www.militaar.net

Kehasoomusega on hästi lihtne. See koosneb kolmest komponendist: Kaal, maksumus, kaitstus. Aga sa saad valida ainult kaks.

Mulle tundub loogiline minna samat teed, mida liigub ülejäänud maailm. Ma ei ütlegi, et pehme kaitse plaadikandjas ei peaks olema. Nagu Chupacabra kirjutas, külgedele pakutakse eraldi lvl 3A paneele. Samamoodi ka alakôhule kuni suguelundini välja. Eesti Kaitsevägi on lihtsalt loonud analooge mitte omava lahenduse, kus plaadikandja ja pehme kaitse ei asetse samas vestis. Kuigi Palm väitis vastupidist. Ei ole ta siiani suutnud tuua ühtki riiki, kes analoogset lahendust kasutab. Miks selline lahendus loodi ei suuda vast keegi adekvaatselt selgitada. Ja miks Eesti üldse midagi looma ja arendama pidi, mitte ostma turult juba loodud ja arendatud lahendusi on järjekordne müstika.
Tänapäeva maailm kaasa arvatud siin nii palavalt kiidetud Soome on selgelt liikumas ainult plaadikandja suunas. On vast arusaadud, et level 3A kildude vastu on pigem kasutu. SA plaadid vastupidiselt Trummi väidetele, nii lvl 3 ja 4 maksavad samasse auku, mis ICW plaadid. ICW konkureerib veel ainult, eriti kergete plaatide kategoorias.
Näide:
https://www.relvad.ee/ballistiline-kai ... 64075.html

Ma vaatasin, et siin on paari päevaga palju head sisulist arutelu tekkinud. Soome KJ praegune olukord on see, et kasutatakse mitut kaitsevesti, millest kõige vanemad on 80ndate ja 90ndate mudelid ja uuemad M05, 10, 13 ja 17, milles number näitab kasutusele võtmise aastat. Kõikidel on alumine kiht 2A või 3A pehme plaat ja selle peale antakse III või IV klassi kõvad plaadid. M13 on põhimõtteliselt PC, mille juurde kantavat killukaitsega lahingvööd olen ainult eriüksustel näinud ja M13 ongi peamiselt nende käes. M17 on lisatud ka alakõhu pehme kaitseplaat. Kõige rohkem saab kandja tuunida M10, mille täiskomplekt maksis suurusjärgus 2000 €. Uutel vestidel on kaitstav ala märgatavalt vähenenud, mis on probleem killukaitse seisukohalt, kuid KJ on seda meelt, et üks vest kõikidele on parem kui mitu erinevat suurust. Samuti teab meditsiiniteenistus, et suur kild läheb kaitsevestist läbi või tuleb sellise jõuga, et on nagunii kabelilaks (kabelimats? mis on eesti keeles?). Uute vestide peamine probleem on väiksem killukaitse külgedelt ja ülevalt. M17 komplekti hinda ei tea, kindlasti oli odavus ka üks hanke kriteeriume.

Paranda mind Leo kui eksin. M05 peaks olema ka esimene rahvaarmeele jagatud kõva kaitsega kuulivest. Eesti kaitseväelased on kandnud Soome firma CPE analoogi Afganistani aegadel. Kutsuti teda nii öelda “suureks kõrbe vestiks”. Ning sama vesti ka Liibanoni rotatsioonidel. M10 CPE kallimat varianti kasutasid EOG operaatorid eelmise kümnendi esimesel poolel. Sama vesti lihtsamat, kuid sellegi poolest kvaliteetset varianti sai kasutada ka viimane Afganistani kompanii, kui ka ainuke Kesk-Aafrika rotatsioon. Üldiselt tundub ka Soomes pigem haruldane. Sellest samast M10 arendati välja ka Eesti digis nn. Bristoli kuulivest. Mida hakati jagama 2015. Aastal. Olles ise kandnud eelnevalt CPE kvaliteeti oli selle Eesti oma selga panek kerge pettumus. Kuid üldiselt oli see vest ikkagi arusaadava konseptsiooniga - plaat ja pehme kaitse ühes vestis. M13 tundub algselt loodud erilistele üksustele ja seega seda pole palju näha. Kui vaadata Soome neti poode, siis Sioen pakub nii M13-tacticumi kui ka M17-flashi blank vesti sama hinnaga ,orienteeruvalt 300+€. Mis on tegelikult väga hea hind, sellise kvaliteediga tootjalt. Kui vaadata Soome armee sotsiaalmeediat, siis on näha, et viimastel aastatel M17 süsteemi jagadatakse jõudsalt ka sõduritele, kelle esmane ülesanne ei ole automaati lasta. Huvitav oleks teada kas kasutatakse stand-alone või on veel pehme kaitse sees.
Lühidalt võib kokku võtta - soomlased teavad, mis teevad. Eestis selle asemel, et vaadata mis 80 km põhja pool tehakse, luuakse mingil põhjusel jalgratast ja raistakse aju ja rahalist ressursi.

Ainuke põhjendus, mis ma kuulnud olen selle kuulivesti ja plaadikandja eraldi tegemisele on see, et siis saab sõdur plaadikandja maha visata ja kergemana aga ikka killukaitsega kaevikut kaevata.

Chupacabra kirjutas: ↑11 Aug, 2023 14:13 Ainuke põhjendus, mis ma kuulnud olen selle kuulivesti ja plaadikandja eraldi tegemisele on see, et siis saab sõdur plaadikandja maha visata ja kergemana aga ikka killukaitsega kaevikut kaevata.

Pehmet vesti saabki kanda 24/7. Võiks ju arvata, et ööpäevaringne Level IIIA kaitse on etem, kui mingi osa päevast Level IV kaitse? Küllap nüüd väidab keegi, et plaadikandjat koos plaatide, moona ja 3L veega kantakse kogu ärkveloleku aja, aga see ei kõla just väga realistlikult.

Täiesti tavalised mehed ja naised on kandnud terve ärkveloleku aja ja tihti ka ööpäeva ringselt plaadikandjat plaatide, vee ja moonaga palju kuumemas kliimas kui Eestis. Ühe pataljoni mehed, naised ning ajateenijad ja ka liitlased kannavad lahinglaskmistel ja teatud sorti õppustel Eestis täitsa rahu ajal plaate ja kõike sellega kaasnevat täpselt samamoodi. Miks teised ei kanna? Sellega ongi loodud mingi kummaline kangelaslik müüt plaatide võimatust raskusest. Need neli level 3 plaati, mis sõjaajal on elu ja surma küsimus kaaluvad umbes 7 kg.
Kuna eelneva postitusega suutsid sa ilmekalt tõestada oma teadmatust sõjanduse maailmast. Siis tõenäoliselt ei jaga sa ka midagi ballistilisekaitse maailmast. Oma level 3A võid sa sõda pidada Dirty Harryga, kes loobib impotentseid RGD5 granaate. Konventsionaalsel lahinguväljal, kus väikseim kaliiber on 5,45mm ja killud liiguvad kiirusel 1000m/s pole sellega suurt midagi peale hakata.

Vale puu all haugud, teab ikka nõksa. Maailm pole lihtsalt nii mustvalge ja kes võtab ainult PC, kes kerge kevlarvesti selle alla lisaks. Kastiminek on hea killutabamuse korral ikkagi garanteeritud.
Muu tegevuse ajal - sipsid ringi ja majandad rindejoone lähedal, siis pigem "kevlarvooder" koos plaadikaga; oled kahuriliha kaevikus, siis kärab see plaadikas kah, sest auk maa sees + kiiver aitavad rohkem. Valvad sõjavange, piisab pehmest kevlarist küllaga..
Saa üle sellest, et sinu arvates on pehme IIIA vest plaadika all räme overkill. Ei ole, pole isegi raske kanda IV platedega, isegi mugavam on. Sama palav on ka päikse ja põrkamise käes. Ema, tütar, kuda kellelegi.

Mulle tundub küll see kandesüsteemi maailm täitsa must-valge. Kogu lugupidamise juures millistele praktilistele või teoreetilistele teadmistele ja kogemustele tuginevad sinu ettepanekud kuidas mingil ajahetkel kaitsevarustust kanda. Kui oled sellele küsimusele vastanud, ehk oled siis ka esimene, kes toob näite mujalt maailmast, kus plaadikandja all kantakse veel mingit vesti. Seda enam, et selle plaadikandja nàol on tegemist vast maailma ühe parima firma Crye Precision JPC vesti “cheap copyga”. See vest ei ole loodud selliseks kandmiseks. Nagu ma mainisin varem, siis 3A kaitse vôib ju seal plaadikandjas olla. Nagu ka teised mainisid, on olemas täitsa paneelid, mis kàivad plaadikandjasse. Miks selleks on vaja raisata raha ja luua veel mingi vest? Kogu see kahe vesti temaatika loob omakorda probleeme, mida ma ei hakka siin lahkama.

PS Kevlar on ikkagi DuPont firma aramiitkanga trademark. Kevlaril on võrreldes teiste kangastega kõrgem süttimise temperatuur, põledes ta ei sula ega tilgu. Polaarstel temperatuuridel kaitseomadused ei vähene. Ja kindlasti palju positiivseid omadusi veel. Pole veel Eestis näinud rahvaarmeel ühtki kevlar elementi.

Pole vesti päris moonaga pauku sisse saanud, tõsi, ei tea vahet, kas "topeltvest" kevlar+plaadikas aitaks. Küll aga olen katsetustes osalenud ja jälgede järgi otsustada saanud, et kui plaadist jookseb soomustläbistav läbi, siis kevlar on mõnel korral selle kinni püüdnud. (Sibulate Ratnikul seda õnne polnud, soomustläbivistav läks mõlemast sama soojaga läbi.)
Suurtüki killukahjusid ei ole saanud ka katsetada, küll aga kildgranaatide oma - plaadikas pidas, kevlar samuti. Plaat on aga tilluke võtteldes kevlarvestiga..
Suht vähe saan kogemustega teoretiseerida, paugutan kõhutunde pealt. No ja natuke Ukrainas seal pihtasaanud meestega õlleklaasi taga ka tarkust kogudes arvamust kasvatanud. AGS-17 suutis kõhuhaava tekitada täpselt plaadi alt, oleks kevlar olnud ka, oleks vast kergemini pääsenud, oli ühe väljaspoolt Euroopat tulnud sõduri hinnang. Ellu ta jäi, muide, väga okei tüüp on siiani.

Üldiselt on mu seisukoht selline, et kui oled liikuv, siis soomus vali seda soodustav, kui oled paiksem oma ülesandega, võta maksimumkaitse.

Ma lihtsalt mainin igaksjuhuks sulle veelkord, et 3A kaitsme saab ka plaadikandjasse panna. Lisaks on olemas ka erinevad paneelid. Nii külgedele, alakôhu piirkonda kui ka kätele ja jalgadele (vt näiteks Soome M10 täis komplekti). 3A kaitseks ei ole vaja luua eraldi mingit “topelt vesti “konseptsiooni, nagu sa siin pidevalt mainid. Mitte ükski riik ei ole loonud sellist debiilsust. Igaks ohuks ei ole võimalik end kaitsta. Kuid sinu Ukraina kamraadi oleks kaitsnud eraldi alakõhu paneel. Mahub ilusti nn kangaroo pouchi nàide: https://www.relvad.ee/ballistiline-kait ... plaat.html
Või täispikkuses kubemekaitse, mida pole vaja vast linkida, aga kasutatakse laialdaselt Ukraina konfliktis mõlema poole poolt. Oli ka komplektis Eesti Bristoli kuulivestiga. Eesti praegu on läinud teed pidi kus üks suur pehme kaitse ulatub rinnakust kubemeni. Millega on võimatu istuda ja astuda.

M õttele kas lvl3 +lvl3A muudab su kaitse level 4, siis NIJ testimisstandartide kohaselt kindlasti mitte. Vene moonaga kokku pole puutunud. Kuid 5,56 M995 ja M855a1 omavad volfram penetraatorit, 7,62 M993 lausa kahte. 3A kangas ei ole mõeldud ega suuda kinni pidada “kõvast” metallist elemente, mis liiguvad helikiiruse lähedal. Seega vähemalt 300 meetri kandis 5,56 puhul ja 7,62 puhul veel kaugemalt, kus kuul liigub enamvàhem otse. Läbistades lvl3 kõva plaadi ja omades párast seda kiirust umbes 300m/s, läheb see penetraator aramiidist läbi nagu kuum nuga võist.

Edit: Standard issue M993 on ikkagi ühe penetraatoriga. Kahe penetraatoriga on mingisugune Nammo spetsiaal. Tõe huvides ei ole ka tegelikult M993 NIJ testimisel, vaid kasutataks 10 grammist .30-06 AP, mis küll liigub kiiremini kui M993 üldlevinud raudadest lastuna. Kui vaadata Youtube siis level 4 .30 probleeme pole, siis M993 võib siiski läbi minna. NIJ standardid on muidugi üldse ajast ja arust, aga see ei lähe praegu teemasse.

chipy kirjutas: ↑11 Aug, 2023 20:45 Kuna eelneva postitusega suutsid sa ilmekalt tõestada oma teadmatust sõjanduse maailmast. Siis tõenäoliselt ei jaga sa ka midagi ballistilisekaitse maailmast. Oma level 3A võid sa sõda pidada Dirty Harryga, kes loobib impotentseid RGD5 granaate. Konventsionaalsel lahinguväljal, kus väikseim kaliiber on 5,45mm ja killud liiguvad kiirusel 1000m/s pole sellega suurt midagi peale hakata.

IIIA kaitseaga sõdida oleks tänapäeval üsna kurb, seetõttu on jube hea otsese kineetilise ohu tekkides plaadid peale visata. Suure spetsialistina sa ilmselt nõustud, et kogu sõjaline tegevus ei toimu kuulirahe all. Kuigi üks su kinnisideid on vist küll see, et killukaitse kui selline on väärtermin, sest kuulist väiksem kild pole kild ja seega päris killu eest kaitseb vaid kuulikaitse.

M05 on tegelikult 2 vesti - IIA pehme vest on killukaitseks ja sinna saab vajadusel kõvad plaadid sisse panna. See oli tõesti esimene massidesse läinud kaitsevest kuulikaitseplaatidega. Enne seda olid ka, kuid vähe, peamiselt välismissioonidel ja erilistel inimestel, näiteks ainult ees kõva plaat. M10 alates on pehmed plaadid IIIA, valmistajad kehitavad õlgu, et milleks sest raskem ja kallim, kuid tellija nõuab ja ilmselt on tagamõte et väiksem sisemine vigastus. M17 on läinud massidesse ja kõikides on pehmed plaadid, lisaks jagatakse kõvad plaadid. Ukraina sõja taustal, kus 90% vigastusi killust ja lööklainest, on selle väike kaitstav ala murettekitav, kuid tellija põhjendab, et lihtsam ja odavam on kõikidel sama suurusega vest. Vanad on ka veel kasutuses, näiteks kahurväes ja muidu ka kohtades, mis kuulikaitset väga ei vaja. Kui palju kõva ja raske plaat inimest kurnab, sõltub peamiselt inimesest ja olukorrast. Seda teatakse, mitu tundi või päeva mingi taseme üksus marssida või kraavi kaevata jaksab enne kui väsimusest kummuli ja vaht suust välja tuleb. Püütakse mitte kummuli ajada. Oluline on, et kõik kannavad määratud tasemega kaitsevahendeid, siis nii õppusel kui päris elus võetakse peale kontakti tabel lahti ja teatakse, et sellise kontakti korral on on X üksusele Y arv mediväkki ja kanderaame ning laibakotte vaja.

Ma sellest jutust, et kui hakata kaevama, siis ajab PC plaatide ja salvede ning kõige muu nänniga maha, ei oskagi midagi arvata. Reaalselt kui kaitsevesti ja kiivriga hakata sporti tegema, ollakse väga kiiresti kummuli, sest organism kuumeneb üle. Ei ole kuulnud, et keegi oleks piisavalt hull olnud, et suudaks lihtsalt akadeemilisest huvist üks päev tulla ja kühveldada kantmeeter liiva terve üksusega kogu nodi seljas ja siis teisel päeval ainult killukaitsega ja kolmas veel ainult vormiga ja kogu aeg stopper, termomeeter, EKG, saturatsioon jne salvestavad datat, et siis Peastaap saaks mingid keniaalsed käsulauad valmis treida, et kui on vaja kaevata X arv kante Y tingimustes Z varustusega, siis ollakse kummuli nii mitme minutiga. Reaalselt on ikkagi pigem nii, et kui on kuum ja vaja kaevata, siis visatakse kaitsevest rakmete ja kiivriga käeulatusse maha ja kaevatakse ning aetakse selga kui valmis või käsk antakse, äärmisel juhul ka poole kantmeetri pealt, kui mõni staabitõbras liiga lähedale undama tuleb.

Ma ei saa siiani aru sellest plaadikandjate reklaamist. Kui Ukraina kogemusest tekitab 90% kaotustest kaudtuli, siis on üks kriteerium ka suurem kaitstud kehapind. Need kaks 25x30 cm lapakat rinna ees ja selja taga tagavad tõesti südame kaitse, aga isegi pisikeste kildude tee neeru, kopsu või alakõhtu on perfektselt avatud.

Minu vestis kaaluvad kolm plaati samapalju kui ülejäänud vest koos taskutega kokku. Mõttekoht. Kogu manna aga kaalule pannes oli tiba üle 20 kg.

USA uurimus Ukraina kohta ütles 77%.
Selle 77% hulgas on ka killuhaavad, mis läksid läbi kevlari. Aga see statistika ei näita kui palju plaat haavu ära hoidis.

Tuleb meelde see lennukite lugu IIMS (ei tea kas see on tõsi või mitte). Analüüsiti lahingutest tagasi jõudnud lennukeid ja hakati soomustama pihta saanud osi. Kuni ühel inimesel jõudis kohale, et uurima peaks hoopis neid lennukeid, mis tagasi ei jõudnud ja soomustama hoopis neid osi mille katkiminek põhjustab lennuki allakukkumise.

Sama on täna soomusega. Analüüsitakse killuhaavade osakaalu ja jõutakse järele, et peab kandma kevlarit. Aga seda ei analüüsita, kas kild läks läbi kevlari või kas haav oli kehaosas, mida ei kata ei plaat ega kevlar.