www.militaar.net

Trumm - kirjeldan sulle ühte tõenäolist olukorda: vastane on hõivanud Ida-Virumaal arvestatava territooriumi ning paistab sellega rahule jäävat. Kindlustab ennast, piisavalt soomust jne. Kuidas pagan kavatsed sa selle territooriumi tagasi võtta ilma tankideta?

herman30 kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:vastane on hõivanud Ida-Virumaal arvestatava territooriumi ning paistab sellega rahule jäävat. Kindlustab ennast, piisavalt soomust jne. Kuidas pagan kavatsed sa selle territooriumi tagasi võtta ilma tankideta?

Kuin nemad hetkeks rahul jäävad ega edasi ei trügi, siis on aeg küll et kohale saada näideks saksa tankid. 5. artikel, you know.

Kilo Tango kirjutas:
Ok, modifitseerime siis ülesannet. Vastane on pärast Ida-Virus rahutuste puhkemist ootamatu ja kiire dessandiga hõivanud kõik Eesti süvasadamad ning koondanud sinna piiratud soomustehnika.

kaur3 kirjutas:Spike puhul peaks tulejuht, kes näeb platsil toimuvat, otustama kas ja millal tulistada. Tule korrigeerimise ülesanne peaks nagu tänu raketikaablile ära langema. See korrigeerimise ülesanne on aga vist tulejuhtidel "kas" ja "millal" kõrval palju keerulisem omandada ehk Spike puhul sobiks ka üsna lahjade oskustega inimene, keda need PÄRIS tulejuhid ei taha tulejuhiks nimetadagi, sest matat pole vaja ning tuhandikke ei pea tundma. Rääkimata siis sihitajatest

TTA kirjutas:

kaur3 kirjutas:Spike puhul peaks tulejuht, kes näeb platsil toimuvat, otustama kas ja millal tulistada. Tule korrigeerimise ülesanne peaks nagu tänu raketikaablile ära langema. See korrigeerimise ülesanne on aga vist tulejuhtidel "kas" ja "millal" kõrval palju keerulisem omandada ehk Spike puhul sobiks ka üsna lahjade oskustega inimene, keda need PÄRIS tulejuhid ei taha tulejuhiks nimetadagi, sest matat pole vaja ning tuhandikke ei pea tundma. Rääkimata siis sihitajatest

Siiski siiski, silmi on vaja peal hoida ja operaatori tase laskeseadeldise juures peab olema kõrge. Ei ole päris see "pane toru püsti ja lase, küll rakett siis teeb oma töö - ideaalne kaitseliidule" teema nagu mõned siin on näidata üritanud. Ning ei ole see ka "raketid eikusagilt" teema pädev. Suurtükiväe radaritest olete kuulnud? Igatsorti raketid paistavad seal tänu oma juhtimispindadele eriti hästi kätte ära. Üle horisondi ATGM'id ei ole imerohi. Neid peab oskama kasutada, nad nõuavad hästi väljaõpetatud meeskondi, ja nad on efektiivsed vaid integreerituna teiste relvaliikidega suuremas lahingupildis.

Kilo Tango kirjutas:

TTA kirjutas:

kaur3 kirjutas:Spike puhul peaks tulejuht, kes näeb platsil toimuvat, otustama kas ja millal tulistada. Tule korrigeerimise ülesanne peaks nagu tänu raketikaablile ära langema. See korrigeerimise ülesanne on aga vist tulejuhtidel "kas" ja "millal" kõrval palju keerulisem omandada ehk Spike puhul sobiks ka üsna lahjade oskustega inimene, keda need PÄRIS tulejuhid ei taha tulejuhiks nimetadagi, sest matat pole vaja ning tuhandikke ei pea tundma. Rääkimata siis sihitajatest

Siiski siiski, silmi on vaja peal hoida ja operaatori tase laskeseadeldise juures peab olema kõrge. Ei ole päris see "pane toru püsti ja lase, küll rakett siis teeb oma töö - ideaalne kaitseliidule" teema nagu mõned siin on näidata üritanud. Ning ei ole see ka "raketid eikusagilt" teema pädev. Suurtükiväe radaritest olete kuulnud? Igatsorti raketid paistavad seal tänu oma juhtimispindadele eriti hästi kätte ära. Üle horisondi ATGM'id ei ole imerohi. Neid peab oskama kasutada, nad nõuavad hästi väljaõpetatud meeskondi, ja nad on efektiivsed vaid integreerituna teiste relvaliikidega suuremas lahingupildis.

Vähemalt Spike on ka ise luurevahend (kui pidada silmas neid optilise kaabliga juhitavaid kaudtule võimekusega variante).

Siiski siiski, silmi on vaja peal hoida ja operaatori tase laskeseadeldise juures peab olema kõrge. Ei ole päris see "pane toru püsti ja lase, küll rakett siis teeb oma töö - ideaalne kaitseliidule" teema nagu mõned siin on näidata üritanud.

Arvestades Spike'i lasu hinda siis kas sa tõesti laseks mõne ehku peale metsa taha et vaadata kas on juba vastase tankikolonni kohale jõudnud või mitte?

TTA kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:
Vähemalt Spike on ka ise luurevahend (kui pidada silmas neid optilise kaabliga juhitavaid kaudtule võimekusega variante).

Arvestades Spike'i lasu hinda siis kas sa tõesti laseks mõne ehku peale metsa taha et vaadata kas on juba vastase tankikolonni kohale jõudnud või mitte?

Kapten Trumm kirjutas:

Siiski siiski, silmi on vaja peal hoida ja operaatori tase laskeseadeldise juures peab olema kõrge. Ei ole päris see "pane toru püsti ja lase, küll rakett siis teeb oma töö - ideaalne kaitseliidule" teema nagu mõned siin on näidata üritanud.

Täpselt sama jutt käib ka kusti, M-69 või mille iganes kohta. Näiteks RPG-põhise relvaga laskmisel peab ainuüksi tuule mõju arvestamiseks olema lausa arvestatav peastarvutamise oskus. Kustil on tänu mõnedele tehnilistele iseärasustele see väiksem probleem.

Ka kusti väljaõpe, et enamvähem kindlalt tabada märki, võtab tegelikkuses aega üsna kaua. Ka sellessamas KL-s. Lastakse ka seal peale väljaõpet iga teine pauk mööda (lahingus võib möödalask nii väikselt vahemaalt tähendada meeskonna surma). Seejuures ei ole näinud, et meil üldse kuskil liikuvate märkide pihta lastkase - reaalsel lahinguväljal vastane ikka liigub ja võib olla ehmatav kogemus kui 2/3 rakettidest hakkavad mööda minema.

Seega ära palun tekita siin väärarusaama, justkui olemasolev 60ndate staff imekiiresti omandatav oleks.
See on töökindel, lihtne, suht odava laskemoonaga, aga nõuab tõhusaks kasutamiseks kõva harjutamist ja nende kasutamine on ka kui vikatimees relva meeskondadele (kõik esimesest ootamatust lasust edasi toimub vastase kasvavas tinarahes).
Mittejuhitavad TT relvad vajavad liikuva märgi kindlaks tabamiseks päris hea käega (korraliku laskepraktikga) spetsialisti.
Minumeelest Milani "praktika" piirdub meil 1 raketi laskmisega, mis läheb 95% pihta (vähemalt seisvale märgile).
Vot kus on juhitava relva võlu....simulaaltori ja päheõpitud kasutamisreeglite järgimise järel tabatakse kindlalt, sest kogu tarkus on sihikurist õiges kohas hoida.

Kapten Trumm kirjutas:

Arvestades Spike'i lasu hinda siis kas sa tõesti laseks mõne ehku peale metsa taha et vaadata kas on juba vastase tankikolonni kohale jõudnud või mitte?

UAV-d, Icomiga vaatlejad, veebikaamerad, mobiiliga tsviilriietes tegelased....võimalusi on palju.
Ei pea seda raketti igaks juhuks lendu laskma.
Organiseeritud lahingus leppida kokku, millise joone ületamisel vaatleja teatab, tuleb see ja too, niimitu tükki on igale reamehele õpetatav.
Pole selleks enam suurtükiväe vaatlejat vaja, sest küsimus on asukoha teadmises 500 meetri, mitte 50 meetri täpsusega...

Kapten Trumm kirjutas:Kesse 12 tunnist rääkis, utreerid?
Eks need Spiked on õppemahult midagi samast klassist, mis kulub Kustiga 90% tabamiskindluse saamiseks. Lihtsalt esimesel on rohkem õppimist, teisel harjutamist.

Kapten Trumm kirjutas:Kui siin läheb s*** ventilaatorisse, vedelevad selle loodava soomusbrigaadi masinad samamoodi kuskil tee ääres ilma laskemoona, kütuse ja meeskondadeta nagu neid Gruusia omi seal näha võite. Kui on aega valmistuda, siis ilmselt teeks üht-teist ära. Sellise kõrge taseme üksuste nagu soomusbrigaad edu sõltub suuresti armee masinavärgi toimimisest. Kui see ei toimi, siis on neist samapalju kasu kui venelaste tuhandetest tankidest 1941. a suvel. Vastane taipab ka seda ja tõenäoliselt üritades üritab ta sedamoodi, et tabada ohver "püksid maas". Järgi jäävad ainult laiali pillatud jalaväeüksused sellega, mis kätte saada õnnestub. Kustide, AT-4de, M-69te ja võibolla mõne Milaniga. Selliselt relvastatuna on võimalik efektiivselt pidada üksnes sissisõda. Ilma konspiratsiooni, varude ja vajaliku võrgustikuta surutakse seegi kiirelt maha.

Paraku on soomuskolonnidega see lugu, et nad on igasugu luuremeetmetega kergesti avastatavad ja see muudab nende mobiliseerimise "kõrge lävendiga" tegevuseks. Umbes nagu Kunnase soovitatud meremiinide panek - paistab kaugele ja vastane näeb. Kui vastane tahab relvi täristada, peab ta seda ajendiks ja alustabki täristamist ise. Ma arvan, et ma väga ei eksi, kui meie soomusbrigaad omandab reaalsel lahinguvalmiduse nädal aega peale häiret. Tänapäeva sõjas on see terve igavik.

Seevastu kantava ATGM-ga kaob rühmad kaovad vaikselt metsa ja neid ei avasta seal mingi asjaga. Ja nende vastu on vähe kasu lennuväest, Uraganidest, Iskanderistest. Eriti kui tehnika on selline, mis peale lasku lubab päkka panna ja kui vastane reageerib, on rühm juba kilomeetri kaugusel. Mingi teema all vähe fantaseerisin KL VG-dest. KL kasutamise pluss on see, et nende kasutamine ei vaja enamasti mingit mobilisatsiooni. Kui sul 40 ATGM kompleksi valvab juba Tartu maanteed, siis öised sööstud kuskile on kahtlane ettevõtmine. Hommikul on hulka põlend tehnikat ja kes lasi, kust lasti jne.....pole teada. Ühesõnaga, saab teha varjatud mobilisatsiooni.

SIPRI andmetel 330 tk juhitavaid + kustid ja RPG-7

Mis tähendab, et väikeüksusi ATGM-idega me relvastada ei saa, neid jätkuks parimal juhul kompaniile. Ehk need üksused, kes 99% tõenäosusega ükskõik millise s*** puhul ventilaatoris tegelikult sõdima hakkavad, ei suuda vastase soomusbrigaadi(de)le suurt midagi vastu panna. Kusti ja RPG-7 moonakulu on suur, inimkulu samuti suur ning MBT auti löömine üks riskantne ettevõtmine. Mida suurem ja raskem üksus, seda kauem võtab aega tema relvile saamine. Rühma paneb poole päeva igal juhul relvile.

Üldiselt pidi olema suur viga vastast lolliks pidada. Mina arvan
1. kui vastane tuleb, siis ei anna ta aega, tal on targem teha nii, et kõik on läbi enne, kui Lääne poliitikud voodist ronivad. Seega võivad suurüksuste plaanid olla väga tingimuslikud ja neid ei õnnestu ellu viia.
2. vastane ei veereta oma tanke nagu Sinimägedes Leopardide torude ette. Ta kontsentreerib sellise ohu likvideerimiseks vajalikud ressursid kitsale lõigule ja hävitab need enne, kui nad pauku teha jõuavad.

Loomulikult on igasugu imevahendeid, mis üllatusriski vähendavad. Samas jääb alati inimrisk - ma arvan, et 1973 Siinail ja 1990 Kuveidis monitooriti vastast arvukate tehniliste vahenditega, kuid piisas kabinetis paarist ignorandist ja vastane tuli ikkagi ootamatult.