www.militaar.net

Ameeriklased on pannud 30mm ADENi moona laskva automaatkahuri prototüübina HMMWV-e peale aga seal on see saavutatud läbi keeruka aktiivsete (el.mootori põhjal töötavate) hüdrauliliste tagasilöögi summutavate mehhanismide ja väikse tulekiiruse näiduga.

Vb midagi sellist saaks Hiluxi kasti "pehme tagasilööki neelava kinnitusega" ehitada:
http://www.atk.com/capabilities_defense ... 5mm_LW.asp

Veel üks pick-up. näide, väidetavalt mingid tegelased Tšaadist.
14.5mm. ZPU-4

23mm. ZU-23-2

Siis veel üks uus Iraani ime, kahur lausa katusele viidud, huvitav kas see masin laskmisel ümber ei lähe?
23mm. ZU-23-2

Muudaksin heameelega suunda raskema ja kõnekama teemakäsitluse suunas.

Eesti, taas üks tankivastane riik

Elik 120 mm tanki suurtükid, mis legendi kohaselt annetati tankide vanarauda saatmise eel Eestile, suurtükid olid vähekasutatud ja Eesti väikeettevõtja poolt loodud sihtimissüsteemi abil sai loodud ligilähedased võimalused edukaks relvasüsteemi kasutamiseks.

Idee kohaselt saab laskesektor ettevalmistatud ja peale improviseeritud mono-lafeti surumist pinnasesse, teha väikeses laskesektoris veel korrigeerimisi.

Lühidalt suudetakse kasutada minimaalseid vahendeid, teatud mööndustel. Järgnevalt kauaoodatud illustreeriv materjal, mis ootaks edasist kontseptsiooni:


tervit,

Hollandil on muidu forwarderi baasil ehitatud selline masin nagu seda on Scanjack 3500 Mine-clearing vehicle.



Setu on meil elukutseline koomik, meil oli ka siin miski naljanurk kusagil kunagi olemas...postitab vist valesse teemasse...

vetewana kirjutas:postitab vist valesse teemasse.

Ma ei soovita usalduskrediiti siinse teema postitustest üle kanda teiste teemade postitustele, see kehtib ka kõigi foorumikasutajate suhtes. Seega, palun siiralt inimestel mõttelisi barrikaade mitte luua ja seega mitte kärpida inimeste loomulikku huvi ja sõnavabadust siia postitamisel.

Lepime kokku, et see teema siin on teise ülesandepüstitusega ja kedagi ei karistata oma arvamuse või ettesöödetud idee paiskamises.

Ja nüüd tagasi ülaltoodud teemasse, ning küsin, kas seda Metsist vms brändi tehnikat saab tankisuurtükiga mingisugustel võimalustel ka kasutada (eeldusel, et elektroonika ja hüdrosüsteemid tagavad stabiilsuse ja tagasilöögi, ning väikese laskesektori korrigeerimise) - kas see on võimalik?

Vaevalt, et keegi siin sõnavabadust ja mõttelendu piirab aga päris utoopiasse ei maksa ka kalduda.

ribikardin kirjutas:kas sa oled seni arvanud, et tegu on läbimõeldud prototüüpidega??

Ma eeldan tõesti, kuna siin pole oleksoloogia teema, et esialgsed arvutused on kontseptsiooni jaoks enne tehtud, ja alles siis joonistusprogrammis 2 pilti üksteise peale tõstetud. Kasvõi seesama kaaluarvestus peaks ju isegi setusugustele lihtne olema (eeldan, et ta on põhiharidust ikka nuusutanud ja neljast tehtest kuulnud). Edasi annavad ehk teised Jaan Tatikale nõu
Läbimõeldud prototüüp tähendab minu jaoks pisut rohkemat ja seda ma tõesti ei eeldanud.

Lemet, kui sa siin jälle kahepalgeliselt viisaka suhtlemise etaloni mängid, äkki teed ise mõned arvutused ära selle asemel, et mingeid asjassepuutumatuid pildikesi siia postitada (jah, see pole tõesti uudis, et veoautost antud relva on kasutatud). Millegipärast ma ei näinud ka, et sa oleksid kuidagi minu esimesele, neutraalses toonis küsimusele ja sellele järgnenud persesaatmisele "kes maksab" reageerinud?

kahepalgeliselt viisaka suhtlemise etaloni

Hm, ei mäleta küll, et oleks siin kedagi esimesena avalikult onanistiks või lollpeaks (vms.) tembeldanud, erinevalt vähelugupeetavast(minu jaoks) kaasfoorumlasest. Muidugi juhul, kui kellelgi on selline sõnavara ka kodus ja tööalaselt pidevalt käigus, siis võib ju mõista, et ei adutagi, mida suust välja aetakse...

Et mariinid ei igavleks arvutiekraani ees, siis A. Pitka modifikatsioon, mille tulemusena loobutakse 76 mm pardasuurtükist ja luuakse kahe helikopteritekiga long durance alus. Kodumaine "kopterikandja" relvastus oleks moodulpõhine, st. helikopteri angaaris või tekil oleks konteiner(id) missiooni ülesannetest lähtuva eritehnikaga. Juhul kui kasut raketisüsteeme, tuleb "laskeseadeldisena kasutada kraanat (korviga, vms vahealusega). Lisaks asuks vööris lisakraana.



Paluks konstruktiivset hala,

Falklandi sõjas kasutasid britid konteiner-laevu Harrieride ja kopterite baasina. Nood ei kandnud mitte kaks, vaid üle kahekümne lennumasina (Atlantic Conveior, Atlantic Causeway). Ka väiksemaid (alla 6000-7000 GRT) kuivlasti-laevu varustati kopteritekiga.

Hoopis huvitavam oleks teada, miks Pitkat ei kasutata jäälõhkujana, vaid renditakse Soomest, Norrast või kust iganes ja makstakse 500 000.- ühe päeva eest renti.

Jääklass ja jäälõhkuja on eri asjad. Ka Tallinki reisilaevad on jääklassiga (võimalik, et samaheaga kui Pitka).

Jääklassiga tavalaev lõhub jääd oma vööriga seda purustades. Pardad on piisavalt tugevad, et jää neid ei lõhuks.

Jäälõhkuja erineb jääklassi laevast ümara kere poolest, mis töötab sedasi, et laev sõidab oma raskusega jää PEALE ning muljub selle oma raskusega puruks. Spetsiaalselt ehitatud jäälõhkuja (ei pea silmas valve-koristus-transpordi-sõja-jäälõhkujaid) on munakujulise veealuse osaga, mis teeb tema kasutamise nt vabas vees kõrges laines väga ebamugavaks (kõigub kergesti).

Jäälõhkujal on ju samuti jääklass, mis siis segab seda jääklassiga laeva täitmast vajadusel jäälõhkuja ülesandeid oli ju see Pitka taanlastel minu mäletamist mööda varem samuti Fääri saarte juures kasutusel osaliselt jäälõhkujana.

Näidis Soome-Rootsi jääklassidest.



http://eme.vta.ee/mediawiki/index.php/J ... C3%A4klass

Pitka jääklass peaks olema I A

Kapten Trumm kirjutas:Jääklass ja jäälõhkuja on eri asjad. Ka Tallinki reisilaevad on jääklassiga (võimalik, et samaheaga kui Pitka).

Jääklassiga tavalaev lõhub jääd oma vööriga seda purustades. Pardad on piisavalt tugevad, et jää neid ei lõhuks.

Jäälõhkuja erineb jääklassi laevast ümara kere poolest, mis töötab sedasi, et laev sõidab oma raskusega jää PEALE ning muljub selle oma raskusega puruks. Spetsiaalselt ehitatud jäälõhkuja (ei pea silmas valve-koristus-transpordi-sõja-jäälõhkujaid) on munakujulise veealuse osaga, mis teeb tema kasutamise nt vabas vees kõrges laines väga ebamugavaks (kõigub kergesti).

Jäälõhkujaid on erinevaid. Sinu kirjeldatu kannab vene keeles nimetust "ledokol".
Teine jäälõhkujatüüp on "ledorez", mis lõikab jääd. Näiteks Kanadas ehitatud "Fjodor Litke" oli seda tüüpi. http://sovnavy-ww2.by.ru/patrolboats/typ_litke.htm