Kriku kirjutas:Aga see nõuab kõvasti arvutamist ja kokkuhoidu küll.
Justnimelt, alustama peaks kokkuhoiust ja optimeerimisest. Laristamiste lõpetamisest.
See tähendab õiges kohas kokkuhoiust ja õigete asjade/valdkondade optimeerimisest.
Eraettevõtlus (nimetame seda tinglikult "riigisüsteemi" väline rahapump) ragistab ajusid ja komponeerib, optimeerib, leiutab, arendab jne, et kust, kuidas, millega raha nii sise- kui välisturult kätte saada (peab tootma midagi, osutama teenust vms) ja maksab oma tegevuse käigus õiglaseid makse "riigisüsteemi". Selle eest peaks ta saama "riigisüsteemilt" pädeva seadusandluse, ühiskonnakorralduse, tööjõuturu, äri- ja elukeskkonna jne ehk tegevust võimaldava ja tegevuseks soodsa keskkonna. "Riigisüsteem" aga laristab tihtilugu selle "kergelt tulnud" ühise rikkuse elegantse kergusega maha (riigiaparaat, mittekasumlikud riigiettevõtted, munitsipaalettevõtted, rahakülvi X tegevused ja Y toetused jne). Ja siis kui raha otsas või jääb puudu, siis hakkab riigisüsteem reformina igasuguseid pseudoasju, väljaarvatud iseennast. Ja igasugused maksurahadest (riigi eelarvest) elatujad (raha süsteemisiseselt ümberpumpajad) hakkavad epistlit lugema maksuraha süsteemi sissepumpajatele.
Et kuidas tegelikult peaks ja kuidas on õige.
Valitsussektori tööjõukulud on ELi keskmisest suuremad.
Kui Euroopa Liidus moodustavad valitsussektori keskmised tööjõukulud 2016. aastal 10,1 protsenti SKPst, siis Eestis oli see protsent kõrgem - 11,8 protsenti.
Viimastel aastatel on need kulud olnud tõusutrendis, naaberriikides Lätis ja Leedus jäävad need aga alla ELi keskmise.
2016. aastal töötas valitsussektoris keskmiselt 116 757 töötajat. Kõige suurema töötajaskonnaga olid kohaliku omavalitsuse üksused, kus töötas 61 880 inimest. Keskvalitsuse tasandil oli töötajaid 54 029.
https://www.err.ee/632882/graafik-2018- ... d-ja-kulud
Et siis millest küll huvitav see seltskond elatub? Toodavad midagi kasumlikku? Toovad raha juurde riiki? Riigikassasse? Käitlevad meie kõigi maksuraha heaperemehelikult?
Ah õige küll, nemad on ju see riiki teenindav asendamatu raffas, kes määrab ise oma struktuuride suuruse, töötajate arvu ja nende palganumbrid. Tihti ka oma vajaduse eksisteerida.
Kui nüüd võiks arvata, et näiteks 47 aastat välisturule hõbekuule eksportinud JÜRI, kes on ausalt maksnud kõik need 47 aastat kõiki makse ja toonud ka boonusena raha välismaalt riiki juurde, peaks hakkama kunagi saama mingitki vanaduspensioni, siis tulevad JUHANID, kes 47 aastat on liigutanud maksuraha siia ja sinna (ka ennast seejuures ära unustamata) ja ütlevad et VALE ! EI OLE NII ! Me peaksime alustama sellest, et reformiks õige alustuseks JÜRI pensioni, sest vaadake.... ega ta peakski pensioni tegelikult saama.
Küll aga peaksime MEIE, JUHANID, saama.... muuhulgas ka eripensioni... sest vaadake....
Seega alustaks
valitsussektori kulude optimeerimisest ? Siit saaks vajadusel lisaraha ükskõik kas pensionikindlustusfondi või mujale, nt. kaitseväele.
Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa.
Kuna jutt käis siin vahepeal pikalt jälle pensionäridest ja pensionitest, siis edasi vaataks üle eripensionäride kireva maailma. Siin saaks pensionikindlustusfondi olemasolevaid vahendeid (2017 aastal 1,67 miljardit eurot) suurendamata leida vajadusel lisaraha või kulutada seda raha mujale, nt. kaitseväele. Märgiks veel ära, et lisaks eripensionitele on meil riigis olemas veel ka erinevad pensionilisad ja sooduspensionid. Ükski statistika ei taha sellest mulle üheselt arusaadavalt rääkida, kui palju kulub meil näiteks raha konkreetselt vanaduspensionäridele per nase ja summa-summaarum, kui palju kulub konkreetselt raha eripensionäridele per nase ja summa-summaarum, ning kui palju raha erinevatele pensionilisadele summa-summaarum (avaliku teenistuse seaduse jms alusel). Ühe ilusa tabelina. Erinevate erigruppide protsentuaalne suhe pensionäride koguarvu ja protsent kulutatavatest vahenditest igale erigrupile. Tahaks väga näha seda.
Leiab vaid üksikuid infokilde ajakirjandusest, et nt. 170 parlamendipensionärile võib vabalt kulutada 4,9 miljonit EUR aastas, raha jagub küll, no problem......
Parlamendiliikme vanaduspensionidele on eelmisel aastal ja tänavu kokku kulunud 5, 6 miljonit eurot.
2016. aastal kulus parlamendiliikme vanaduspensionidele 4 865 168 eurot, toitjakaotuspensionide kulud olid 222 857 eurot. Sellel aastal on parlamendiliikme vanaduspensionitele kulunud üle 820 000 euro, toitjakaotuspensionide kulud on 37 125 eurot.
Riigikogu pressiteenistuse teatel on tänavu veebruari seisuga parlamendiliikme vanaduspensioni saajaid 170 ja toitjakaotuspensionide saajaid 18
https://www.ohtuleht.ee/801064/riigikog ... onit-eurot
...ja et, 2600 eripensionärile (see on ainult ÜKS osa/grupp eripensionäridest) võib vabalt kulutada 21 miljonit EUR aastas...
Tegevteenistuses, politsei- ja prokuröriteenistuses on käesoleval ajal ligikaudu 7300 inimest. Eripensionide määramine toimub peale reformi veel kuni 30–40 aastat ning maksmine 70–80 aastat.
Praegu saab neis valdkondades eripensionit 2600 inimest, pensionikulu riigieelarvest on 21 miljonit eurot.
https://www.err.ee/592460/kolme-aasta-p ... -maaramine
Viimase jutu juurde peaks selguse huvides lisama, et need kolm nimetatud alamgruppi (Tegevteenistus, politsei, prokuratuur) kulutavad seda "eripensionifondi" täiesti erinevalt. Kõige "kulukamad" on prokuratuuritöötajad ja kõige "vähemkulukamad" kaitseväelased.
On tehtud uuringuid ja on kirjutatud igasuguseid analüüse, et mida ja kuidas peaks tegema.
Põhimõtteliselt on jõutud seisukohani, et alustada tuleks (juba ongi alustatud) eripensionite reformist. Kusjuures tuleks ära kaotada riigikogulaste eripension (tehtud), reformida riigiametnikele erinevate eriseaduste alusel makstavaid eripensione ja pensionilisasid (midagi VIST on tehtud, aga enamuses tegemata), teha ümber prokuratuuritöötajate eripensionite maksmise süsteem (ei tea, tegemata minu arust), siis järgmisena võtta ette politseitöötajad ja kõige lõpuks kaitseväelased. Viimaste puhul (eriti politseitöötajate puhul) on kirjutatud, et ära kaotada eripensione ei ole arukas, need peaksid jääma kuid teistsugusel kujul kui praegu + tõstma peaks iga, millal eripensioni saama/välja maksma hakatakse.
2014. aasta detsembri seisuga on Eesti keskmine palk 1068 eurot.
Alates 01.07.2013 on esimese astme kohtuniku ametipalk 3380 eurot, seega on esimese astme kohtuniku ametipalga suurus ligilähedaselt kolm Eesti keskmist palka.
Arvutuste kohaselt oleks näiteks 25-aastase staažiga kohtuniku igakuine riiklik vanaduspension (ilma kogumispensioni süsteemiga liitumata ja ilma muu tööstaažita, võttes aluseks üksnes ametipalga) eeltoodud ametipalga puhul 540 eurot, Eestis keskmist palka saanud isiku pension aga ~250 eurot.
Sellest tulenevalt moodustaks keskmist palka teeniva isiku pension ligilähedaselt 23% tema endisest palgast, kohtuniku puhul oleks selleks suuruseks aga vaid 16%. Juhul, kui asetada antud tehtesse eripensioniõigusega kohtunik, siis tema pensioni suuruseks oleks 75% kohtuniku ametipalgast – seega igakuine pension oleks 2535 eurot). Kui aga vaadata eeltoodud näite põhjal kohtunikuametist pensionile jääva isiku riikliku pensioni suuruse suhet keskmist palka teeninud pensioneerunud isiku riiklikku pensionisse, siis on kohtuniku riiklik pension veidi rohkem kui 2 korda suurem keskmist palka saanud isiku pensionist. Asetades samasse võrdlusesse aga kohtuniku eripensioni, mis moodustab 75% kohtuniku viimasest ametipalgast, on vahe veidi enam kui 10 kordne.
politseinike ja kaitseväelaste eripensioneid ei tohiks reformida nii radikaalselt kui kohtunike eripensioneid, s.t. neid ära kaotades. Kaitseministeeriumi poolt 2014. aastal tellitud uuringust „Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis“ nähtub, et 2034. aastaks võib kaitseväelaste tegevteenistuspensionite saajate hulk ulatuda ligikaudu 2000 isikuni ja sealjuures kasvab pensionite maksmiseks vajalik rahaline kulu ligikaudu 4 miljonilt eurolt aastas kuni 350 miljoni euroni aastas.
Arvestades politseistruktuuri ja kaitseväestruktuuri põhimõttelist sarnasust võib autori arvates väita, et analoogselt suurenevad ka kulud politseinike eripensionidele.
Seega on täiesti mõistetav, et kaitseväelaste eripensionide, samuti politseinike eripensionite kaotamine aitab kaasa riigieelarve tasakaalustamisele ja säästmisele pikemas perspektiivis.
Samas ei saa autori arvates rahaline aspekt olla ainsaks argumendiks eripensioni kaotamisel ning kaaluda võiks eripensioni süsteemi ning makstava pensioni suuruse
muutmist.
Siseminister on oma vastuses Riigikontrolli aruandele märkinud, et eripensionide süsteemi reformimise puhul on oluline sisejulgeolekusüsteemi ja kaitseväe hüvanguks inimeste tehtud valikute väärtustamine, kuna alustatud teenistus seob inimese sisuliselt eluaegse kohustuse ja piirangutega.
Kaitseminister toob oma vastuses Riigikontrolli aruandes tehtud ettepanekule eripensioni säilitamise ühe põhjusena välja eripensioni olulise rolli hoidmaks tegevväelasi
kaasaegse dünaamilise tööjõuturu tingimustes tegevteenistuses. Samuti juhib kaitseminister tähelepanu asjaolule, et võttes arvesse tegevteenistuse ja sõjalise riigikaitse valdkonna eripära ning teiste NATO riikide praktikat, on tegevväelastele täiendavate sotsiaalsete tagatiste kindlustamine ka pärast teenistuse lõppemist vajalik.
Sarnaselt kohtunikega on tegevteenistuses oleval kaitseväelasel piirangud tegutsemiseks väljaspool oma ametit. PS § 125 kohaselt ei tohi tegevteenistuses olev isik olla muus valitavas ega nimetatavas ametis ega osa võtta ühegi erakonna tegevusest. KVTS § 125-126 sätestavad veelgi rangemad piirangud, keelates kaitseväelasel kaitseväeteenistuse kõrval tegutseda ka ettevõtlusega, sh tegutseda ettevõtjana täisühingus või usaldusühingus, kuuluda äriühingu juhtorganisse, kontroll- või revisjoniorganisse ega isiklikult vastutada äriühingu kohustuste eest. Eeltoodust tulenevalt võib autori arvates kaitseväelase eripensionit käsitleda kompensatsioonina kaitseväe teenistusega kaasnevate piirangute eest.
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10 ... karmen.pdf
Aga mis tehti?
27.04.2017 14:58 Kolme aasta pärast lõppeb eripensionite määramine.
Valitsus toetas neljapäevasel istungil eelnõu, mis kaotab alates 2020. aastast kaitseväelaste, politseinike ja prokuröride eripensionid....
https://www.err.ee/592460/kolme-aasta-p ... -maaramine
Halloo!
Miks on ikkagi prokurörid ühes paadis kaitseväelastega?
Ja mis ma ei saa lugeda, et kui juba, siis miks ei kaotata ära ka teised ERIpensionid? Need, millest oleks pidanud alustama?
Eestis sätestavad õiguse ametnike eripensionidele järgmised seadused:
* politsei ja piirivalve seadus (politsei- ja piirivalvetöötajad)
* kaitseväeteenistuse seadus (kaitseväelased)
* päästeteenistuse seadus (päästeametnikud ja töötajad)
* kohtute seadus (kohtunikud)
* prokuratuuriseadus (prokurörid)
* riigikontrolli seadus (riigikontrolörid)
* õiguskantsleri seadus (õiguskantslerid)
* Vabariigi Presidendi ametihüve seadus (presidendid)
* Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seadus
* väljateenitud aastate pensionide seadus (Väljateenitud aastate pension määratakse nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist)
