hüvastijätt oli küll, ja kindrali viimased sõnad naerdes olid et temal nüüd aeg "zaljotile" minna! oligi meie viimane kohtumine.

aga jätkame õppuste epiloogiga. mingi 3-4 päeva peale laekumist väeossa võttis pealik autos sõna lõunale minnes; et frantzus räägib ikka vahest tõtt ka . ja kuna pealikul tekkis hetkeline mõttepaus siis suskasin vahele et frantzus räägib alati tõtt, aga seda ei taheta kuulda võtta kui erineb peavoolu tõekspidamistest . pealik jätkas et frantzusi püssi asjus on juurdlus läbi viidud ja frantzusil tõesti püssi ei olegi . et hoz-vzvoodis on püss tabelrelvastuses olemas, aga frantzusile pole seda keegi üle andnud, seisab tühja püramiidis, eikelliegi omana . krt, hakkasin kohe trakse tõmbama, et kas frantzus nüüd rehabiliteeritakse, taastatakse kõik auastmed ja autasud, ja trahviroodus oldud aja eest tahaks ka miskit kompensatsiooni saada jne... . sain hoopis tohlaka vastu pead . vaikselt julgesin küsida et kas staabiülem ka seda teab, sest tema ju pea-inkvisiitor sellel teemal oligi! selgus et staabiülem isiklikult oligi selle juurdluse läbi viinud . muidugi leiti ka patuoinas kelle viga see oli, meie punanina-prappor muidugi! ja peale lõunat saabus õnn ka frantzusi õuele!!! mõni nädal enne demblit sai ka frantzus lotovõidu, st et relvaomanikuks! staabiülem isiklikult võttis frantzusi käekõrvale ja vedas 3.roodu relvahoidlasse kus ka meie vzvoodi relvad püramiidis olid, ja isiklikult allkirja vastu ulatas frantzusile relva! muidugi tundis huvi ka kas frantzus ikka AK-74 materjaalosaga tuttav on; seda et frantzus "voroschilovi" laskur on oli talle teada sellest ajast kui polnud vannetki veel andnud, kaks aastat tagasi! tõmbasin siis AK relvakambri laual algosadeks ja sama kiirelt kokku ka, igatahes alla 30 seki sain hakkama! sellest talle piisas, ja käskis relvanumbri pähe õppida; sittagi ma pähe ei õppinud, jätsin lihtsalt koordinaatide süsteemis meelde kus relv paikneb püramiidis, ja see oli ka meelest läinud kui järgmine kord relva vaja oli! järgmine kord oligi teist-ja viimast korda, siis kui koju läksin ja pidin relva tagastama täies komplektsuses, ikka tüki otsimist oli numbri järgi et õige toru üles leida püramiidist . püssisaaga oli lahendatud, ja pidasin targemaks mitte plõksida sel teemal staabiülemaga! teine nädal jookseb peale õppuseid, ja siis annab pealik teada et nemad staabiülemaga lendavad Taschkenti okrugi staapi kaheks päevaks, suurem seminar õppuste teemal, ja teisel päeval vist ka mingi "meistriklassi" õppetunnid . frantzusi kaasa ei võeta, jääb koos tunguusiga väeosal silma peal hoidma! veeretasin siis härrad kolmapäeval peale lõunat lennujaama, ja esialgse info kohaselt tulevad reedel viimase lennuga tagasi, aga seda saab frantzus täpsemalt töö käigus teada tunguusi käest millal lennuki vastu laekuda. frantzus muidugi mingit "halli kardinali" väeosas mängima ei hakanud; lasin tunguusil toimetada aga hoidsin ikka silma peal et vajadusel sekkuda väeosa juhtimisse kui vaja, õnneks vajadust polnud! reedel peale lõunat kandis tunguus frantzusile ette et oli just telefoni teel ühenduses pealikuga, et saabuvad laupäeva lõunase lennuga ja frantzus olgu vastas. frantzus oligi vastas, härrased heas tujus, okrugis olla neid kiidetud sinna-tänna et kenasti oma ülesandega hakkama saanud jne . ja frantzus siis muidugi julges küsida kas eilne viimane lennuk läks rikki . isegi pahaks ei pandud sellist asjakohast küsimust, pealikul oli vabandus varnast võtta! et peale kahepäevast ametlikku kokkuvõtete tegemist oli eile õhtul ka "väike" afterparty, et sellepärast nad täna tulidki kuna sellest peost ei tohtinud ka kõrvale jääda! no ei hakanud frantzus küsima kas too pidu oli planeeritud või spontaanselt tekitatud; pilt oli niigi selge . veeretasin härrased linna ja pealik andis frantzusile terve pühapäeva vabaks et tegele oma asjadega! no seda juhtus ikka väga harva, kord kolme kuu jooksul ehk kui frantzus vaba päeva sai! esmaspäeva hommikul lohistasin pealiku väeossa, ja huvi pärast läksin söökla asemel hoopis razvoodile mis oli frantzusi jaoks ikkagi täitsa tavatu tegevus, isegi kaasteelised tundsid huvi et mis tuul frantzusi razvoodile tõi . tõmbas siis frantzus ka rinna kummi ja hakkas seda tohutut enesekiitmist kuulama! kiideti nii et lausa paha hakkas, et oleme ikka supervägevad jne. kolmele leitnandile-starleile lubati et neid on esitletud järgmisele auastmele "vne otceredi", vaja muidugi kinnitust okrugi staabist; aga neli nooremseerut saavad tänasest ühe paela juurde sest see on väeosa pädevuses! lõpuks siis mokaotsast mainiti ka et eks meil oli ka mõningaid puuduseid, aga miskit ületamatut ei ole ja tegeleme vajakajäämistega! tõsine traksitõmbamine pealike poolt, ja frantzusi "vägiteod" jäid ka mainimata! igatahes oli frantzus selle razvoodiga rahul ja sättis sammud sööklasse hommikisöögile sest peakokk juba ootas kannatamatult söökla trepil selle optimistliku noodiga lõpetaks õppuste teema; ja peaks jätkama selle teemaga mis pooleli jäi, ei mäletagi enam

Tekstist leitud:

veeretasin härrased linna ja pealik andis frantzusile terve pühapäeva vabaks et tegele oma asjadega!

Siiski, tundub et vastupidi...
aga mis iganes, pühadeaegsed tervitused ja spontaalne kinkepakk ka kirjanikule kui ta suvateseb (privas) kontakte jagada!

Krt, ei jõudnud vahele torgata aga vähemalt mundripesu küsimuses olime akf-iga võrreldes helges tulevikus Meil oli remvzvodis (sama elitaarne seltskond kui siin teemas hozvzvod)
Gaz -66 peale ehitatud iseliikuv keemilise puhastuse auto. Mundrid pandi selle kuuti konksude otsa rippuma ja kui protsess läbi sai olid täiesti puhtad. Võimalik, et selline asi oli ainult tankivägede tabelrelvastuses sest mõni elas ju kaks aastat alaliselt masuudijärves.
Kui autot kurjaks ajada ei viitsitud siis selles vedelikus mida ta tarbis võis samuti oma riideid ujutada. Ilmselt oli see mingi klooripõhine sodi. Algselt hobusepasa värvi munder muutus iga töötlemisega pooltooni võrra heledamaks ja kes piire ei tunnetanud käisid lõpuks enam-vähem kollakas-valges vormis nagu mingid rahusõdurid.
Üldiselt võisid ka noored seda teenust kasutada ja siis vastavalt kombati päevakäsule. Päevakäsk tuli siis kui seebi ja veega pesemine lõpuks enam tulemusi ei andnud ja rivi oli nagu nagu kari mardisante. Kõigepealt mehine sõimamine ja siis tõdemus et ega neid mundreid muidu puhtaks ei saa kui remvzvod peab oma himtsistkale tule alla tegema.

Põlema osati end sellegipoolest panna ja isegi meie roodus. Ei olnud hetkel ise sündmuskohal kuid keldris ja mingi lahustitünniga opereerides.

Peale utšepkat sattusin Markuleštõ (Lunga) polgu tehnilisse roodu kislorodka peale. Lennuväljal olid küll autodel tulekustutid. Meenub, kuidas Maz rammis minu masinat ja pärast autojuht käis eksikombel oma tulekustutit mulle pakkumas. Minul olid mõlemad alles. Üks oli kabiini taga ja teine aparatuuris kompressori kohal.
Suvel 1986 Tiraspolis läks lennuki alt ära sõites naaberpolgu kislorodka põlema. Rahvas läks paanikasse. Olime siis seal komandeeringus ja mind saadeti asendama. Tiraspoli mehaanik saadeti mulle appi, aga saatsin ta minema. Ta ei olnud päris korras peale seda juhtumit. Väga mõjuv vabandus oli muidugi ka. Autojuhti ei näinud. Nii et tulekustutitest polnud abi. Autot kustutati ikka mitme tuletõrje masina poolt. Ja viisakalt. Distantsi hoides .

Dr.Sci kirjutas:Tekstist leitud:

veeretasin härrased linna ja pealik andis frantzusile terve pühapäeva vabaks et tegele oma asjadega!

Siiski, tundub et vastupidi...
aga mis iganes, pühadeaegsed tervitused ja spontaalne kinkepakk ka kirjanikule kui ta suvateseb (privas) kontakte jagada!

no laseme siis tõde teistpidi paista: " ja frantzus võttis pühapäeva vabaks, kopp ees juba sellest ohvitseride kantseldamisest, tõesti nagu lasteaed, istugu karistuseks üks päev kodus naise järelvalve all!"

ja kolmanda nurga alt:" sa frantzus juba zajebal, et homme su lõhnagi Termezis tunda poleks!"

vanahalb kirjutas:Krt, ei jõudnud vahele torgata aga vähemalt mundripesu küsimuses olime akf-iga võrreldes helges tulevikus Meil oli remvzvodis (sama elitaarne seltskond kui siin teemas hozvzvod)
Gaz -66 peale ehitatud iseliikuv keemilise puhastuse auto. Mundrid pandi selle kuuti konksude otsa rippuma ja kui protsess läbi sai olid täiesti puhtad. Võimalik, et selline asi oli ainult tankivägede tabelrelvastuses sest mõni elas ju kaks aastat alaliselt masuudijärves.
Kui autot kurjaks ajada ei viitsitud siis selles vedelikus mida ta tarbis võis samuti oma riideid ujutada. Ilmselt oli see mingi klooripõhine sodi. Algselt hobusepasa värvi munder muutus iga töötlemisega pooltooni võrra heledamaks ja kes piire ei tunnetanud käisid lõpuks enam-vähem kollakas-valges vormis nagu mingid rahusõdurid.
Üldiselt võisid ka noored seda teenust kasutada ja siis vastavalt kombati päevakäsule. Päevakäsk tuli siis kui seebi ja veega pesemine lõpuks enam tulemusi ei andnud ja rivi oli nagu nagu kari mardisante. Kõigepealt mehine sõimamine ja siis tõdemus et ega neid mundreid muidu puhtaks ei saa kui remvzvod peab oma himtsistkale tule alla tegema.

Põlema osati end sellegipoolest panna ja isegi meie roodus. Ei olnud hetkel ise sündmuskohal kuid keldris ja mingi lahustitünniga opereerides.

"täitapja" vist sama põhimõttega riistapuu? "täitapjat" meil omal ei olnud, aga kaks korda aastas ilmus kuskilt see GAZ-66 ka meile toimetama, ja opereerisid selle masinaga kaks naisterahvast, lisaks veel autojuht-sõdur ja ussidega ohvitser. ja tulid nad meile termezi hospidalist, seal oli sellist tehnikat ikka sittakanti. naisoperaatorid viisin ise korra isiklikult linna tagasi ja maandusid nad hospidali väravas, oma tabletka oli miskil muul operatsioonil. mundreid nagu sellega ei puhastatud, mälu järgi käis kogu meie san-tsasti kraam sellest masinast läbi, kitlid-halatid-voodipesu jne, igatahes kohe san-tsasti kõrval see põrgumasin toimetas terve päeva.

igatahes Head Vanaaasta lõppu kõigile kes Frantzusi nurka külastavad! ja omalt poolt luban et Uuel Aastal uue hooga ja ikka vanas vaimus edasi

Lugupidamisega,

Frantzus

frantzus kirjutas: "täitapja" vist sama põhimõttega riistapuu?

"Täitapja" oli meil ka - see oli noore krematooriumi sarnane masin ja niisugusega sai ainult puhtaid riideid kõrvetada ehk des-ink-fitseerida. Pigi oleks seal põrgukuumuses mundrikuuele igaveseks külge põlenud.
Keemiline puhastus oli ilmselt sama mida kuskil tsiviilis sai teeninduskombinaadist tellida. Armeevariandis lihtsalt autole peale ehitatud ja autojuhi põhiline leib tuligi selle puhastusvedelikuga äritsemisest. Laokaru kirjutas tünni välja ja kuubesid solgutati ämbris sarnaselt bensiiniga pesemisele.

Jumala õnn, et meile selline kindral tulekustuteid kontrollima ei juhtunud. Süsihappekustutid olid meil ainult neil autodel mille külje peale "Ogneopasno" (tuleohtlik) oli kirjutatud. Uazikutel ja muudel väiksematel vist kustuteid ei olnudki aga Zil-ist ülespoole olid minumeelest punased puust kastid liivaga. Umbes 20 kg ja valge värviga "Pesok" (liiv) peale kirjutatud. Esimestest kuudest kui veel garaaziz töötasin on millegipärast silma ees harjunud liigutus - enne lõunale minekut käsi küünalnukini kütusepaaki ja siis sellessamas liivakastis õlist ja pasast puhtaks hõõrumine. Tulekustutusliiv oli alati kuiv ja hästi peenike ning tegi käed paremini puhtaks kui seebivesi.
Need kes asjaga kursis muidugi ka teadsid, et kustutamiseks mõeldud liivaga tule kustutamine pole hea mõte Kindral, praktikuna, oleks ilmselt esimesel ettejuhtuval kastil kaane lahti teinud, liiva näppude vahel nuusutanud ja see oleks kohe hakanud lõhnama mitte mootoriõli vaid diversiooni, tribunali ja okastraadi järele.

Väga vabandan siinjuures teemasolkimise pärast ja sügav kummardus Franzusile aga mul on pisike mure, nimelt minu mälusopis on selline veider kooniline punane ämber mis on analooge mitteomav vist. Ma ostaks ühe sellise kui kellelgi juhtub olema.

P.S. AKF Franzuzi memuaarid vääriks kaante vahele panekut