www.militaar.net

Eksisteerivad sellised mõisted, nagu self-life, service-life jne.
Kus bukletis mida kasutatakse, oleks vaja täpsemalt teada.
Aga see 30 000 tundi kõlab vägevalt.
Äkki midagi täpsemat mootori kohta.?

Mina isiklikult laevamootoritest suurt ei tea.

Et mis seal MTU tankidiisliga teisiti on, et paari tuhande töötunni järel selle MTU tehassse saatma peab?
Eeldusel, et mõttetult ei piinata ja korralikud õlid-asjad olemas on?

Kas see mitte ei käi selle service-life mõiste alla.?
Mitte et mootor ise paari tuhande töötunni järel ribadeks oleks.
Tankimootorite töötundide arv(rahuajal)aastas on üldse huvitav number.
Pakun, et suurt üle 200 ei tule. Simulaatorid teevad ülejäänu.
Seega, ühe tsükliga võiks peaaegu dekaadi ära kesta.
Siis tehasesse ja jälle uus periood. Koos garantii ja tehasepoolse tehnilise toega.
Kuid egas seda mootorit samas ei pea tehasesse saatma.
Võid ka lasta nii kaua, kuni lendab.
Nagu automootori hammasrihma vahetus.
Ei pea ju vahetama,kui välp täis saab. Võib veel kaua kesta.
Aga hea peremees tavaliselt nii ei tee.

Veel, Leo´de mootor käib alati paketis koos käiguosaga.
Pole puhtalt mootori teema.

MTU- 873 töötati välja seitsmekümmnendatel, seega juba 40+ aastat vana tehnoloogia, MTU esimesi topelt turbolaaduri ja laadimisõhu vahejahutiga forsseeritud mootoreid. Turbolaaduritega forsseeritud võidusõiduautode mootorid ei kesta samuti eriti kaua.

Kapten Trumm kirjutas:Sama erivõimsusega merediislitel lubab valmistaja remondita 30 000 töötundi, mis laias laastus vastab ka korraliku diiselmootori läbisõidule (kuni 2 miljonit km).

Mis on selle merediisli kaalu-võimsuse suhe? Pöörded? Surveaste? Merediislit vist ikka ei saa päris 1:1 võrrelda multikütusel töötava tanki omaga? Kas tanki multikütusel töötav diisel pole mitte muudetava surveastmega?

Kapten Trumm kirjutas:Muide see vene nn tankimootor on tänaseni tootmises ka kasutusel nii laevade kui tööstusmootorina, mark D12..... Samast mootorist pool ehk nimega D6 oli mitmel pool generaatorites kasutusel ka tsiviilis.

3Д6 oli omal ajal, näiteks Kirovi kalurikolhoosis traalpaadi MSTB peamasin!

Tankimootorite töötundide arv(rahuajal)aastas on üldse huvitav number.
Pakun, et suurt üle 200 ei tule. Simulaatorid teevad ülejäänu.

Simulaatorist käitamisest odavam võib olla (ca 10 aasta perspektiivis) pidada nt eelmise põlvkonna tanke. Vähemalt lennukakadeemia simulaatori jooksutamine ei ole mitte odav lõbu, lennutunnist ainult mõned korrad odavam (keegi oskab ehk täpsustada?). Soomustehnika simulaatoritel harjutamiseks lennatakse ju üle euroopa ringi, komplekte pole olemas sugugi mitte kõigil kasutajatel.

Nii võibki simusid asendada vana tankikompanii komplekt, millega polügoonil rallida ja taktikat õppida. Sama jutt kehtib ka lahingumasinate kohta. Peaasi, et mehi ligikaudu samapalju sisse mahuks, et terve üksus harjutada saab. Läbivus võiks ka ligikaudu samasse auku olla.

Seega võib juba enne lahingumasinate hanget hunniku BMP-sid või mida iganes kohale vedada, saab varakult õppima hakata. Sakslased jooksid omal ajal papist tankidega mööda põlde, nii palju on ehk aeg edasi arenenud, et päris nii ei pea enam tegema. Nende mootorite puhul ei puhu ka töötunnid pasunat, sõidavad seni, kuni sõidavad, pärast lähevad sihtmärgiks, muuseumi või vanametalli.

Kokkuvõttes peaks nii need uued lahingumasinad üsna odavad pidada olema, sõita tuleb ainult natuke väljaõppel lähialadel ja paraadidel.

Oh, rubla jutust on tõsi ainult selle poole tankimootori kasutamine laevadel.

MTU- 873 töötati välja seitsmekümmnendatel, seega juba 40+ aastat vana tehnoloogia, MTU esimesi topelt turbolaaduri ja laadimisõhu vahejahutiga forsseeritud mootoreid. Turbolaaduritega forsseeritud võidusõiduautode mootorid ei kesta samuti eriti kaua.

"Turbolaaduritega forsseeritud sõiduautode mootorid" on natuke teine teema kah ja nende erivõimsused algavad seal 150 hj/liitrist.
Mida rohkem matsu igast mootori tööpinna ühikust tuleb, seda suurem koormus, kulumine jne.
Me räägime mootorist, mille forsseerituse aste vastab umbes vanade taksomersude ilma turbota diislile.
Turbo on seal seepärast, et mootor arendaks suurt veojõudu väikestel pööretel, mitte et teda oleks vaja väänata nagu osasid vene ülelaadimiseta soomustehnika mootoreid.
Pigem on see turbo seal eluiga tõstev kompoment.

Konkreetne kompanii, mis selliseid eluigasid Helsinki paadimessil lubas, oli AGCO Power, http://www.agcopower.com/products/agco- ... e-engines/
Kipun küll arvama, et seal on tehtud õuna ja apelsini metoodikal, nimelt on mootoritele erinevad kasutusklassid, lahjem vastab lõbusõiduks töristamisele ja karmim pidevale 24/7 täiskoormusel töötamisele.

Mis on selle merediisli kaalu-võimsuse suhe? Pöörded? Surveaste? Merediislit vist ikka ei saa päris 1:1 võrrelda multikütusel töötava tanki omaga? Kas tanki multikütusel töötav diisel pole mitte muudetava surveastmega?

Enamik merediisleid, mida taolistes kohtades nagu paadimess esitletakse, on lihtsalt merele kohandatud autode või tööstuslikud universaalsed diiselmootorid.
Tavalised kiirepöördelised, kerged ja kompaktsed turbodiislid, ka tanki oma võib lugeda kiirepöördeliseks.
Need 200 pööret minutis tegevad suurte laevade mootorid on täiesti iseseisev teema.
John Deere, Perkins, Cummins jne. Stendidel on näha iseegi Opeli 1.7CDTI ja Hyundai CRDI sõiduauto diisleid, mis on kohandatud merele, isegi sama plastkate on veel peal, mis autodel. Ka muide MTU pakub laias valikus taolisi.

Taolised meremudelid eksisteerivad ka autode bensiinimootoritest, aluseks on olnud nt BMW, Chevrolet'i, Volvo vms mootorid. Vene ajal kasutati massiliselt lõbusõidupaatidel sõidu- ja veoautode bensiinimootoritest tehtud meremootoreid, aluseks Gaz-51, Gaz-53, Gaz-24, Moskvits 412 jms mootorid, muudatused puudutasid enamasti vesijahutusega väljalaset, soojusvaheti ja merevee pumba paigaldust ning karburaatori metallvõrku õhufiltri asemel. Vene mootorid muidugi ei kestnud, põhjuseks oli pigem paatide liiga nõrgad mootorid, mis tähendas, et juba kihutamise moodi sõitmine toimus kõrgetel tuuridel (kõrgematel kui autol kasutades tavaliselt).

Igal juhul neist ühegi eluiga keskmise kasutuse korral 1500-3000 tundi pole, see ulatub igal juhul viiekohaliste arvudeni (kas 15 või 30 tuhat, on iseasi ja ilmselt metoodika küsimus).

Aga tommy jutus on loogika küll, tõenäoliselt see 3000 tundi "eluiga" pole mitte mootori oma, vaid kogu powerpacki oma, neist kõige kriitilisemad tükid asuvad ikka jõuülekandes ja ilmselt on otstarbekas vahetada töökindluse huvides mootoril nipet-näpet nagu nt igasugu voolikud, elektrijublakad, mis selles tanki täisstuubitud ja kehva ventilatsiooniga mootoriruumis võivad kiiremini surra - tegemist ei ole mootori kapitaalsema remondiga, parimal juhul vaadatakse sisse, vahetataks tihendid jne. Ehk siis mugavusteenus.

Nagu automootori hammasrihma vahetus.
Ei pea ju vahetama,kui välp täis saab. Võib veel kaua kesta.
Aga hea peremees tavaliselt nii ei tee.

Diiselmootori laialikangutamine väikeste töötundide tagant tähendaks hammasrihma kontekstis pigem veits ülepingutavat omanikku, kes enese hingerahuks laseb 60 000 km elueaga juppi iga 10 000 km takka vahetada, saavutades sellega võibolla statistiliselt mõneprotsendise töökindluse kasvu (eks ole ka neid rihmasid, mis ei kesta seda ettenähtud eluiga), kuid ka massiivselt suuremad hoolduskulud (enamasti on selline töö väga töömahukas ja seetõttu kallis. Kas see nüüd on heaperemehelik või mugavusteenus (vähemalt mootori osas) on iseasi. Ise ma arvan, et tuleks lähtuda kuldreeglist - ära remondi töötavat asja.

Põhimõtteliselt oleks ju võimalik meie KV autopargi mersu diislid kah iga 10 a takka maha võtta ning tehasesse saata, piisava tasu eest tehakse seal heameelega ja kindlasti leiaks kuluvaid asju. Tõenäoliselt suudetaks taolise küllalt kalli meetmega vältida võibolla 10-15 mootori purunemist või suuremat remonti, mida kasutaja ei märganud tulemas või tal oli suva.
Kulud aga, mis sellega kaasnevad, ületaks oluliselt nende autode hinda, mis me soetanud oleme, veoauto mootoriga alla 5000 euro taskus pole mõtet kuskile pöörduma hakatagi. Täpselt samal põhjusel ei ole otstarbekas teha suurte autoparkide omamisel autodele kaskokindlustust - ise kinni makstud üksikjuhtumite maksumus jääb oluliselt alla püsikulule, mida selline masskindlustus kaasa toob.

Ülalkirjeldatu puudutab muidugi mootoreid, jõuülekanne on täitsa eri teema ja siin tuleb nõustuda, et tanki käigukast saab hirmsat mahvi ja ilmselt mootoriruumi umbses praeahjus leiab kindlasti igasugu kummist, plastist jne juppe, mida 10 a takka vahetada tuleks, et mitte avastada, et oh, mootori alt on mingi lõdvik pooleks, mootoriruum on tosooli täis ja juhtub see ikka kuskil metsavahel. Uus mootor maksab liiga palju, et selliselt riskida, samas mingite väliste tükkide vahetusega saadaks ka Eestis hakkama.

Ja ikka tekib hirm, et valmistume eelmiseks sõjaks. Vaadates igasugu droone ja raadio teel juhitavaid asju. Kõik asjad ei ole alati ilmtingimatta üle mõistuse kallid.
Tank on tore asi kui on vaja inimest, tule all, rauast kastis ringi vedada. Et palju rasket metalli ja aktiivsoomus jne... Kohati on seda vaja ka teha.
Aga mõnikord võiks selle inimese kaasas vedamise ära jätta? Ja vajaduse teda tule all kaitsta.
Usas on midagi sellist juba olemas - Ripsaw:
http://www.youtube.com/watch?v=BiacOOHbqJg
Vaja sellele Ripsaw-le TT lasud peale monteerida.
Teises kohas oleks jälle peidetud raudbetoon punker odavam ja asjakohasem kui tank?
Teie jutust kõlab, et see tankindus on üks igavene rist ja viletsus. Sooviks nagu sama raha eest rohkem pauku/kaitset.

pagan kirjutas:Ja ikka tekib hirm, et valmistume eelmiseks sõjaks. Vaadates igasugu droone ja raadio teel juhitavaid asju. Kõik asjad ei ole alati ilmtingimatta üle mõistuse kallid.
Tank on tore asi kui on vaja inimest, tule all, rauast kastis ringi vedada. Et palju rasket metalli ja aktiivsoomus jne... Kohati on seda vaja ka teha.
Aga mõnikord võiks selle inimese kaasas vedamise ära jätta? Ja vajaduse teda tule all kaitsta.
Usas on midagi sellist juba olemas - Ripsaw:
http://www.youtube.com/watch?v=BiacOOHbqJg
Vaja sellele Ripsaw-le TT lasud peale monteerida.
Teises kohas oleks jälle peidetud raudbetoon punker odavam ja asjakohasem kui tank?
Teie jutust kõlab, et see tankindus on üks igavene rist ja viletsus. Sooviks nagu sama raha eest rohkem pauku/kaitset.

Justnimelt droonidele panustamine võib meie tingimustes olla eelmiseks sõjaks valmistumine. Nende mänguasjadega saab sõdida mingite ahvipoegade vastu, kellel pole tehnoloogilisi vahendeid vastutegevuseks. Arenenud vastane laseb need droonid puruks (lendavad on radaril näha, kahuriga saab pihta küll, sõltumata kas kahur on maapeal või kopteri pardal) või lõikab side ära. Taliibe ei saadaks eriline edu, kui nad jänkide vastu üritaks droone lennutada, vastumeetmed tekiksid kiiremini, kui nad enda omade tehnilistest lastehaigustest jagu saaks.

Maapealsed on ehk pisut kindlamad, sest neile on side ka nt läbi kaabli võimalik tagada. Aga just side ebakindlus ja tehisintellekti suutmatus olukorraga adekvaatselt kohaneda on asjaolud, mis piiravad nende vahendite suuremahulist kasutamist "päris sõjas".

Droone suutsid avastada ja tabada juba õhutõrjesüsteemid, mis olid venelaste relvastuses 80ndate alguseks ja tõenäoliselt uuema põlve relvad pole ka kehvemad.
Seda kinnitas ka Gruusia droonide korduv allatulistamine Lõuna-Osseetia kohal nii hävitajate kui maapealse õhutõrje poolt.
Ja tegelikult isegi päris primitiivne tehnika suutis - näiteks Youtubes leiate ühe Predator'i viimsed kaadrid enne, kui Iraagi MiG-25 raketid ta lennu lõpetasid (juhtus see vist 1991 ja 2003 sõja vahepeal).

Kui me hästi meenutame, siis Mistrali ja Sergeide mehed tulistavad meil analoogsete mudellennukite pihta märki. Mistralid tabavad esimese pauguga.
Venelastel on igas pataljonis ÕT rühm, BTRid täis laetud Igla-sid (mille kohta sommid ütlevad, et umbes Mistraliga samaväärsed asjad).

Kapten Trumm kirjutas:...Venelastel on igas pataljonis ÕT rühm, BTRid täis laetud Igla-sid (mille kohta sommid ütlevad, et umbes Mistraliga samaväärsed asjad).

Kindel, et sa ei liialda (mõlema väitega)?

Vene motolaskurpataljonis on üks õhutõrjerühm, koosseisus kolm õhutõrjejagu, igas jaos kolm laskeseadet.
Mõistagi on iga jagu ka soomusveokil. Palju neil on varurakette, ei tea täpselt, aga nende puudust venelastel vaevalt on.
Kuidas see seltskond eelhoiatuse saab, ei tea, võimalik, et lihtsalt raadio teel. Radar on olemas brigaadi ÕT divisjonil.
Brigaadis on olemas nii kahuritega kui rakettidega ÕT +radariüksus.

See soomlaste jutt on netist loetu, Iglal öeldi omad tugevad küljed ja Mistralil omad (mõlemad on Soome relvastuses).
Igla tugevuseks peeti näiteks suuremat segamiskindlust, Mistralil tugevamaid põhinäitajaid.
Mis muud kosta

Tegelikult tuleks enne tanke katta ära muud võimekused.

Mis kasu on tankidest, kui meid rünnatakse õhust (vajadus keskmaa õhutõrje järgi). Vaenlane suudab massiarmeega pealetungi alustada ning nende tulekusuunad on suhteliselt kitsad koridorid nt Narva suunal. Seda koridori oleks võimalik katta korraliku tulelöögiga suurtükiväe kasutuses olevatest suurtükkidest, iseliikuvatest suurtükkidest ja MLRSidest. Rannakaitseraketid ei lase vaenlase alustel tulla nii kergelt meie ranniku ligi, et teostada siin dessanti või tuletoetust ründavatele üksustele. Vaenlase läbitunginud üksused saame peatada kaasaegsete tankitõrje süsteemidega ja olemasoleva relvastusega. Selleks, et meist ei tehtaks kohe hakkliha on meil vaja võimekust, mis raskendaks rünnakut õhust, merelt ja maalt.

Järgnev nimekiri on tähtsuse järjekorras, mis oleks vajalik hankida kaitsevõime loomiseks:

1) Keskmaa õhutõrjesüsteemid. Kogus: 4-6 tk

Üks patarei paikneks Ämaris ning seal oleks kaadrikaitseväelased ööpäevaringselt valves. Aitab eemal hoida kutsumata külalised ja välistab kukutamisrünnaku. Ülejäänud süsteemid võivad paikneda Tapal ning olla ajateenijate käsutuses. Keskmaa õhutõrjesüsteemid suudavad tabada ka rakette ning see aitaks kaitsta ka lennubaasi ja muid tähtsaid objekte Suur-Tallinna ruumis Iskanderi löökide eest.

2) Iseliikuvad suurtükid, et aeglustada vaenlase maavägede massilist pealetungi. Kogus: 12-24 tk

3) MLRS süsteemid suurtükiväepataljoni koosseisu. Sellised süsteemid aitaks tõhusalt peatada vaenuvägede pealetungi Narva kitsas koridoris. Kogus: 6-12 tk

4) Rannakaitseraketid Mereväe baasikaitsekompanii koosseisu. Kogus: 6-12 tk

5) Uuendada ja soetada juurde tankitõrjesüsteeme (MILAN, Javelin jne). Uuemad KV käsutusse ja vanemad süsteemid reservi või Kaitseliidule. Kogus: vastavalt vajadusele ,et tekiks ka reserv.

6) Soomusvõimekuse arendamine. Tankid ja lahingumasinad. Kogus: ?

7) Patrullkaatrid koos allveetõrje ja väikse õhutõrje (mistral) võimekusega. EMV- piisaks kahest alusest, sest nad tegutseksid nagunii rannakaitserakettide kaitse all. Kogus: 2tk.

8 ) Miiniveeskaja. Mineeriks kahe patrullkaatri kaitse all edukalt Tallinna lahe. Kogus: 1tk.

...siit edasi võivad tulla vastavalt võimekusele, siis kopterid,lennukid,raketid jne

trafomees kirjutas:Tegelikult tuleks enne tanke katta ära muud võimekused.

Mis kasu on tankidest, kui meid rünnatakse õhust (vajadus keskmaa õhutõrje järgi). Vaenlane suudab massiarmeega pealetungi alustada ning nende tulekusuunad on suhteliselt kitsad koridorid nt Narva suunal. Seda koridori oleks võimalik katta korraliku tulelöögiga suurtükiväe kasutuses olevatest suurtükkidest, iseliikuvatest suurtükkidest ja MLRSidest. Rannakaitseraketid ei lase vaenlase alustel tulla nii kergelt meie ranniku ligi, et teostada siin dessanti või tuletoetust ründavatele üksustele. Vaenlase läbitunginud üksused saame peatada kaasaegsete tankitõrje süsteemidega ja olemasoleva relvastusega. Selleks, et meist ei tehtaks kohe hakkliha on meil vaja võimekust, mis raskendaks rünnakut õhust, merelt ja maalt.

Järgnev nimekiri on tähtsuse järjekorras, mis oleks vajalik hankida kaitsevõime loomiseks:

1) Keskmaa õhutõrjesüsteemid. Kogus: 4-6 tk

Üks patarei paikneks Ämaris ning seal oleks kaadrikaitseväelased ööpäevaringselt valves. Aitab eemal hoida kutsumata külalised ja välistab kukutamisrünnaku. Ülejäänud süsteemid võivad paikneda Tapal ning olla ajateenijate käsutuses. Keskmaa õhutõrjesüsteemid suudavad tabada ka rakette ning see aitaks kaitsta ka lennubaasi ja muid tähtsaid objekte Suur-Tallinna ruumis Iskanderi löökide eest.

2) Iseliikuvad suurtükid, et aeglustada vaenlase maavägede massilist pealetungi. Kogus: 12-24 tk

3) MLRS süsteemid suurtükiväepataljoni koosseisu. Sellised süsteemid aitaks tõhusalt peatada vaenuvägede pealetungi Narva kitsas koridoris. Kogus: 6-12 tk

4) Rannakaitseraketid Mereväe baasikaitsekompanii koosseisu. Kogus: 6-12 tk

5) Uuendada ja soetada juurde tankitõrjesüsteeme (MILAN, Javelin jne). Uuemad KV käsutusse ja vanemad süsteemid reservi või Kaitseliidule. Kogus: vastavalt vajadusele ,et tekiks ka reserv.

6) Soomusvõimekuse arendamine. Tankid ja lahingumasinad. Kogus: ?

7) Patrullkaatrid koos allveetõrje ja väikse õhutõrje (mistral) võimekusega. EMV- piisaks kahest alusest, sest nad tegutseksid nagunii rannakaitserakettide kaitse all. Kogus: 2tk.

8 ) Miiniveeskaja. Mineeriks kahe patrullkaatri kaitse all edukalt Tallinna lahe. Kogus: 1tk.

...siit edasi võivad tulla vastavalt võimekusele, siis kopterid,lennukid,raketid jne

Kas selliste hüüatuste jaoks mitte vähe teine teema ei ole.

Lihtsalt ajurünnaku mõttes oponeerin oma jaburate ideedega. Näiteks ühe 1mil€ maksva tanki asemel saaks ehitada 100 betoonpunkrit.
(1m3 betooni maksab 100€. Üks 3x3x3 õõnsusega ja 1 meetri paksuse seinaga kuup kulutaks ~100 kuupi betooni. Arvestamata raudarmatuuri hinda ja riigi poolt hulgi ostmise alet, ent ümmardades hinda ülespoole, oleks sellise laskepesa hind 10000€.) Sinna saaks juhtmed valmis vedada ja neid laskepesasid annaks ka automatiseerida. Reaalsed lasud viiakse vajadusel sinna hiljem sisse. Meie oma "Mannerheimi liini" (või "koridori")hävitamiseks kuluks ehk ka kümneid kordi rohkem moona kui ühe tanki hävitamiseks?

Või maksab eelpool mainitud ripsaw meeste robotplatform 65000$. 1 mil € eest saaks 10 relvastatud robotit. Tekiks teatav kvaliteet läbi kvantiteedi.
Jämmimise vastu on lahendusi. Näiteks kirjutada koodi sisse primitiivselt: "IF side katkeb THEN keera ots ringi ning sõida pool teed tagasi ja liigu raadiomajaka suunas".
Samuti ei ole võimalik jämmida kõiki sagedusi, igal pool, kogu aeg. Kui videopilt segatakse ära, siis lakoonilisi märksõnu-käsklusi annab ikkagi edastada (koodi alla panek, enesehävitus jms).

Kindlasti on operatsioone, kus tank on ainuõige lahendus. Paraadi saab pidada. Aga kohati on tunne, et tank kuulub varsti juba ajalukku koos soomusrongiga.
Äkki ikka õnnestub sama rahaga parem lahendus leida, suurem tükk turvavaipa kududa?

Kui meile meeldivad lihtsalt roomikud ja võimas toru, siis panustamegi ainult nendele. Milleks see ülivõimas mootor, veermik, raudkast, ja inimene seal peal?
Ja kõigile sissidele ostame sellised "ATV-d" millega kelku vedada
http://www.youtube.com/watch?v=XKgi2g-uUBI
http://dsc.discovery.com/tv-shows/other ... d-ride.htm

Lihtsalt ajurünnaku mõttes oponeerin oma jaburate ideedega. Näiteks ühe 1mil€ maksva tanki asemel saaks ehitada 100 betoonpunkrit.
(1m3 betooni maksab 100€. Üks 3x3x3 õõnsusega ja 1 meetri paksuse seinaga kuup kulutaks ~100 kuupi betooni. Arvestamata raudarmatuuri hinda ja riigi poolt hulgi ostmise alet, ent ümmardades hinda ülespoole, oleks sellise laskepesa hind 10000€.) Sinna saaks juhtmed valmis vedada ja neid laskepesasid annaks ka automatiseerida. Reaalsed lasud viiakse vajadusel sinna hiljem sisse. Meie oma "Mannerheimi liini" (või "koridori")hävitamiseks kuluks ehk ka kümneid kordi rohkem moona kui ühe tanki hävitamiseks?

1940. aastal demonstreeris Wehrmacht kogu maailmale, kuidas õhukesest rauast tankid on vägevamad kui Maginot'i liini kulunud meetritepaksune betoon.

1940. aastal demonstreeris Wehrmacht kogu maailmale, kuidas õhukesest rauast tankid on vägevamad kui Maginot'i liini kulunud meetritepaksune betoon.

Sõjandust õppinud mehed on siin ka varem tankivajadusest kõneldes rääkinud, et kui vaenlane tuleb, siis haarame ümber, piirame sisse, hävitame ära..

Mulle tuleb selle peale alati meelde stseen "Borgiatest". Kus suht hästivarustatud paavstiarmee tuli hiilgavale mõttele, kuidas vältida prantslaste hirmuäratavaid kahureid. Et ärme ootame neid kindlustatud linnas, mille suurtükid puruks kõmmutavad, vaid kohtame neid avamaal.. haarame ümber, piirame sisse, hävitame ära.

Ja kui siis pisike paavstiarmee prantslastega vastakuti seisis.. ulatus vastasrinne silmapiirist silmapiirini.


Veel meenub Belgia armee I ilmasõja puhkedes. Nad kavatsesid koguni ihuüksinda pealetungile minna ja sakslased Berliini paisata.