Uued relvasüsteemid EKV-le

[Kapten Trumm]

Kõik see salapärase moega planeerimistegevus on kahtlemata asjakohane ja loodetavasti ohustsenaariumid tegeliku eluga kooskõlas.

Samas mitmeid kaitses augud pole mingi saladus. Tahaks südamest loota, et järgmise 10 aastaga järgnevad ka reaalsed tegevused territooriumi õhust kaitsmise suunas. Paraku on asjasse pühendatud inimesed nagu kaitseminister ja endine ÕV ülem lasknud meediasse pehmelt öeldes kahtlase väärtusega juttu antud teemadel, mis minus küll isiklikult ei ärata mingit usku asjade paranemisse.

Tahaks loota, et kaitseministri sõnad "õhuvägi on meie jaoks liiga kallis" ja Krüüneri jutt L-159 teemadel ei ole saanud saladuse looriga plaanide sisuks. Kui need sellisel kujul ka paberile pääsevad, siis kaitsku taevas meid selle eest (õigem oleks vist öelda - loodame, et NATO kaitseb õigel ajal taevast kukkuva lõhkeainega täidetud raua eest).

Sinna läheks ka kahtlemata mõne NATO eskadrilli istutamine Ämarisse.

Ühesõnaga - seni tegevusi või veel vähem nende tulemusi ei paista.

Kõik see mobilisatsioonivarude ja muu kraami jutt on kahtlemata õige, kuid vähestesse ladudesse kokku kuhjatud varud ilma adekvaatse õhukaitseta on surnud kraam, raha maha matmine. Need hävitatakse sõja esimestel tundidel ilma, et neid keegi eales kasutada jõuab. Parimal juhul ehk paneb mõni piloot oma koorma pisut mööda ja meil õnnestub ehk midagi päästa.

Seepärast peab kuuluma õhukaitse lahendamine või vähemalt selle lahendamisega intensiivse tegelemise alustamine järgmise 10 a TOP3 prioriteetide hulka. Ilma selleta pole sügavat mõtet hoiuplatse autodega täita ja ladudesse sidemepakke ja gaasimaske kuhjata.

Päris õõvastav on olnud kuulata meedias väljaütlemisi, et meid mingi sõjalise rünnaku oht ei ähvarda. Seda võiks tõesti lolluseks nimetada.

Ma ei tea midagi meie salajastest ohuhinnangutest ja võiduka sõja plaanidest, kuid nishiarmee idee peaks iga terve mõistusega militaar-inimese teadvuses olema peale Gruusia sõda uppi löödud.

Mõlemad stsenaariumid nagu mobilisatsioonisüsteemi halvamine õhurünnakuga sõja algfaasis ning meredessandi abil nn teise rinde avamine tagalas on asjad, milleteemalisi hoiatusi minu klaviatuurilt võib siit päris palju leida. See planeerimisprotsess on vildakas, kui selliste stsenaariumitega ei arvestata.

Üsna selge on, et saladuseloori taga on ka rumalusi. Millistest sõjalistest ohuhinnangutest võime rääkida, kui isegi 2007 aprillisündmused tulid meile ootamatult ja ettevalmistus oli kehv.

[Pirr]

Spetsiaalselt EKV ja mobilisatsioonireservi tarbeks suurte toiduainete ja medikamentide (nõuab eritingimisi nagu külmikud jms.) ladude ehitus ülalpidamine oleks ikka paras pähkel ning väga kulukas ma pakun. Kas seda ei saaks mingite partnerluslepingutega riigi- või erasektori kaasabil põimida kuidagi. Et kui näiteks reaalne agressioon tekkib, eraldavad suured hulgilaod eelnevalt lepingutes sätestatud kaubaartiklid ja kogused EKV tarbeks kõrvale ning EKV- või eratransport veab kauba varem kokkulepitud kohtadesse laiali. Medikamentidega on ses suhtes lihtsam, et tavarohtude säilivusajad on pikemad ja kauba üldkubatuurid on võrreldes toiduainete omadega kümneid kordi väiksemad. Lisaks tuleb mobilisatsiooni tarvis hulgaliselt varuda lisaks veel ka vormiriideid, jalanõusid, telke, magamiskotte jms., mis muidugi ei vaevle parim enne probleemide käes kui neid just lageda taeva all ei hoita.
Kui kaua laskemoonal üldiselt see keskmine säilivusaeg on, 10 a., 20 a. või vähem-rohkem?

[Kilo Tango]

Kõik see salapärase moega planeerimistegevus on kahtlemata asjakohane ja loodetavasti ohustsenaariumid tegeliku eluga kooskõlas.

Samas mitmeid kaitses augud pole mingi saladus. Tahaks südamest loota, et järgmise 10 aastaga järgnevad ka reaalsed tegevused territooriumi õhust kaitsmise suunas. Paraku on asjasse pühendatud inimesed nagu kaitseminister ja endine ÕV ülem lasknud meediasse pehmelt öeldes kahtlase väärtusega juttu antud teemadel, mis minus küll isiklikult ei ärata mingit usku asjade paranemisse.

Tahaks loota, et kaitseministri sõnad "õhuvägi on meie jaoks liiga kallis" ja Krüüneri jutt L-159 teemadel ei ole saanud saladuse looriga plaanide sisuks. Kui need sellisel kujul ka paberile pääsevad, siis kaitsku taevas meid selle eest (õigem oleks vist öelda - loodame, et NATO kaitseb õigel ajal taevast kukkuva lõhkeainega täidetud raua eest).

Sinna läheks ka kahtlemata mõne NATO eskadrilli istutamine Ämarisse.

Ühesõnaga - seni tegevusi või veel vähem nende tulemusi ei paista.

Kõik see mobilisatsioonivarude ja muu kraami jutt on kahtlemata õige, kuid vähestesse ladudesse kokku kuhjatud varud ilma adekvaatse õhukaitseta on surnud kraam, raha maha matmine. Need hävitatakse sõja esimestel tundidel ilma, et neid keegi eales kasutada jõuab. Parimal juhul ehk paneb mõni piloot oma koorma pisut mööda ja meil õnnestub ehk midagi päästa.

Seepärast peab kuuluma õhukaitse lahendamine või vähemalt selle lahendamisega intensiivse tegelemise alustamine järgmise 10 a TOP3 prioriteetide hulka. Ilma selleta pole sügavat mõtet hoiuplatse autodega täita ja ladudesse sidemepakke ja gaasimaske kuhjata.

Päris õõvastav on olnud kuulata meedias väljaütlemisi, et meid mingi sõjalise rünnaku oht ei ähvarda. Seda võiks tõesti lolluseks nimetada.

Ma ei tea midagi meie salajastest ohuhinnangutest ja võiduka sõja plaanidest, kuid nishiarmee idee peaks iga terve mõistusega militaar-inimese teadvuses olema peale Gruusia sõda uppi löödud.

Mõlemad stsenaariumid nagu mobilisatsioonisüsteemi halvamine õhurünnakuga sõja algfaasis ning meredessandi abil nn teise rinde avamine tagalas on asjad, milleteemalisi hoiatusi minu klaviatuurilt võib siit päris palju leida. See planeerimisprotsess on vildakas, kui selliste stsenaariumitega ei arvestata.

Üsna selge on, et saladuseloori taga on ka rumalusi. Millistest sõjalistest ohuhinnangutest võime rääkida, kui isegi 2007 aprillisündmused tulid meile ootamatult ja ettevalmistus oli kehv.

Eks ta ole. Neid kaheldav väärtusega väljaütlemisi on teisigi olnud. Näiteks:
1. TT võimekus on meil olemas
2. Tankid on vajalikud ainult kaitseväele, mis plaanib rünnata naabrit
3. Suurtükiväe võimekus on meil olemas
4. Mistralid hoiavad taeva puhta
5. Sõjalise rünnaku ohtu ei ole
6. Eesti on kindlalt kaitstud
7. Äkkrünnak VF poolt oleks enesetapp

Ma ei tea kui palju nendest ütlemistest on propaganda ("Eesti on kindlalt kaitstud" ja "Äkkrünnak VF poolt oleks enesetapp" on seda kindlasti) ja kui paljud lihtsalt küündimatus ("Tankid on vajalikud ainult kaitseväele, mis plaanib rünnata naabrit" on seda kindlasti), kuid muretsema panevad sellised väljaütlemised tõepoolest. Kolonel Krüüneri militaarset võimekust ma ei tea, kuid suur osa tema aurust läks teatavate sahkerdamisskeemide peale, mis õnneks ei realiseerunud. Valeri Saar tundub vähe asjalikum vana olevat.

[UR]

Tere!

Raske on aru saada, kuidas ikka eesti inimene peab end maailmas köige targemaks, ilusamaks ja osavamaks. See löputu jalgratta leiutamine riigikaitses vöiks ykskord otsa saada. See köik millest te räägite on ammuilma olemas.

Igasugu pika ja veniva teoreetilise mula asemel on vaja vaid KM -il kysida EKJ PS ylema vöi KVJ käest - söjalise konflikti ohutsenaariumid ja nende törje. Igasugu pääste jms asi tuleb vastavalt ametkonnalt.

Järgmisena istub yks osakond maha ja loeb läbi usakate FM -ide esimese peatyki koos alaliidetega. Mälu järgi on need "Eelarve", "Personal" "Relvastus ja Varustus" vms.

Ehks siis Nendedes FM -ides on kirjeladatud millised yksused teevad mida ja kuidas ja millepärast ja mlle koosseisus. Ja nii lolli inimest, kes aru ei saaks, mida seal kirjutatakse, ma ei ole veel näinud. Pildid on kahh juurde joonistatud "eriti nyridele".

Ja seda et "mina ise" ja "teeme parema" ja muu selline jutt on lootusetult hapuks läinud. Pole näinud seda tegemise tulemust. Aint löputut tegemist. Kergejalavägi on kergejalavägi, nui neljaks aga ikka on kerge jalavägi. Vötaks siis asja yle, koos köige vajalikuga. Ehks siis seal on lahti kirjutatud ja ka joonistatud mida köike onb vaja ja millst väljaöpet jne jne jne. Millepärast ei tehta?

Ja see et me oleme nii erilised, see jutt vöib käia kassi saba alla. EI ole. Inimesed oleme. Need FM -id on kokku kirjutatud Kogemuste pöhjal. Mitte udutamise pealt.

Et see köik on juba olemas. Kättevötmise asi.

[kaur3]

A4 kirjutas oma esimes mammutkirjas ühe lause, mis seletab kõik.

Eelmine kord valmistati sellist plaani ette 2003. aastal ning siis paiskusid sõjaväelaste, ametnike ja poliitikute erinevast nägemusest tulenevad tülid väga inetul kombel avalikkuse ette.

Erinevad nägemused seisnevad NATO vs iseseisev kaitse vastuoludes. Sõjalise kaitse võtted koos liitlastega ja iseseisvalt on pehmelt öeldest üsna erinevad. Nagu Krõlovi valmis, nii veetakse ka A4 kirjeldatud protsessis vanker uppi. Eriti karjuv kontrast on laevandus. NATO-lubadustega osteti plastiklaevad (millest iseseisvaks sõjaliseks kaitseks pole suurt tolku), mille eest oleks saanud iseseisvaks kaitseks osta muid asju jne. Kõik taandub lõpuks planeerimisprotsessis laua taga istuvate inimeste keskkonna tajumisele. Viimane Gruusia sõda on pannud kindlasti seisukohti ümbervaagima ka senised Lääne abisse pimesi uskujad. Nagu minu endagi. Natuke kõhedaks võtavad Euroopa suurtegija Saksamaa poliitikute-lobimeeste Steinmeieri ja Schröderi sebimised idas.

Решалась судьба газопровода Nord Stream. Председатель комитета акционеров Nord Stream Герхард Шредер вместе с главой Газпрома Алексеем Миллером рассказали Владимиру Путину, что на решение экологических проблем, связанных с прокладкой газопровода по дну Балтийского моря, Газпром и его европейские партнеры потратят 100 млн евро. Сколько - переспросил Путин. - Ровно 100 млн, - повторил Шредер. Отлично! - похвалил премьер.

http://gzt.ru/business/2008/09/18/223000.html

Samal ajal tulevad USA'st jälle julgustavad signaalid.

LONDON -- Seeking to reassure countries that have grown fearful of Russia, Western defense ministers will consider the creation of an easily deployable military force that could be sent into nations feeling threatened, a senior U.S. Defense official said Thursday.

http://www.latimes.com/news/nationworld ... ?track=rss
... ning ongi jälle selline kahe heinakuhja vahel tunne.

[Kilo Tango]

Tere!

Raske on aru saada, kuidas ikka eesti inimene peab end maailmas köige targemaks, ilusamaks ja osavamaks. See löputu jalgratta leiutamine riigikaitses vöiks ykskord otsa saada. See köik millest te räägite on ammuilma olemas.

Igasugu pika ja veniva teoreetilise mula asemel on vaja vaid KM -il kysida EKJ PS ylema vöi KVJ käest - söjalise konflikti ohutsenaariumid ja nende törje. Igasugu pääste jms asi tuleb vastavalt ametkonnalt.

Järgmisena istub yks osakond maha ja loeb läbi usakate FM -ide esimese peatyki koos alaliidetega. Mälu järgi on need "Eelarve", "Personal" "Relvastus ja Varustus" vms.

Ehks siis Nendedes FM -ides on kirjeladatud millised yksused teevad mida ja kuidas ja millepärast ja mlle koosseisus. Ja nii lolli inimest, kes aru ei saaks, mida seal kirjutatakse, ma ei ole veel näinud. Pildid on kahh juurde joonistatud "eriti nyridele".

Ja seda et "mina ise" ja "teeme parema" ja muu selline jutt on lootusetult hapuks läinud. Pole näinud seda tegemise tulemust. Aint löputut tegemist. Kergejalavägi on kergejalavägi, nui neljaks aga ikka on kerge jalavägi. Vötaks siis asja yle, koos köige vajalikuga. Ehks siis seal on lahti kirjutatud ja ka joonistatud mida köike onb vaja ja millst väljaöpet jne jne jne. Millepärast ei tehta?

Ja see et me oleme nii erilised, see jutt vöib käia kassi saba alla. EI ole. Inimesed oleme. Need FM -id on kokku kirjutatud Kogemuste pöhjal. Mitte udutamise pealt.

Et see köik on juba olemas. Kättevötmise asi.

Mina selle protsessi suhtes nii hirmus kriitiline ei oleks. Vastupidi. See on üsna optimaalne meetod kõige tõhusama tulemuse saavutamiseks demokraatlikus riigis. Ainult kindralite peale lootma jäädes võib üsna rappa minna. Oleks kindralite otsustada, oleks Soomel praegu MiG-29-d ja T-90-d, mis kitsendaks oluliselt Soomlaste valikuid konflikti korral VF-ga.

Üldiselt on sedalaadi protsesside juures äärmiselt oluline see, et igale seisukohale oleks olemas opositsioon. Esimesse pähetulevasse ideesse armumine on väga kerge tulema. Oli ju meil ka selline mees nagu Einseln kunagi Kaitsevägede juhataja. Mina sellele vanale küll mingite ohtude prognoosimist ja nendele vastamise meetodite välja töötamist ei usaldaks. Tollel tüübil katus sõidab kohati ikka sihukese hooga, et vaata ja imesta.

Mis puutub US Army Field Manuale, siis see nüüd kindlasti kogu kaitseplaneerimise tõde ei ole. Samuti ei suuda mina neist FM-dest leida kohta eelarve planeerimiseks. Financial Management Operations on küll olemas, kuid see puudutab hoopis teisi teemasid.

Kindlasti on need FM-d olulised info allikad, kuid samas ei saa neid ka 1:1-le Eestisse üle kanda, sest meie situatsioon on igas mõttes erinev.

[Juhani Putkinen]

Kindlasti on need FM-d olulised info allikad, kuid samas ei saa neid ka 1:1-le Eestisse üle kanda, sest meie situatsioon on igas mõttes erinev.

Georgia püüdis kahjuks endale ehitada "mini US-Army".

Nii Eestile, Soomele kui Georgiale on vaja suurde reservi põhinev territoriaalkaitse. Tahaks loota, et ka georgialased nüüd saavad sellest aru.

[Kapten Trumm]

Mina selle protsessi suhtes nii hirmus kriitiline ei oleks. Vastupidi. See on üsna optimaalne meetod kõige tõhusama tulemuse saavutamiseks demokraatlikus riigis. Ainult kindralite peale lootma jäädes võib üsna rappa minna. Oleks kindralite otsustada, oleks Soomel praegu MiG-29-d ja T-90-d, mis kitsendaks oluliselt Soomlaste valikuid konflikti korral VF-ga.

Tankide kohta ei tea rääkida, aga MiG-29 kõrvale jätmine hävitajate hankel 90ndatel alguses tehti justnimelt kindralite tahet järgides ja justnimelt tehnilise võimekuse põhjal otsustades. Hornetite ost oli esimene ja vist praegu ainuke Soome kaitsejõudude hange, kus öeldi, et raha on selline number ja õhuvägi las valib enda arvates parima. MiG-29 kõrvale jätmise põhjused ei olnud poliitilised. F-18 ei olnud hetkel kõige odavama ostuhinna ja ülapidamiskuludega masin. Konkurs võideti justnimelt teatud lahingudistsipliinides konkurente edestades. AIM-120-ga F-18C oli tollasel konkursil teistest ikka peajagu üle. Venelastel polnud seal üldse mingit kaasarääkimise võimalustki.

[A4]

Hangete planeerimisel on veel üks omapära – üldjuhul ei öelda arenguplaanides otse välja ostetava relva või tehnikavahendi konkreetset marki, tüüpi, valmistajat. Selle asemel kasutatakse arenguplaanis üldistusi. Näiteks, kui me tahaks osta tanke, siis ei kirjutata plaani mitte „Leopard 2A4“, vaid „keskmine lahingutank“ vm eufemism.

Sellisel süsteemil on sügav sisu – ühest küljest aitab see vältida korruptsiooni (nt teatud relvafirma esindajad külvavad planeerijad rahaga üle ja need kirjutavadki selle eest plaani sisse konkreetse relvamargi), teisest küljest ergutab selline süsteem ning avatud hange relvatöötajate konkurentsi ning meil tekib võimalus saada parim süsteem odavaima hinnaga.

Praktikas toimub see nii: oletame, et arenguplaanis on kirjas, et planeerimistsükli vältel hangitakse kaitseväele pataljon tanke. Arenguplaanis ega ka kuskil mujal pole otseselt kirjas, milliseid tanke. Hanke läbiviimiseks koostab sõjalise ekspertiisi omaja ehk kaitsevägi tehnilis-taktikalised tingimused, milledele hangitavad tankid vastama peavad. Nt pannakse sinna kirja, mitu meest peab meeskonnas olema, millistele kaitsetasemetele peab vastama soomus, millisesse vahemikku peab jääma pearelva kaliiber. Seejärel kuulutatakse välja avalik hange. Kuna nendele tingimustele vastab rohkem kui üks tankimark, saab lõpuks teha valiku selle vahel, kes küsib koku paketi ehk tankide endi, varuosade, väljaõppe ja pika-ajalise hoolduslepingu eest soodsaimat hinda.

Loomulikult on enne hanget võimalik ajada tingimused nii peeneks, et võimalikke konkuremte on üks või kaks. Samas on meie viimaste aastate suurimate hangete puhul – miinijahtijad ja lähimaa-ÕT – konkursil mõlemal korral osalenud 2-3 pakkujat, kuigi hanketingimused olid mõlemal korral üsna peeneks aetud. Kokkuvõttes saadi parima hinna eest on saadud parim süsteem. Paremat ja ausamat alternatiivi pole veel välja mõeldud.

Erandiks on muidugi nn sõbrahinnaga pakkumised, kus on ette teada, et selline konkreetne riik pakub sellise raha eest sellist kaupa. Näide – Paside hange Soomest, kus oli algusest peale teada, et soomlased annavad meile 60 Pasit kokku 200 miljoni eest. Sellises olukorras polnud mõtet avatud hanget isegi välja kuulutada, sest keegi teine poleks meile 200 miljoni eest 60 sellises seisukorras soomukit müüa suutnud.

[denis23]

minul on üks rumalavõitu küsimus.

kas militaarabina mitte midagi enam asjaliku ei saa?

[vk1]

saaks kindlasti, näit. kindlasti USA II põlvkonna öönägemisseadmeid. Need peaks olema relvastusest maas, st. asendatud uuematega, kuid eelmine-üleelmine põlvkond on ikkagi liiga karmid, et tsiviilmüüki panna.

[Kilo Tango]

minul on üks rumalavõitu küsimus.

kas militaarabina mitte midagi enam asjaliku ei saa?

Igasugust kraami võib abina saada. Aga ei pruugina. Kaitseplaneerimisel sellele lootma jääda nüüd küll eriti arukas ei ole. Kui õnnestub mingi võimekus odavamalt saavutada liigume kohe järgmise juurde.

[vk1]

KiloTango, kahjuks sa vist pead oma targa suurtükimoona hinnad kõvasti ülespoole tõstma. Smart/Bonus hindasid pole küll kuskil näinud, kuid näit. Excalibur (GPS-mürsk) hind on 125000 USD tk. - seda siis hulgiostjale nagu USA merejalaväele. Kui paljalt GPS-iga mürsk on laias laastus 1 1/4 milj. krooni, siis kõiksugu sensoritega, EFP ga Smart/Bonus ei saa küll mingil juhul nii odav olla, kui 500 000 EEK. Pigem korruta see number 4-5ga.

[kuido20]

Eestis midagi juba nuputatakse

http://military.ut.ee/

[Pärtel]

Eestis on paraku see aksioom, et riiklikud hanked tehakse silmas pidades ühte asja - tegemist on vähempakkumisega. aga nagu me kõik teame, et odav asi ei ole alati see parim asi. leian, et riigikaitse koha pealt ei tohiks me minna odavama asja ostmise teed. kui keegi vaidleb mulle vastu siis vaadake ja veenduge ise - näiteks meie teedevõrk on kõik üles ehitatud VÄHEMPAKKUMISTE peale ja mis saab teest 3-5 aasta möödudes? enamasti nõuab see siis kapitaalremonti. näiteid saab tuua veelgi...