30. leht 93-st

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitatud: 27 Jaan, 2016 15:19
Postitas Gideonic
Veidi propamaiguline artikkel, aga Hollandi piloodid jagavad oma muljeid F-35est. Muuhulgas räägivad ka oma kogemusest F-35 vs F-16. Tõdemused on umbes samad, mis kunagi siia teemasse kirja sai pandud:
“Even so, slow-speed and high angle-of-attack performance is much better than many fourth generation fighters like the F-16. High angle of attack testing has been an eye-opener for previous F-16 pilots, who are not used to very good slow speed performance. Straight line acceleration is also much better. At higher speeds, the F-16 has the sustained turning advantage (as it does over many aircraft like the F-18), but only when fighting in training configurations without any missiles or bombs. When flying in combat configs, even the high speeds sustained fight becomes much closer.

http://airheadsfly.com/2016/01/26/dutch ... g-testers/

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitatud: 03 Veebr, 2016 20:50
Postitas NGolf
F-35 testimiste raport üles laetud, palju juttu eri modifikatsioonide omadustest ja puudujääkidest, samuti palju lende 2015. a sooritamata jäi jne.
http://www.dote.osd.mil/pub/reports/FY2 ... f35jsf.pdf

Spiegeli ülevaade, mh mainitud, et alla 75 kg pilootidel katapulteerumise korral 23% risk surma saada, kaela ja peavigastuste tõttu. Alla 62 kg mehi ei lasta üldse sanga.
http://www.spiegel.de/politik/ausland/u ... 75478.html

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitatud: 04 Veebr, 2016 15:46
Postitas Gideonic
DOT&E raportid mulle ise meeldivad. Annavad hea võimaluse näha mis toimub telgitagustes. Samas tegu valitsuse järelvalve organistatsiooniga, mis ei kiida kunagi kedagi ja toob välja nii palju programmide kitsaskohti kui vähegi oskab.

Stiilinäide on F-22A programmi selle aasta raport:
http://www.dote.osd.mil/pub/reports/FY2 ... 5f-22a.pdf

Üks hea variant o võrrelda eelmiste aastate raportidega ja vaadata mida enam ei kiruta (siis sellega on olnud tublisi edasiminekuid):
http://www.dote.osd.mil/pub/reports/FY2 ... f35jsf.pdf

Kuna foorum ei luba PDF laiendeid lingin postile kus üks aerospace-insener lisanud oma kommentaarid 2015. aasta F-35 raportile ja sellele katapulteerimise probleemile. Ta toob välja ka lõike varasematest raportitest mis on olnud tugevalt liiga pessimistlikud ajakavade suhtes. Mitte et tda nüüd kõiges uskuma peaks, aga aitab natukene mõista konteksti küll:
http://www.f-16.net/forum/viewtopic.php ... 5&start=46

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitatud: 09 Veebr, 2016 11:35
Postitas erick
Ars Technica kirjutab, et kaalutakse F-35 taktikaliste võimete täiustamist niiöelda arsenallennukite kasutuselevõtuga. Sellises konfiguratsioonis lendaks vastase õhuruumi näiteks 4 F-35te, mille selja taga turvalisel kaugusel oleks suurem pommituslennuk (nt B-52 Statofortress või B1A Lancer). Viimased oleksid varustatud erinevate moodsate raketi ja pommisüsteemidega, mis võimaldavad teha nii õhk-maa kauglööke, radarivastaseid lööke kui ka õhusihtmärke alla lasta. F-35 täidaks siinjuures peamiselt nähtamatute sihitajate rolli, kuigi ka neil endil on vajadusel võimalik teha piiratumas ulatuses rünnakuid nii õhu- kui maasihtmärkide pihta. Selline tegevus loomulikult annaks ära nende positsiooni.

Huvipakkuv on siin ka võimalus tulistada arsenallennukilt märksa võimsamaid kaugrakette, kui F-35 ise kanda suudaks, näiteks Joint Air-to-Surface Standoff Missile-Extended Range (JASSM-ER), mille laskekaugus on kuni 925 km (575 miili). See tähendab muu hulgas näiteks seda, et Eesti õhuruumist välja tulistatud rakett on võimeline tabama sihtmärke Eesti piirist kuni Moskva endani välja.

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitatud: 15 Veebr, 2016 14:31
Postitas Gideonic
Soomes tehti salajane uuring (kokkuvõte on avalik) varglennukite ja potentsiaalsete vastumeetmete kohta 2030+ kontekstis. Puudutati üsna süvitsi MIMO radareid. Mainiti et hankeprotsessi jätkumise jooksul tehakse täiendavaid uuringuid

Tsiteerin järgnevalt siin postitusi mõnede Soome õhuväe tegemistega kursis olevatelt inimestelt, mis on pärit siit teemast

Kokkuvõte antud uuringust:
hornetfinn kirjutas:That link is about a study done about significance of stealth technology in the future. The study did concentrate on differences of 4th gen and 5th gen fighters as seen by MIMO radars. The study was done using computer simulations only but given the parties who did the study, the simulation was likely as good as it gets. The study itself is confidential, so it's not published but the summary does give some clues about the end results. It says that MIMO radar can offer improved detection/tracking probability against stealth fighter target and it was said that they got up to 30 percent improvement in tracking probability against stealth fighter using MIMO radars. It was however highly dependant on where exactly the transmitters and receivers were located and what flight path the target had. It was also found out that lower frequencies give longer detection range against stealth fighters, just as expected. It was also noted that having just detections or tracking by low frequency radar is not enough for air defences if stealth aircraft can not be engaged effectively. From the summary I get the feeling that 5th gen fighter still exhibits healthy advantage against 4th gen fighters even against MIMO and low frequency radars, although the advantage might not be nearly as large as against high frequency radars. It was noted also that computer simulations can not accurately take into account the effects of RAM and external weapons because simulations always have certain simplifications.

It was noted that additional studies will be done to support Finnish fighter acquisition process.
Kommentaarid teemal "Gripen-E Soomele"
Gripeni hankimise poliitiline surve on teatavasti üsna suur. Muuhulgas soovitab seda näiteks pikaajaline ekspeaminister Matti Vanhanen. Eks majanduslikus mõttes on see ka mõistetav, igatahes kommentaarid järgnevalt:
barrelnut kirjutas:Last summer I had a conversation with a family member who happens to be a seasoned Finnish Air Force Hornet pilot and we briefly discussed about the new fighter acquisition program. I didn't want to push him to say anything that could be even remotely classified, but I was clear that the pilots would prefer the F-35. The Russians are now fielding (in low numbers) advanced jets (Su-35 etc.), and fourth gen 90's jets would not suffice in the future, especially when Russia starts fielding it's own fifth gen fighters.

He did not have high remarks about the Gripen in general, and we both were concerned that some of the politicians might want to make the selection a political decision instead of letting the Air Force select the winner by itself (like it was allowed to do last time when we selected the F/A-18C/D).

Anyways, the Gripen E is basically a longer ranged Gripen C with a new AESA radar.
That's what it is. It could have been OK choice in 2005 (if it had existed) instead of the Super Bug if we had made a selection then, but we are now selecting a new fighter for 2025 - 2055 time frame. None of the fourth gen jets are future proof enough for us.
hornetfinn kirjutas: I've been involved in exercises where Gripens have taken part and they are definitely no wonder-fighters some people make them to be. They are solid fighters but let's say that I have not heard a single Finnish fighter pilot willing to swap their F/A-18C/Ds for Gripens and I've talked to a number of them.
Seega väide, et Gripen-E on sisuliselt 21. sajandi F-5 (või Mig-21 kellele see võrdlus rohkem meeldib) tundub üsna paika pidavat :D

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitatud: 15 Veebr, 2016 14:43
Postitas Lemet
erick kirjutas:Üldmärkuse korras, venelased on alati silma paistnud tehnoloogiliste saavutustega, mis osutuvad hiljem siiski ebapraktilisteks ja ei jõua kunagi laikasutusse.
Nagu näiteks Ufimtsev ja tema tööd... :wink:

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitatud: 16 Veebr, 2016 9:42
Postitas Kapten Trumm
Kurjad keeled on rääkinud, et keegi Ljulka oli saanud valmis esimese turboreaktiivmootori tiba enne sakslasi. Kas viimase abiga - ei tea.
Üleüldse, MiG-31-l esimest korda kasutatud elektrooniline skanneerimine oli sedavõrd ebapraktiline, et see pole tänaseks lennukiradarites kasutamist leidnud. :)

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitatud: 16 Veebr, 2016 10:25
Postitas toomas tyrk
Kapten Trumm kirjutas:Kurjad keeled on rääkinud, et keegi Ljulka oli saanud valmis esimese turboreaktiivmootori tiba enne sakslasi. Kas viimase abiga - ei tea.
Selle Arhip Ljulka reaktiivmootoriga on nagu Polzunovi aurumasinaga. Igalt poolt võid otsides leida, et mis selle nimi oli, kui palju arvestuslikult pidi võimsust olema ning millal Ljulka sellele patendi võttis.

Aga millal testiti? Kui palju tegelikult võimsust arendas? Kui mitu tundi töötas? Ja loomulikult pole kusagilt võimalik leida mingit infot selle praktilise kasutuse kohapealt, sest seda ju ei toimunud.

Millegipärast aga alustas Ljulka 1945. a. jällegi saksa mootorite kopeerimise ja edasiarendamisega. Mitte oma "progressivse ja patenteeritud" mootori edasiarendamisega.

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitatud: 16 Veebr, 2016 11:27
Postitas Gideonic
Nüüd rabast teemasse tagasi: http://www.sldinfo.com/the-need-for-cul ... m-dunkirk/

Pilt
Indeed, one lesson of Dunkirk needs to be remembered when shaping an innovative military strategy for the decade ahead 21st century: new capabilities without new concepts of operations will lead to strategic failure.
Artikkel lahkab muuhulgas eelmise aasta lõpus toimunud õppuse tagamaid kus osalesid F-22, Eurofighter ja Rafale. Räägitakse sellest, kuidas uue generatsiooni relvasüsteemidega on hädavajalik kasutusele võtta ka uued juhtimispõhimõtted. Näitena tuuakse 1940. aasta Prantsuse kampaania, kus võrreldava õhutoetuse ning paljuski paremate tankideda britid ja prantslased said lootusetult suhu sakslaste käest ... millepärast? Peamiselt seetõttu, et nende juhtimisstiil oli endiselt kinni eelmises sõjas. Relvaaliibrid või mürsukindla soomuse olemasolu (ntx SOMUA S35) olid siin sekundaarsed.

Ehk siis, kõik need lennukite tehnilised parameetrid on relevantsed ainult valitud juhtimise ja taktika kontekstis.
Näitena jalaväest: Me võime lõpmatuseni kõvatada relvakaliibritest, soomusvestidest ning meie ja vastase lahingvarustuse headest/halbadest külgedest, kasvõi mitme doktoritöö jagu. Kindlasti ei ole selline (rangelt tehniline) arutelu ka "vaakumis" vaadelduna täiesti mõttetu, kuid kui seda ei aseta kasvõi jao-taktika konteksti, onsee kokkuvõttes äärmiselt väheväärtuslik ja pigem desinformeeriv. See võiks olla lihtsasti arusaadav kasvõi ainult ajateenistuse lõpetanule.

Tuleb aru saada, et viienda generatsiooni lennukid joonistavad üsna selgelt välja edasimineku õhulahingu juhtimises Seda võib võrrelda 70-80ndatel toimunud üleminekuga staatilise, maapealsete sihitajate poolt juhitud, õhukaitse pealt AWACS'ite ning märksa suurema otsustusõigusega hävitajate-eskadrillidele. F-22ega läbi viidud õppused on järjekindlalt näitamas vajadust (ja ka võimalust) uue lähenemise järgi, seda juba ligi 10 aastat.
The shift is from linear to simultaneous operations; it is a shift from fighters needing reachback to large aircraft command and control and ISR platforms to 360-degree dominance by deployed decision makers operating not in a network but a honeycomb.

Properly connected or interoperable with one another, the new aircraft can work together to operate like a marauding motorcycle gang in an adversary’s battlespace.

Rather than operating as a linear force, the marauding motorcycle gang creates chaos within the OODA loop of the adversary. In fact, the F-35 is really about shifting from the OODA loop with the machine-man interface doing much of the OO and focusing attention on the DA.
Liigutakse tsentraliseeritud AWACSi põhisest juhtimise pealt detsentraliseerituma peale. Viienda generatsiooni hävitajaid võib käsitleda mini-AWACSina, mis on küll märgatavalt väiksema avastus-alaga, kuid nende sensorid on paljuski passiivsed ning nad võivad lennata ohualale kordades lähemal. Kui neid kasutada koostöös neljanda-põlvkonna uusimate hävitajatega, võivad nad vastase lahinguruumis möllata kui marodööritsev mootoratta-gäng :D (õppuses osalenute, mitte minu sõnad).
The shift from “legacy” air operations to distributed air operations is a significant operational and cultural shift. Characterizing the shift from fourth- to fifth-generation aircraft really does not capture the nature of the shift. The legacy aircraft operate in a strike formation, which is linear and runs from Wild Weasels back to the AWACS.

The F-22 and F-35 are part of distributed operational systems in which the decision makers are distributed and a honeycomb structure is created around which ISR, C2, strike, and decision-making can be distributed.

A new style of collaborative operations is shaped but takes away the ability of an adversary to simply eliminate assets like the AWACs and blind the fleet.
Tegu ei ole mingi ühe "paksu ohvitseri paari arvutisimulatsiooniga toetatud" märja unelmaga mõne magistritöö raames, unelm vaid aastatega välja töötatud uus CONOPS, mida verifitseeritakse nii elulähedaste (ning juba ka rahvusvaheliste) õppustega kui võimalik. Seega seda tasub nati tõsisemalt võtta ... vähemalt USAF ja merejalaväelased kipuvad sellesse uskuma ning ka teised F-35 programmi liikmed.

Mis ma ikka refereerin, parem lugeda algallikat. Eks see pikk ja lohisev lugemine ole, kuid siiski üsna informeeriv.

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitatud: 16 Veebr, 2016 14:27
Postitas Kapten Trumm
toomas tyrk kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:Kurjad keeled on rääkinud, et keegi Ljulka oli saanud valmis esimese turboreaktiivmootori tiba enne sakslasi. Kas viimase abiga - ei tea.
Selle Arhip Ljulka reaktiivmootoriga on nagu Polzunovi aurumasinaga. Igalt poolt võid otsides leida, et mis selle nimi oli, kui palju arvestuslikult pidi võimsust olema ning millal Ljulka sellele patendi võttis.
Aga millal testiti? Kui palju tegelikult võimsust arendas? Kui mitu tundi töötas? Ja loomulikult pole kusagilt võimalik leida mingit infot selle praktilise kasutuse kohapealt, sest seda ju ei toimunud.
Millegipärast aga alustas Ljulka 1945. a. jällegi saksa mootorite kopeerimise ja edasiarendamisega. Mitte oma "progressivse ja patenteeritud" mootori edasiarendamisega.
No näiteks vedelikreaktiivmootoriga, mis suutis maapinnalt startida lendasid venelased vaid napp 8 kuud peale sakslasi. Õhust startiva (plaaneriga) oli esimene lend 1938.
NSVL-s käisid asjad oma radu pidi ning neil radadel polnud tihti konstruktori võimetega suuremat pistmist. Solonin on sellest pikalt kirjutanud, kuidas asjad käisid ja kuidas korralikud asjad jäeti kõrvale, eelistades pool-lahendusi, kuna loojal puudus vajalik poliitiline katus Kremlis. Peale sõda Saksamaalt sisse tassitud telgkompressoritega turboreaktiivmootorid ennast tegelikult NSVL-s ei õigustanud (st otsusel polnud suurt pistmist tehniliste kaalutlustega), vaid NSVL lennukiehituse tõstis teistega sama kõrgele oksale Suurbritanniast ostetud Rolls-Royse Nene tsentrifugaalkompressoriga mootori tootmise litsents, mis tegi võimalikuks MiG-15 tekke. Saksa telgmootoritega NSVL sõjajärgseid varajasi reaktiivhävitajaid ei peeta just tõsiseltvõetavaks, NSVL tõusis vajalikule tasemele alles MiG-15 loomisega. Telgkompressoriga turboreaktiivmootorid muutusid NSVL-s valdavaks hiljem, kui olid lahendatud mitmed algseid (sh saksa) reaktiivmootoreid vaevanud tehnoloogilised probleemid.

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitatud: 18 Veebr, 2016 17:16
Postitas Gideonic
Israel plaanib oma F-35 arvu suurendada 50neni:

http://www.al-monitor.com/pulse/origina ... skies.html
In the course of the debate, various sources have been flooding Israeli decision-makers with presentations, statistics and analyses showing that the stealth fighter's performance is much lower than what one would expect from an aircraft that costs more than $100 million. According to these claims, the jet has a limited range of just 1,200 kilometers (746 miles), problems with its stealth capacity and a diminished weapons load. The biggest deficiency of all, however, is US insistence on keeping the jet’s source code to itself. It will not allow any of the countries that purchase the jet to know what really takes place in the aircraft’s impenetrable “brain,” or to control its operating system.

The Israeli air force rejects all of these allegations outright. The top pilots and experts in what is considered the best air force in the world have examined and tested the F-35’s performance and were satisfied with it. The commander of the Israeli air force, Maj. Gen. Amir Eshel, even spoke with his Italian counterparts, who took the jet on long flights (including from Italy to the United States) and reported that its range is significantly greater than what is now being claimed.
Põhiliselt on lennukitest huvitatud just nendega reaalselt tutvunud Israeli Õhujõud, kuigi ka neid pommitatakse igasugu uuringute ja statistikaga nende lennukite vähese võimekuse kohta. Muuhulgas vähese lennukauguse kohta. Piloot lükkab need väited ümber, kasutades muuhulgas ka infot itaallastelt, millel peatun kohe pikemalt:

F-35 Lennukaugusest

Esimene Itaalias kokku pandud F-35 tegi veebruari alguses esmalennu üle Atlanti ookeani. Startides Itaaliast, vahepeatusega Asuuri saartel ning lõpppeatusega Naval Air Station Patuxent River, Marylandis, USAs. Nagu mõned siin foorumis kipuvad kordama: "üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna":
Pilt

Kui nüüd panna see pilt järgneva tsitaadi (siit) konteksti, siis mis selgub?
The Italian air force spokesman said that the Eurofighter Typhoons which accompanied the F-35 part of the way required 5 in-flight refuellings during the second leg, “or one more than the F-35.”
Ehk siis Kolme välise kütusepaagia Eurofighterid vajasid teekonnal Asuuridelt Maryland'i viite tankimist, "lühimaalennuk" F-35 aga nelja.

Kuna ilm ei olnud kõige parem ja ohutus oli ennekõike, tangiti üsna tihti, seega maksimaalset lennukaugust siit välja ei loe, küll aga suhet eri-lennukite vahel. Täpsemalt võib lugeda juba piloodiga tehtud intervjuust.


Aga Eurofighter on samuti ju väikelennuk?

Tõsi, hoolimata tema hoopis muljetavaldavamatest näitajates lennukauguse osas Wikis, on ta kindlasti väikelennuk, eriti kui võrrelda F-15E või Su-27 perekonnaga. Seetõttu lisan siia ka muud infot.


F-35 "lühimaa" vs F-22 "kaugmaa"

Just hiljuti väideti siin jälle konkreetselt F-15 ja F-16 võrdluse näitel, et F-22 olla pikamaa- ja F-35 lühimaalennuk. Esimeste kohta see enamvähem kehtib aga viimaste puhul ei taha kohe kuidagi sellega nõustuda. Põhjendan enda arvamust:

1. Sisemine kütusehulk:
F-22A sisemiselt: 8,200 kg
F-35A sisemiselt: 8,382 kg

Ehk siis F-35A kannab sisemiselt tegelikult rohkem kütust kui F-22 (C versioon veelgi enam).

2. Mootorid:
F-22 kannab kahte F119 turboventilaatormootorit. F-35 mootor, F135, on täpselt sama mootorituuma põhjal edasi arendatud, ning neid on lennukil, muidugi mõista, ainult üks. Lisaks on mootoril märgatavalt kõrgem Bypass-ratio (lihtsustatult, suurem osa mootorist läbi käivast õhust ei läbi gaasiturbiini), mis reeglina näitab märgataval suuremat efektiivsust. Siin üks video PW1000G näitel, mis seletab miks kõrge bypass-ratio on tsiviillennunduses näiteks nii ihaldusväärne. Üldiselt tundub üsna väheusutav, et F-35 lihtsalt raiskaks oma hinnalist sisemist ruumi F135 jaoks, kui viimane ei ole oma eelkäiast märgatavalt efektiivsem.

Linnalegendide järgi on F135 umbes 20% raskem kuid ka 20% suurema tõukejõuga kui F119. Kuna mootorite enda kaalu/tõukejõu suhe on üle 1/10 on aru saada et summa-summarum on asi circa 18% kasumis :) Miinuseks on muidugi märgatavalt suurem ruumala, mis mootor enda alla võtab. Samuti on mootor arvatavasti põhjus, miks lennuki tippkiirus jääb Mach 1.6 peale.

3. Õhutakistus
Kahtlemata on F-22 õhutakistus väiksem. Lennuk on ju viimaks optimeeritud lendama ülehelikiirusel Mach 2 kandis. Samas kiputakse siin F-35 väga tugevalt alahindama. Siit teemast on läbi käinud et nii Norra kui ka Hollandi pilootide väited, et kui jutt on misiganes lahingkonfiguratsioonist, kiirenda b F-35 paremini kui F-16.
Testprogrammi korral on toodud näiteks selliseid näiteid (AA-1 on esimene F-35A versiooni testlennuk):
the test in question was an F-16 with centerline tank engaging the afterburner to keep up with AA-1 in a climb while carrying nine tons of internal load on Mil thrust.
Norra piloodi väidetest tooks välja ühe fakti mis "ringiga" kinnitab sama asja (google translate):
In full war equipment operates F-35 effortlessly 10,000 to 15,000 feet higher than our F-16 can, without using afterburner. The speed in 'cruises' is without afterburner 50 to 80 knots higher
Samuti veel üks huvitav fakt siit:
The F-35, while not technically a "supercruising" aircraft, can maintain Mach 1.2 for a dash of 150 miles without using fuel-gulping afterburners.
Ehk siis, F-35 ei suuda küll supercruise'ida, kuid suudab hoida kiirust Mach 1.2, kasutamata järelpõleteid.

Selliseid tulemusi ei saavuta lennuk mis oleks F-4 klassi veojõu/kaalu suhtega või äärmiselt suure õhutakistusega (mida pidevalt väidetakse).

4. Muud faktorid
Loomulikult on siin võrrandis igasugu muutujaid veel, mida on keerulisem analüüsida kuna fakte lihtsalt ei ole. Näiteks F-22 suudab lennata oluliselt kõrgemal, kus teoorias võiks ta olla ka efektiivsem.

Kokkuvõtteks:
F-22 suudab kindlasti koguda kõrgust ja sihtpunktini jõuda märgatavalt kiiremini kui F-35, kuid F-22 reaalne tegevusraadius ise on väiksem misiganes relvalaadungi korral. Tema Mach 1.8 supercruise nimel salendati teda ikka üsna agressiivselt. See jätab ka oma jälje.

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitatud: 18 Veebr, 2016 17:56
Postitas Gideonic
Veel graafikuid ja infot
Veel infot siin juba ka varem lingitud postitusest

1. Janes Defence Weekly kokkuvõte

Huvitav Janes Defence Weekly kokkuvõte, kahel lehel, kus on mitmeid simulatsioonitulemusi: 1, 2 Väljavõte:
Discussing maximum mission radius, Mazanowski presented air-to-air mission profile in which all the aircraft took off with a weapon load, remaind at high altitude and returned after about a minute of combat. All but the F-35 and Su-30MKI were carrying three external fuel tanks
Under this scenario, the Rafale had maximum mission radius of 896 n miles, the F/A-18 816 n miles, the F-35 751 n miles, the Eurofighter 757 n miles the Su-30MKI 728 n miles and the Gripen 502 n miles.
Ehk siis identse õhk-õhk missiooniprofiili korral, mil lennatakse optimaalse kõrguseni, peetakse minuti jagu õhuvõitlust mille järel pöördutakse baasi saadi järgnevad maksimaalses tegevusraadiused:
  • Rafale: 896 meremiili, kolme välise kütusepaagiga
  • F/A-18: 816 meremiili, kolme välise kütusepaagiga
  • F-35: 751 meremiili
  • Eurofighter: 757 meremiili, kolme välise kütusepaagiga
  • Su-30MKI: 728 meremiili
  • Gripen: 502 meremiili, kolme välise kütusepaagiga
Kõik lennukid peale Su-30 ja F-35 kandsid kolme välist kütusepaaki! Siit on tõesti näha miks SU-30 on nii hinnatud oma suure tegevusraadiuse tõttu.

2. Õhk-õhk relvastusega eskort missioon

Teine vähe huvitavam graafik on võrdlusest eskort-missiooni korral õhk-õhk relvastusega. Missiooni analoogiks on võetud Israeli Osirak'i reaktori pommitamine).
Spetsifikatsioonid ja täpsem eelnev info kättesaadav siit ning kiirenduste võrdlus siit.

Pilt

Seda graafikut tuleb vaadata natukene hoolikamalt. Mõningad faktid:
  • Punane joon tähistab lennukaugust täiendavate tiivaaluste kütusepaakidega.
  • F-16I tähistab praktiliselt olematu õhutakistusega, kere külge kinnitatud konformsete kütusepaakidega (conformal fuel tanks) Israeli F-16, nagu näiteks see. Antud paagid lisavad umbes 1360kg täiendavat kütust (ehk umbes 50% sisemisest mahust)
  • F-15E, Strike Eagle on F-15 õhk-maa võimekusega edasiarendus, millel on samuti küljes konformsed kütusepaagid.
Mis siit välja tuleb?
Sisemise õhk-õhk relvastusega ja tiivaaluste kütsuepaakideta, lendab F-35 kaugemale isegi F-15E-st, rääkimata F-16-st (misiganes versioon). Loomulikult on antud juhul tegu ka väga soodsa olukorraga F-35 jaoks. F-35A vs F-15E võrdlus halveneks tunduvalt F-35 kahjuks misiganes tiivaaluse (õhk-maa) relvastuse korral. Seda kajastab ka graafik. Tasub vaid vaadata kui vähe annavad F-35ele juurde tiivaalused kütusepaagid. Takistus sööb ära arvestatava osa võidust ära. Seega ei tasu karta, et F-15E pensionile saadetakse ja asendatakse F-35ga :D Täislastis lendab F-15E kindlasti kaugemale kui F-35 (ning kannab 4-5 tonni relvi rohkem). Samuti tuleb mõista, et F-15E on täiest teise klassi lennuk. See et F-35 üldse mingitel juhtudel suudab lennukauguse osas viimasega konkureerida, on üsna imekspandav.

Siit võib ka aru saada kui jabur on "50% sisemise kütusega" võrdlus näiteks kontekstis F-35 vs F-16. F-35 kannab konformsete paakide jagu "and then some" kütust lisaks. Kas me peaks Israeli F-16 veojõu/kaalu suhtesse ka 700kg (8% tühikaalust) lisakaalu juurde arvestama, poolevõrra täidetud konformaalsetest paakidest? Sellisel juhul kukuks see napilt alla ühe, F-35 oleks aga 1.07.


Boonuseks üks ilus pilt meie naabritelt, Norrast:
Pilt

"lühimaahävitaja" ... :roll:
Kavatsen viimasele kahele postitusele viidata iga kord, kui keegi kukub heietama F-35 "lühikestest jalgadest" F-22 vs F-35 kontekstis.

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitatud: 23 Veebr, 2016 11:05
Postitas Gideonic
Informeeriv postitus, Atlanti ületamisest. Seletab miks Eurofighterid pidid rohkem tankima (500 miili kaugemale minek). Samuti mainib, et teoreetiliselt oleks need lennukid suutelised Atlanti ületama ühe tankimisega (Eurofighteri puhul lisapaakidega). Antud ettevõtmine toimus aga "ohutus ennekõike" stiilis, kus kõiki lennukeid prooviti hoida täis, et jama korral suudetaks iseseisvalt lennata mõne varulennuväljani. Sellegipoolest suutis F-35 ka selle ohutusvaru täita võrreldava arvu tankimistega ja ilma väliste kütusepaakideta.
For the Atlantic crossing, keep in mind that they were trying to keep the planes "topped off" in the event of any problems, with enough fuel at all times so that the plane could divert to alternate airstrips without further refueling, and probably including a reserve. So they weren't really interested in seeing just how far the plane could go on one tank of gas. They were just trying to move planes from point A to point B, not trying to set any distance records. We're no longer in the era of Streak Eagles and stuff. It's not worth risking a $100 million plane to try to make a point about range.

While the Eurofighter used one more refueling, apparently it had an additional 500 miles to go to reach its destination (Red Flag exercises) compared to the F-35. They probably just crossed the Atlantic together for logistical reasons (to share one tanker). So I wouldn't read too much into the additional refueling. As one of the articles said, each plane (F-35 and Eurofighter) did 3 refuelings to cover the 2105 nautical mile distance from Italy to Azores prior to the Atlantic crossing. Wikipedia says the Eurofighter has a ferry range of 2350 miles (2040 nm), so in theory, barely 1 refueling should have been all that was needed. Assuming Wikipedia stats are correct of course. So they were playing it safe.

Having said that, at least it's a good thing the F-35 went with some Eurofighters. Otherwise I'm sure David Axe would already have an article up saying how 2442 nm / 4 refuelings = 5 legs = 488 nm per leg = the F-35 is really short-ranged if it can't even manage 500 nm without a refueling.

http://www.f-16.net/forum/viewtopic.php ... a&start=45

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitatud: 26 Veebr, 2016 14:38
Postitas ints999
Siin artiklis: http://forte.delfi.ee/news/kosmos/boein ... d=73788581

on sees selline huvitav lause: "Uus hävitaja, Lockheed Martini F-35 Lightning II vajab aga Atlandit ületades tankimist lausa 10-12 korda."

Re: F-35 olevikust ja tulevikust

Postitatud: 26 Veebr, 2016 15:18
Postitas Lemet
Artikli autorit ikka vaatasid?