www.militaar.net

Midagi sellist sooviks kah meie jalaväejao tabelvarustusse.
http://www.youtube.com/watch?v=D80gx3Uii1w
Täpne, mõjus, mitmeotstarbeline.

tommy, ega siis peale HK, IMI ja FN palju tootjaid järele jää.

See XM25 ei ole vist isegi jänkidel tabelrelvastuses.

Egas me saagi eeldada, et taolisel tasemel tootjaid mitu tosinat leiduks.
Nimekirja saaks lisada veel ameeriklased ja kanadalased.

Mina igatseks küll näha neid 7 kg klassi kergekuulipildujaid 200se kassetiga.
Väikeste seltskondadega, kui palju jala käimist ja liikumist, on see 12 kg+lindid täiskuulipilduja ikka täitsa ikaldus.
Pole need võitlejad nii vormis kui skaudid, et see relv oleks kergelt käes vibutada.
Olen MG-ga ise rännakutel käinud omal ajal, no on ikka üks ebaergonoomiline ront alles...

Kapteniga 100% nõus .

Pisut OT, aga huvitav juhtum Toijalast, Pasi kraavis, sild alt ära: http://www.iltasanomat.fi/kotimaa/art-1 ... =frontpage. Kinnitus vilets?

Kas selline asi mitte miinikaitseks pole, suurema paugu puhul tuleb sild lihtsalt alt ja lendab minema, et masin terveks jääks? Hoopis hullem kui plahvatuslaine selle silla pool meetrit meeskonnaruumi surub.

Kapten Trumm kirjutas:Mina igatseks küll näha neid 7 kg klassi kergekuulipildujaid 200se kassetiga.
Väikeste seltskondadega, kui palju jala käimist ja liikumist, on see 12 kg+lindid täiskuulipilduja ikka täitsa ikaldus.
Pole need võitlejad nii vormis kui skaudid, et see relv oleks kergelt käes vibutada.
Olen MG-ga ise rännakutel käinud omal ajal, no on ikka üks ebaergonoomiline ront alles...

Seekord ka mina kapteniga 100 prossa nõus. Olen ise vastava riista ja 250se moonakotiga opereerinud; pärast seda meil olevat rauda õudusega vaadanud.

tommy kirjutas:Käsitulirelvade hange op-struktuurile meil tõenäoliselt ka ees seisab. Olemasolev ei kesta igavesti.
IMHO saaks ühe hankega kindlalt tootjalt(täisvalikut pakub mitu tootjat) kogu vajaduse ära katta.
Automaatrelv, kergekuulipilduja, täpsuspüss.
Võib olla ka 40-mm. automaatgranaadiheitja.
Lisaks vajaminevat lisavarustust.

Ei ole ju nii, et parimaid automaatrelvi, kergekuulipildujaid, täpsuspüsse, automaatgranaadiheitjaid või mida iganes toodab vaid üks ja ainus tootja. Enne tuleb ikka paika panna relva eeldatavad parameetrid ja alles siis hakata relva otsima. Tänapäeval ei osta keegi kogu valikut püstolist kuulipildujani ühe ja sama hankega, samalt tootjalt.

rbl kirjutas:

tommy kirjutas:Käsitulirelvade hange op-struktuurile meil tõenäoliselt ka ees seisab. Olemasolev ei kesta igavesti.
IMHO saaks ühe hankega kindlalt tootjalt(täisvalikut pakub mitu tootjat) kogu vajaduse ära katta.
Automaatrelv, kergekuulipilduja, täpsuspüss.
Võib olla ka 40-mm. automaatgranaadiheitja.
Lisaks vajaminevat lisavarustust.

Ei ole ju nii, et parimaid automaatrelvi, kergekuulipildujaid, täpsuspüsse, automaatgranaadiheitjaid või mida iganes toodab vaid üks ja ainus tootja. Enne tuleb ikka paika panna relva eeldatavad parameetrid ja alles siis hakata relva otsima. Tänapäeval ei osta keegi kogu valikut püstolist kuulipildujani ühe ja sama hankega, samalt tootjalt.

Kipub õigus olema, relvadega on nagu muusikariistade ja audioseadmetega: Igal firmal on mingi ülihea pill mida teised ei tee.
Orkestrit ja näiteks kah koduaudiokomplekti ei saa koostada ühe firma toodangust.

Avot kirjutas:Venemeelsed tulistasid täna Slovjanskis alla kaks Ukraina Mi-24 helikopterit. Piloodid said põletushaavu ja neid ravitakse.
http://inforesist.org/terroristy-pod-sl ...

Selle tempoga saavad helikopterid otsa.

Kilo Tango kirjutas:

Viiskümmend kirjutas:Ja kõik see secondhand, mida USA võiks teoreetiliselt meile anda on siin samas foorumis enamasti pihuks ja põrmuks tulistatud ...

Ei ole tõsi. Kui, siis räägitud on siin OSTMISEST. Ja seda kontekstis, et kui uut väeliiki välja ehitada, siis uue varustuse peale tuleb reeglina kas sama hinnaga või odavam kui vana kola peale. Andmine on hoopis teine tera.

Esiteks.
Analüüsides tänast Ukraina regulaarvägede ja Georgi lintides kergjalaväe tegevust võiks paralleele tõmmata siinmail õppustel läbimängitavate maakaitse (KL) ja motoriseeritud/õhust toetatud jalaväe (dessant) konflikti stsenaariumiga.

Ehk siis maakaitse on siin veoautodega liikuva kergjalaväe rollis.

Samas on see kergjalavägi maha võtnud kaasaskantava relvastusega mitu lendavat objekti ning karta on, et neil on ka soomuse vastu üht-teist Kamazi kastis kaasas.

Teiseks.
On USA jutt (NATO) raames, et vaadatakse üle Ida-Euroopa kaitseplaanid ja ollakse valmis selle teostuseks ka panustama.

Järeldus.
Seega, jättes siinkohal kõrvale raskema tehnika oleksoloogia (tankid, lennukid), siis kas oleks mõistlik arendada mõttet Eesti maakaitse iseseisva võitlusvõime suurendamisest liitlaste (USA) abiga (tehnika ja väljaõpe). Vaatluse all oleks õhu-ja soomustõrje (võibolla ka rannakaitse) tehnika, millest jõud (ka füüsilises mõistes) üle käiks.

Kui maakaitsel (KL) sellisest tehnikast jõud üle ei käiks, siis võibolla oleks sama loogika kohaldatav regulaar-kergjalaväe pataljoni iseseisva võitlusvõime kasvatamiseks.

Selle tempoga saavad helikopterid otsa.

Saavadki.
Alles paar aastakest tagasi seletati siingi, kuidas tollases plaanis olnud transpordikopterid on vajalikud sellise "väikese sõja pidamiseks".
Ukrainas UKR kopteritega toimunu näitab selle idee jaburdust, kui vastasele tehakse kättesaadavaks moodsad kantavad õhutõrjeraketid ning nende kasutamise know-how.
Rohelistele mehikestele Narvas oleks see vaid üks täiendav liigutus, laduda mõningad Igla-d oma soomukitesse.

Et Iraagis ja Afganistanis oli üksikuid juhtumeid, kus liitlaste koptereid edukalt taoliste relvadega tulistada suudeti, näitab mitte lääne tehnika haavamatust, vaid seda, et vastasele ei olnud sellised relvad eriti kättesaadavad (ilmselt Saddam ei lubanud neid fedajeenide kätte anda ning need langesid liitlaste saagiks koos muude Iraagi armee varudega, Afganistanis suudeti vastavad kraanid kohe alguses kinni keerata).

Arvan, et tuhat taolist raketti meil, ilma mingite high-profile lisadeta muudavad vastase ründelennukite ja kopterite elu siin põrguks, kus ilma mingi hoiatuseta võib igast metsatukast raketi mootorisse saada.

Kapten Trumm kirjutas:

Selle tempoga saavad helikopterid otsa.

Saavadki.
Alles paar aastakest tagasi seletati siingi, kuidas tollases plaanis olnud transpordikopterid on vajalikud sellise "väikese sõja pidamiseks".
Ukrainas UKR kopteritega toimunu näitab selle idee jaburdust, kui vastasele tehakse kättesaadavaks moodsad kantavad õhutõrjeraketid ning nende kasutamise know-how.
Rohelistele mehikestele Narvas oleks see vaid üks täiendav liigutus, laduda mõningad Igla-d oma soomukitesse.

Et Iraagis ja Afganistanis oli üksikuid juhtumeid, kus liitlaste koptereid edukalt taoliste relvadega tulistada suudeti, näitab mitte lääne tehnika haavamatust, vaid seda, et vastasele ei olnud sellised relvad eriti kättesaadavad (ilmselt Saddam ei lubanud neid fedajeenide kätte anda ning need langesid liitlaste saagiks koos muude Iraagi armee varudega, Afganistanis suudeti vastavad kraanid kohe alguses kinni keerata).

Arvan, et tuhat taolist raketti meil, ilma mingite high-profile lisadeta muudavad vastase ründelennukite ja kopterite elu siin põrguks, kus ilma mingi hoiatuseta võib igast metsatukast raketi mootorisse saada.

Tunduvalt rohkem lasti lääne koptereid Liibüas igatsorti uue põlvkonna vene MANPADS'idega. Edutult.

Noh, Stingeri fenomeniks 1979-89 Afganistani sõjas olid ju mitte ainult uued tehnilised jupid, vaid USA (täpsemalt CIA) loodud ja hallatud väljaõpe + toetus.
Lisaks meie vastaseks pole lääne kopterid, vaid ikka taolised, nagu seal Ukrainas aeg-ajalt taevast alla lastakse.
Laskmise kui sellise koha pealt on radarid ja juhtimiskeskused teisejärgulised, neid asendab edukalt ka organiseeritud õhuvaatlus.
Pigem on need olulised reaktiivlennukite laskmisel, andes rohkem ettevalmistusaega (ülelend kestab väga lühikest aega).
Netist on läbi käinud soomlaste arvamus, kes katsetasid nii Mistralit kui Iglat ja peavad neid umbes võrreldavateks asjadeks.

http://www.postimees.ee/2817722/eesti-k ... jesusteemi

Asi võtab ilmet!
Soodne aeg, mida ära kasutada.