www.militaar.net

mina ise tarbin juba palju aastaid oma kindla mesiniku kraami mis on täiesti 100% mesi.
vahepeal polnud mingit huvi ega tahtmist poelettidele vaadata
nüüd ehk hakkab lootust olema, et äkki saab asja kontrolli alla.

Siis on aeg viia asi järgmisele levelile - et uuri, kuskohas mesila füüsiliselt asub ja kui kaugel on lähimad intensiivpõllumajanduse põllud. Mesilaste korjeraadius pidi olema kuni 3 km tarust - et kui selle sees asuvad mõned umbrohuvabad põllud (mis saavutatakse rämeda keemiaga), siis on see keemia ka sinu mesiniku mee sees täitsa esindatud.

Üllatavalt palju mesilaid asub kohtades, kus toimub ka intensiivpõllumajandus.

MeelisV kirjutas: ↑08 Jaan, 2025 14:17 eks siis tuleb ka kirja panna sinna sildile mida see "mesi" sisaldab mida täna ei teata täpselt või ei öelda välja
kui see väidetavalt suhkrust isegi odavam on
lisaks tähendab see muidugi seda, et kui see kunstmesi odavamaks ei lähe läheb pärismesi kallimaks.
kuna on arvata nõudluse liikumist ühelt teisele siis pakkumise puudumisel hakkab hind muutuma ?

Hiinas toodetud joorup võib olla valmistatud millest iganes, inimeste tervisest liigselt muretsemata. Igasugu maisi, glükoosi jne vägivaldselt valmistatud siirupid on kiirendatud võimalus II liigi diabeedi hankimiseks. Ja hea, kui sedasigi saab - hiinast tulev võib olla vabalt valmistatud Pekingi linna fekaale kääritades bioreaktoris. Hiinlased on meistrid vassima ja valetama, küsivad vaid, mis serti vajate ja printer kannatab kõike.

Selline psk saab olla müügil ainult nii, et samad Tartu teadlased kontrollivad, mitte hiinlane laseb printerist järjekordse "vastavusdeklaratsiooni" välja.

Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Jaan, 2025 14:18
mina ise tarbin juba palju aastaid oma kindla mesiniku kraami mis on täiesti 100% mesi.
vahepeal polnud mingit huvi ega tahtmist poelettidele vaadata
nüüd ehk hakkab lootust olema, et äkki saab asja kontrolli alla.
Siis on aeg viia asi järgmisele levelile - et uuri, kuskohas mesila füüsiliselt asub ja kui kaugel on lähimad intensiivpõllumajanduse põllud. Mesilaste korjeraadius pidi olema kuni 3 km tarust - et kui selle sees asuvad mõned umbrohuvabad põllud (mis saavutatakse rämeda keemiaga), siis on see keemia ka sinu mesiniku mee sees täitsa esindatud.

Üllatavalt palju mesilaid asub kohtades, kus toimub ka intensiivpõllumajandus.

Küsiks siis kui palju kogunem neid 3 km raadiusega ringikesi, kus saab seda ainuõiget mett ja kuidas sobitub selle kiunuga kasvav trend linnamesilasi pidada? Ka meie eelmine President harrastas ja propageeris seda.

Linnas saab väga head mett - siin üldiselt mürkkemikaale ei kasutata taimedel ja autode heitgaasidest pärineva suudavad mesilased välja filtreerida, see ei satu mee sisse, nii vähemalt väidetakse. Linnas on ka taimestik mitmekesisem ja mesilastel rohkem korjet, ei tule vahet sisse nii palju.

Ma ei oleks linnas nii kindel.. päris palju tolvaneid "hooldab" oma kõnniteed roundupi jms solgiga. Isegi linnaettevõtted suutsid kunagi laste mänguväljakuid roundupiga sossitada...

Rebane11 kirjutas: ↑08 Jaan, 2025 15:25 Küsiks siis kui palju kogunem neid 3 km raadiusega ringikesi, kus saab seda ainuõiget mett ja kuidas sobitub selle kiunuga kasvav trend linnamesilasi pidada? Ka meie eelmine President harrastas ja propageeris seda.

Ei tea, ma lihtsalt konstanteerin tõsiasja, et see hulk keemiat, millega tehakse põldusid, kus ei ole umbrohu libletki, satub ka meie toiduahelasse. Sealhulgas mee sisse. Keemiavaba mett on lootust saada seal, kus ümberringi on sood ja metsad.

Linnamesilased? Üldiselt autodega kaasnevad raskemetallid keskkonnas, ka siis kui sõidetakse pliivaba kütusega. Ja lennukitega (kuigi lennukipetrooli pole eales etüleeritud). Võibolla putukate pidamiseks ok, aga selle mee puhtuses julgen kahelda. Lihtsalt selle põletatava vedelkütuse kogus linnades on niivõrd suur.

Küsiks siis kui palju kogunem neid 3 km raadiusega ringikesi, kus saab seda ainuõiget mett ja kuidas sobitub selle kiunuga kasvav trend linnamesilasi pidada? Ka meie eelmine President harrastas ja propageeris seda.

Ega neid palju ei tule. Liiga metsa ka ei kannata neid üles panna, kuna tarule on vaja ikka mingi transpordiga ligi pääseda. Päris käe otsas läheb raskeks sinna ja tagasi kola tassida. Mul on maja kõrval, aga ka käin järelkäruga. Ja kui meevõtmine siis on ikka täitsa sport, üks eesti kärje korpus, sadakond meetrit, vurritusse tuua - kui midagi üle ei jää siis saab, aga mõnus ei ole.
Ma seda põllumajanduskeemiat väga üle ei tähtsustaks. Vähegi terve põldur pritsib õitsevaid taimi õhtusel ajal ja see "keemia" on loodud päris kiiresti lagunema, et mõjuks vaid taimi kahjustavatele jeekimitele. Muidugi absoluutset midagi ei ole. Samas, kui ikka keset päeva üks õitsev rapsipõld insektitsiidiga üle käia siis on lähedal olevad tarud, ilmselt, arvelt maas ja ka sedapidi ei mürgita enam kedagi. Kusjuures Soomes peetakse rapsi/rüpsi eriliselt headeks meetaimedeks, kuigi need saavad iseäranis kõva doosi igasuguseid aineid. Ilmselt siis mette ei kandu murettegeval määral, kui normaalselt toimetada.

Jaanus2 kirjutas: ↑08 Jaan, 2025 15:37 Linnas saab väga head mett - siin üldiselt mürkkemikaale ei kasutata taimedel ja autode heitgaasidest pärineva suudavad mesilased välja filtreerida, see ei satu mee sisse, nii vähemalt väidetakse. Linnas on ka taimestik mitmekesisem ja mesilastel rohkem korjet, ei tule vahet sisse nii palju.

Sellist pärnade õitsemist kui eelmine suvi näeb korra mitmes aastakümnes. Kui palju oleks linnast saanud mett.

wolfgang kirjutas: ↑08 Jaan, 2025 16:01
Küsiks siis kui palju kogunem neid 3 km raadiusega ringikesi, kus saab seda ainuõiget mett ja kuidas sobitub selle kiunuga kasvav trend linnamesilasi pidada? Ka meie eelmine President harrastas ja propageeris seda.
Ega neid palju ei tule. Liiga metsa ka ei kannata neid üles panna, kuna tarule on vaja ikka mingi transpordiga ligi pääseda. Päris käe otsas läheb raskeks sinna ja tagasi kola tassida. Mul on maja kõrval, aga ka käin järelkäruga. Ja kui meevõtmine siis on ikka täitsa sport, üks eesti kärje korpus, sadakond meetrit, vurritusse tuua - kui midagi üle ei jää siis saab, aga mõnus ei ole.
Ma seda põllumajanduskeemiat väga üle ei tähtsustaks. Vähegi terve põldur pritsib õitsevaid taimi õhtusel ajal ja see "keemia" on loodud päris kiiresti lagunema, et mõjuks vaid taimi kahjustavatele jeekimitele. Muidugi absoluutset midagi ei ole. Samas, kui ikka keset päeva üks õitsev rapsipõld insektitsiidiga üle käia siis on lähedal olevad tarud, ilmselt, arvelt maas ja ka sedapidi ei mürgita enam kedagi. Kusjuures Soomes peetakse rapsi/rüpsi eriliselt headeks meetaimedeks, kuigi need saavad iseäranis kõva doosi igasuguseid aineid. Ilmselt siis mette ei kandu murettegeval määral, kui normaalselt toimetada.

Pakri poolsaarel näiteks on sellist maad küll ja veel, kuna nõuka ajal oli see kinnine tsoon, kuhu mingeid kolhoosipõlde pole rajatud. Krundid odavad ka.
Viljeletavad põllud on ikka hulk kilomeetreid eemal. Parimal juhul on lähikonnas mõni heinamaa. Pane tarud või oma hoovi. Lihtsalt tundub, et entusiaste pole, kuna pole ühtegi mesilat leidnud, võtaksin küll talvemee järjekorda.

Tavalised, NSVL aegsed kolhoosikeskused aga on ümbritsetud põldudega, mida viljeletakse ka täna. Ja mahepõlde on väga vähe, peamiselt on need korrektsed viljapõllud, kus ühtki umbrohikübet pole. Pole seepärast, et tehakse tõrjet ja märkimisväärse koguse keemiaga.

Minu hoovis oli ka üks ürgne pärnapuu - (mets)mesilaste sumin seal oli hoojal seal lausa kõrvulukustav. Paraku aga oli seest juba mädal ning majale liiga lähedal - pidin selle küttepuudeks tegema.

wolfgang kirjutas: ↑08 Jaan, 2025 16:01

Ega neid palju ei tule. Liiga metsa ka ei kannata neid üles panna, kuna tarule on vaja ikka mingi transpordiga ligi pääseda. Päris käe otsas läheb raskeks sinna ja tagasi kola tassida. Mul on maja kõrval, aga ka käin järelkäruga. Ja kui meevõtmine siis on ikka täitsa sport, üks eesti kärje korpus, sadakond meetrit, vurritusse tuua - kui midagi üle ei jää siis saab, aga mõnus ei ole.
Ma seda põllumajanduskeemiat väga üle ei tähtsustaks. Vähegi terve põldur pritsib õitsevaid taimi õhtusel ajal ja see "keemia" on loodud päris kiiresti lagunema, et mõjuks vaid taimi kahjustavatele jeekimitele. Muidugi absoluutset midagi ei ole. Samas, kui ikka keset päeva üks õitsev rapsipõld insektitsiidiga üle käia siis on lähedal olevad tarud, ilmselt, arvelt maas ja ka sedapidi ei mürgita enam kedagi. Kusjuures Soomes peetakse rapsi/rüpsi eriliselt headeks meetaimedeks, kuigi need saavad iseäranis kõva doosi igasuguseid aineid. Ilmselt siis mette ei kandu murettegeval määral, kui normaalselt toimetada.

Ma olen neid ringikesi vedanud kaartile kui Eestis hakkas mahemesilate tegu. Ka suure liiklustihedusega maanteid ei tohtinud sisse jääda. Mujal Euroopas, kus rahvastiku tidedus suurem ja põlde rohkem - sai, meil no kuidagi kuhugi ei kannata. Ei tea, kuidas praegu, olen sellest ammu eemal.

Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Jaan, 2025 13:00 https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/120 ... orsuhkruid
Eesti teadlased on leiutanud mee kontrollimise Nokia. Meil müügil olevatest mee sortidest oli võltsitud umbes 1/3, kuid vist Austria poodidest korjatutest ei leitud ehtsat mett ühestki näidisest.

Nii palju siis sellest, nüüd on selle puhta mee eest võitleja mesi ka kahtlane https://majandus.postimees.ee/8168271/p ... orsuhkruid

"Eelmine kord, siis uputati leivajahu kottidega kaevudesse, tõmbas kivistunud korra ümber ja püsis aastaid..."
Valev Uibopuu "Keegi ei kuule meid"

Vastaja kirjutas: ↑09 Jaan, 2025 20:12 "Eelmine kord, siis uputati leivajahu kottidega kaevudesse, tõmbas kivistunud korra ümber ja püsis aastaid..."
Valev Uibopuu "Keegi ei kuule meid"

Noid aegu pole enam. Jahu tõin just täna linnast. Liha ja paki piima samuti. Toiduainetega ongi vast kriisi ajal kõige haavatavam maarahvas. Supikööki ka maale ei organiseeri.

Kuulates afkide Fucs ja teised rehkendusi,meie pere lihatoodete tarbimisele siis sel aastal keskendusin rohkem pagaritoodetele. Fasebooki kaudu õpitud esimene sats pirukaid said nii vapustavad, et homme uut laari planeerides mul täna on selline palavik ja närv sees. Kusjuures põnev ja ainus mälestus oma isapoolsest vanaemast. Pisike kuivetanud naine, tuli külla, tõmbas vahel pool Priimat ja arvas et pirukas suitsulihata - tema ei tee. Otsis jupi traati, riputas pliidi leppe luugist tüki liha ja paari tunni pärast oli vajalik suitsuliha olemas.

Kuulates afkide Fucs ja teised rehkendusi,meie pere lihatoodete tarbimisele siis sel aastal keskendusin rohkem pagaritoodetele.

Mulle (rikutud fantaasiaga) tundub millegi pärast, et Teie "pagaritooted" ei erine eriti mitte "lihatoodetest".

Eriti juhul, kui härrad ikka neid normaalseid lihapirukaid jms teeb. Samas muidugi on võimalik lihapirukaid teha ka igati pagaritoote vääriliselt...

.

.
Aga krt sest tänasel päeval enam aru, saab, mis on "pagari" või mis "lihatoode". Vorstis võib olla rohkem jahu kui lihapirukas. Tõsi, teistusguseid jahusid kui kringlis. Kui, siis ainult selle järgi, kelleks tootja (nt. herr Rebane) ennast peab, kas pagariks või lihameistriks. Sestap äkki hoopis kulinaariatooted?

PS. NB. PPS. AK.
Äkki härra Rebane avab omatoodete netiäri ? Võiks oma head tavaari ka nt headele kaasfoorumlastele müüa... noh, kui juhuslikult midagi üle jääb... mida aga tundub, et ei jää ja jääb alati hoopis puudu... seega võiks härra oma tootmist laiendada ja suurendada

Kunagi AKF kalleb äritses siin igasugu huvitavate toodetega
viewtopic.php?t=42499
... muideks, kuhu AKF kalleb üldse viimased kaks aastat kadunud on

www.militaar.net

Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad