Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
Ja keda peaks siia siis kopeerima? Kas Ahto Lobjakat, sm. Soonvaldi või veel mõnda tolarastide lemmikut? Kui keegi jälle EKRE uudiste peale kooma kukub siis helistage 112. Loodetavasti pole sealt veel kõiki ära koondatud.Kriku kirjutas:Pigem nagu "Kesknädal". Miks seda toorest propagandat siia kopeeritakse, jääb arusaamatuks.
Idealist!Kriku kirjutas:Kuna teemakohane sündmus on valdavas osas läbi, lõpetan alates tänasest selle kohta käivate uudiste pideva jälgimise ja igapäevased postitused siia teemasse.
Vaadates mis sealt on viimased kaheksa kuud tulnud siis arvatavasti mitte.aht0 kirjutas:Kõik artiklid Õhtulehes, Postimees ei võta pagulasvastasusega jutule?
Tõsiselt rääkides ma ei ole kindel kuidas nende nn kohalike sari "arvamusliidritega" süsteem toimib kuid ma tõsiselt kahtlen, et nt Lobjakas ja Kivisildnik mahuks sama lehe "katuse alla". Ehk toimetusel tuleks siis ilmselt valida kas üks või teine, mõlemat ei saa.Milles konkreetselt see eelistamine seisneb?Manurhin kirjutas:Natuke mõtteainet Eesti pagulaspoliitika teemal: pagudikele raha jätkub alati ja kui vaja, jääb ülegi, aga omi töövõimetuks jäänud, lastega inimesi ähvardab ravita ja koduta jäämine: http://jarvateataja.postimees.ee/363209 ... suure-vola
Kas Põhiseadus lubab või koguni käseb eelistada teadmata motiividel ebaseaduslikult võõrriiki sisenenud isikuid hättasattunud oma kodanikele?
Kas hea ksf! ikka viidatud artikli läbi luges?Kriku kirjutas:Milles konkreetselt see eelistamine seisneb?
Kas on võimalik, et asüülitaotleja või pagulasstaatuse saanu jääks eluaseme või arstiabita lihtsalt seetõttu, et tal raha ei ole ja tööle samuti misiganes x põhjusel minna ei saa?Albu valla sotsiaal- ja lastekaitsenõunik Claire Miljukova ütles, et nad on teinud pere aitamiseks tõesti kõik, mis seadused ja volikogu määrused võimaldavad. «Sotsiaaltoetustest ära elada polegi võimalik, see tagab väga minimaalse toimetuleku,» selgitas ta. «Lisaks toimetulekuraskustele on pereema olukord haiguse tõttu väga keeruline ja töövõimetuspensionist end ravida pole lihtsalt võimalik.»
Siinkohal soovitas Miljukova riigil üle vaadata töövõimetuspensionide maksmise süsteemi. «Sellises olukorras võiks olla raviteenused ja ravimid inimesele kättesaadavad,» sõnas ta.
Pärast esimest kaht aastat jah. Haigekassa liige on sinu poolt mainitud isik ka.Manurhin kirjutas:Kas on võimalik, et asüülitaotleja või pagulasstaatuse saanu jääks eluaseme või arstiabita lihtsalt seetõttu, et tal raha ei ole ja tööle samuti misiganes x põhjusel minna ei saa?
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles, et eelmisel nädalal vastuvõetud seadusega võeti rahvusvahelise kaitse raames Eestisse elama asuvatelt põgenikelt õigus saada neid sotsiaalkaitse süsteemist väljapoole asetavaid lisatoetusi.
"Riigikogu võttis eelmisel nädalal vastu seadusemuudatused, rea muudatusi, millest kõige tähtsam oli, et fikseerisime, et Eestil on oma rahvusvahelise kaitse andmise skeem, mille kohaselt me hindame isikute tausta, julgeolekuriski, võimekust kohaneda selles riigis, kust me nad vasu võtame, mitte Eesits. Ühtlasi kaasneb rahvusvahelise kaitsega kohustuslik lõimumisprogramm ja kohustus õppida eesti keelt, et nad sulanduksid ja saaksid ise hakkama, rääkis Tsahkna valitsuse pressikonverentsil.
"Kolmas punkt: kõik erisused, mis varem põgenikele kehtisid sotsisaalkaitse mõttes – need võeti ära. Need inimesed asuvad kõigile meie elamisloaga inimestele avatud sotisaalkaitse süsteemis. Tõsi on see, et eluaseme soetamise lepingu kulud katab riik. Eluasemed hangitakse kinnisvaraturult. Tegu on ühekordse toetusega juhul, kui inimestel endal pole vahendeid."
Tsahkna sõnul ei ole see eelarvele suur koormus ning põgenike erikohtlemine on ära muudetud. "Me kohtleme neid nii, nagu kõiki elamisloaga Eestis elavaid inimesi," täpsustas sotsiaalkaitseminister Tsahkna.
Et esimeste Eestisse saabuvate põgenike peres on ka kaks kooliealist last, küsiti haridusministrilt Jürgen Ligilt, kas haridussüsteem on nende vastuvõtmiseks valmis.
"Teatud piirine oleme ikka valmis ja meil on kogemus ka eriliste lastega, erivajadustega lastega, umbkeelsete lastega, kui nii on sobiv öelda. Meil on olnud kohustus ka võõramaalaste laste koolivõtmiseks, mida me ka teeme, see ei ole olnud lihtne, aga meie pedagoogid on positiivselt üllatanud ja kohanenud," kiitis Ligi.
Ta selgitas, et eesti keelt mitte rääkivad lapsed vajavad algul individuaalset õppekava, aga käelist tegevust eeldavates ainetes pannakse nad kohe okku teiste omaealiste lastega.
"Inimene on väga kohanev. Haridussüsteemi taha nende õpetamine ei jää," lubas minister Ligi.