www.militaar.net

TTA, kas Sa räägid oma viimases kirjas esimesest või teisest NLOS'i all?

1 http://www.army-technology.com/projects/gill/gill3.html

2 http://www.defence.pk/forums/military-f ... -nlos.html

kaur3 kirjutas:TTA, kas Sa räägid oma viimases kirjas esimesest või teisest NLOS'i all?

1 http://www.army-technology.com/projects/gill/gill3.html

2 http://www.defence.pk/forums/military-f ... -nlos.html

Rääkisin teisest, aga samad probleemid kaudse laskmise meetodil kehtivad ka esimese kohta. Siiski on nad ilmselt mõnevõrra väiksemad sihtmärgi leidmise osas kuna ilmselgelt ala mida katta saab on sadu kordi väiksem. Teisalt jälle on lennuaeg veelgi lühem, mistõttu korrigeerimiseks ei ole väga palju aega.

Ma ei ole küll kellegi suuvooder, kuid mulle on jäänud mulje, et Trumm ei ole rääkinud sellest teisest vaid esimesest.

Kui palju korrigeerimisaega on vaja selliselt alalt sihtmärgi leidmiseks? Ma arvan, et piisavalt.

http://metro.co.uk/2008/08/10/we-are-be ... ia-357778/

kaur3 kirjutas:Ma ei ole küll kellegi suuvooder, kuid mulle on jäänud mulje, et Trumm ei ole rääkinud sellest teisest vaid esimesest.

Kui palju korrigeerimisaega on vaja selliselt alalt sihtmärgi leidmiseks? Ma arvan, et piisavalt.

http://metro.co.uk/2008/08/10/we-are-be ... ia-357778/

Sellise ala pealt? Tõesti, peaks olema lihtne esimesega sihtmärke leida. Samas, selle asemel et iga mõne minuti tagant (lennuaeg) lasta välja rakett ja hävitada tank või soomuk (korda ATGM arv), teeb sellise sihtmärgi puhul 155mm patarei kassettmoonaga 700-900m kolonni totaalselt tümaks 1-2 minutiga.

TTA kirjutas:...Sest see "fire, observe and update" guidance method mida Spike NLOS (ja kõik muud üle horisondi variandid) ei ole miskit muud kui modifikatsioon vanast hea MCLOS sihtimissüsteemist kus sihtur raketi pildi järgi sihtmärgile lennutab...

Vahe on ikka väga suur. Kui MCLOS rakettide puhul on tegu pmst. joystickiga juhitava lennuvahendiga, millel omal pole arvutusvõimsust mitte raasugi, siis Spike puhul juhib raketti ikkagi arvuti. Operaator näitab arvutile ainult sihtmärgi kätte. Kusjuures sedagi mitte aktiivselt. Ehk siis nii palju kui videodest silma on jäänud, siis operaator võib aga ei pea sihtmärki sellele lähenemisel täpsustama. Rakett lendab nii ehk naa varem kätte näidatud sihtmärgile.

Kilo Tango kirjutas:

TTA kirjutas:...Sest see "fire, observe and update" guidance method mida Spike NLOS (ja kõik muud üle horisondi variandid) ei ole miskit muud kui modifikatsioon vanast hea MCLOS sihtimissüsteemist kus sihtur raketi pildi järgi sihtmärgile lennutab...

Vahe on ikka väga suur. Kui MCLOS rakettide puhul on tegu pmst. joystickiga juhitava lennuvahendiga, millel omal pole arvutusvõimsust mitte raasugi, siis Spike puhul juhib raketti ikkagi arvuti. Operaator näitab arvutile ainult sihtmärgi kätte. Kusjuures sedagi mitte aktiivselt. Ehk siis nii palju kui videodest silma on jäänud, siis operaator võib aga ei pea sihtmärki sellele lähenemisel täpsustama. Rakett lendab nii ehk naa varem kätte näidatud sihtmärgile.

Nüüd esitaks sulle küsimuse, mis andmete järgi see rakett sinna ette kätte näidatud sihtmärgile lendab? Kui sihtmärk seisab? Kui sihtmärk liigub?

TTA, täiesti õige! Eelduseks on ainult asjaolu, et patarei on laskekaugusel. Sa mainisid mõni kiri tagasi radareid, mis võivad saatuslikuks saada. Kui võtta aluseks allpool oleva nimekiri, siis on neid saatusemõjutajaid veel küllaga. Mida rohkem mingi asi koliseb, müriseb või möliseb, seda suurem oht on kellegile jalgu jääda. Kui miski oluline asi, mis on efektiivne vaid integreerituna teiste relvaliikidega suuremas lahingupildis jääb jalgu, siis on kusagil hirarhia harus taolise desintegratsiooni tulemusel vesi ahjus. Eesti tingimustes võib lisada, et suurel osal jalaväest. Edasi võiks targutada, et mis relv oleks enim efektiivne taolise võimaliku desintegratsiooni tingimustes, kui selle iagavikulise teemaga on siin tegeletud vähemalt 2005. aastast. Pean silmas militaar.net Ja paistab, et see ei lõppe.

http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_in ... isciplines

kaur3 kirjutas:TTA, täiesti õige! Eelduseks on ainult asjaolu, et patarei on laskekaugusel. Sa mainisid mõni kiri tagasi radareid, mis võivad saatuslikuks saada. Kui võtta aluseks allpool oleva nimekiri, siis on neid saatusemõjutajaid veel küllaga. Mida rohkem mingi asi koliseb, müriseb või möliseb, seda suurem oht on kellegile jalgu jääda. Kui miski oluline asi, mis on efektiivne vaid integreerituna teiste relvaliikidega suuremas lahingupildis jääb jalgu, siis on kusagil hirarhia harus taolise desintegratsiooni tulemusel vesi ahjus. Eesti tingimustes võib lisada, et suurel osal jalaväest. Edasi võiks targutada, et mis relv oleks enim efektiivne taolise võimaliku desintegratsiooni tingimustes, kui selle iagavikulise teemaga on siin tegeletud vähemalt 2005. aastast. Pean silmas militaar.net Ja paistab, et see ei lõppe.

http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_in ... isciplines

Mõistan, kuid veel üks küsimus. Too näide mõnest relvaliigist/relvast/asjast mis on efektiivne iseseisvalt. Sealjuures efektiivne olukorras kus vastasel on tugev arvuline ülekaal. Mina väidan, et Spike perekonna relvad, ei ole iseseisvalt piisavalt efektiivsed, et oma maksumust õigustada.

Mis neid ostusid ka arvusid puudutab, siis see on meie endi otsus. Kas kuluda 2 või 4% SKP-st. Kas osta Soome nahksaapaid, RPG-sid või Spike'sid.
Kehv on kindlasti lugu siis, kui lükatakse sadu miljoneid küsitava efektiga ratastel jalaväe lahingumasinatele ja elementaarsed asjad jäävad seepärast ostmata.
Tegelikult on veel üks asi - juurde on kindlasti vaja ka õhutõrjerakette ja midagi on vaja välja mõelda, et need ei peaks jäigalt C3 ja tabureti otsas olema (mis tähendab, et mehed peavad oskama lennukeid ja koptereid ära tunda).

Miks ma jauran nende väikeüksuste relvastamise teemal. Vaata küsimus on selles, et meite struktuurides on meha lihtsalt liiga vähe - praktikas venivad vastutusalad ikka tublisti suuremaks kui nad olema peaks, kui sul peab territoriaalkompanii kontrollima territooriumi, mis on normaalne pataljonile, siis tähendab see ühtlasi, et see kompanii jääb tõenäoliselt välja pataljoni toetusrelvade vihmavarju alt ja peab iseeendaga ise toime tulema, sh ka suurema portsu otsa sattumisega. Arvan, et ei maksa väga erandiks pidada olukorda, kus vastase taktikalise dessandi vastu leitakse esialgu rühm-teine, kel tuleb pataljoni paiknemisest mitmete kilomeetrite kaugusel toimetada ja ise hakkama saada. Seel oleks suureks abiks relvad, mis võimaldavad kiiresti lüüa rivist välja vastase väärtuslikud asset'id - nt toetavad kopterid, juhtimissoomukid jne ja seeläbi takistada vastase tegevust oluliselt.

Sealjuures efektiivne olukorras kus vastasel on tugev arvuline ülekaal.

IED. Nüüd Sa ütledvastu, et see on pikaajaliste sõdade relv, kus peamine relv on aeg, mis töötab IED-kasutajate heaks. Aga kas suures koguses efektiivseid masinalõhkujaid, ei aitaks seda aega kokku hoida? Smart defence'i ja Põhjamaade koostööga poleks võimalus taolisi relvi bronnida oma plaanidesse ammu ette ilma suurt raha (mis on meie hirm) ette välja käimata. Enne peaks loomulikult aru andma missugune on tõenäoline sõjapilt meie poolt vaadatuna.

Kapten Trummile. Hjalmar Nelk kirjutas mingis teemas pabertiigritest. Keegi peaks selle ka nendele tiigritele silmast silma välja ütlema, et need ei elaks oma märgades unenägudes. Võib-olla on juba ka öeldud. Ei tea.

Selleks, et lõhkeainest iseeennast õhku laskmata pauku teha, selleks vajalik minöörikursus viiakse läbi kahe õppepäevaga. Ja lõhkeaine on suhteliselt odav nähtus relvaturul.
Seejuures IED-desse sobib väga hästi näiteks trotüül, mis säilib aastakümneid ja mis isegi käpardi käes on suht ohutu kraam (võrreldes äkilisemate asjadega). Kas seda mitte Rootsist meie tasuta ei antud?

Fantaseerin: kui meil oleks 10 000 meest, kes pääseks vajadusel neile asjadele ligi ja nendest ka iga kümnes suudab ühe soomusmasina õhku lasta (oletame, et 9 saab surma, ei julge seda teha jne), siis tähendab see 3-4 brigaadi lahingutehnika kaotust. Kui seda õnnestuks nt nädala ajaga teha, tähendab see rünnaku toppama jäämist.

Praktika on muidugi keerulisem, aga kuidas need IED-d segasid nt maismaatranspordist ülisõltuvate briti vägede tegevust Helmandis, pole vist kellelegi saladus. Mõnes kohas kulus ikka tunde, kui teid "barmatati". Seejuures meil oleks võimalik kasutada tööstuslikke töökindlaid asju ja ei peaks leiutama isetehtud detonaatorite, väetise ja asjadega. Mis tähendab, et pommi autori vahele jäämise ja surma saamise võimalus langeb oluliselt. Afganistanis on siiski tööstuslikult toodetavate pioneerivahendite kasutamised haruldased (peamiselt on tegemist käepärastest vahenditest pommidega, mille töökindlus pole teada ja mille primitiivne juhtimine seab panijad löögi alla).

Täpselt sama jutt käib ka kusti, M-69 või mille iganes kohta. Näiteks RPG-põhise relvaga laskmisel peab ainuüksi tuule mõju arvestamiseks olema lausa arvestatav peastarvutamise oskus. Kustil on tänu mõnedele tehnilistele iseärasustele see väiksem probleem.

Ka kusti väljaõpe, et enamvähem kindlalt tabada märki, võtab tegelikkuses aega üsna kaua. Ka sellessamas KL-s. Lastakse ka seal peale väljaõpet iga teine pauk mööda (lahingus võib möödalask nii väikselt vahemaalt tähendada meeskonna surma). Seejuures ei ole näinud, et meil üldse kuskil liikuvate märkide pihta lastkase - reaalsel lahinguväljal vastane ikka liigub ja võib olla ehmatav kogemus kui 2/3 rakettidest hakkavad mööda minema.

Seega ära palun tekita siin väärarusaama, justkui olemasolev 60ndate staff imekiiresti omandatav oleks.
See on töökindel, lihtne, suht odava laskemoonaga, aga nõuab tõhusaks kasutamiseks kõva harjutamist ja nende kasutamine on ka kui vikatimees relva meeskondadele (kõik esimesest ootamatust lasust edasi toimub vastase kasvavas tinarahes).
Mittejuhitavad TT relvad vajavad liikuva märgi kindlaks tabamiseks päris hea käega (korraliku laskepraktikga) spetsialisti.

Igale malevale kohustuslikus korras Aimpoint'ilt:
Elik igatahes asjalikum vahend kui öövaatlusseade kui mõelda tervikpilti meie jalaväelase relvastusest ja kasutegurist, ning praegusest lasketabamusest per euro (ja praegune puudulik liikuva sihtmärgi tabamisvõimekus tegelikkuses).

Lisaks Trummi jutule, et võiks olla sihitajad tavariietes ja mobiiliga...

Ja all link tegelikkusest, kuidas nad leitakse:

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=136632

Seda videot tasuks kõigil sissi teema lugejatel ka vaadata, lisaks ka neil ohvitseridel, kellel tuleb planeerimisega tegeleda mingil territooriumil. Ja kuidas saada tänapäeva tingimustes kõige täpsem ülevaade, teades, et ka igal kooliealisel ja pensionäril on mobiiltelefon taskus.

nendest ka iga kümnes suudab ühe soomusmasina õhku lasta (oletame, et 9 saab surma, ei julge seda teha jne)

, - mitu kümmet sa Eestis selleks leiad?
OK. Täna on meil näiteks 1000. Mitu meest tegutseb edasi kui 4 päeva jooksul on näiteks ... 50 eksinud. Teoooria ...

Ah ,et me tegutseme veel 5 l päeval ka või ? Eriline optimist ikka .