30. leht 59-st

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 08 Veebr, 2018 14:33
Postitas EOD
Leo kirjutas:Vanad jahimehed räägivad, et haavlitega praktiline laskekaugus on haavli läbimõõt mm korda kümned meetrid, ehk siis pisikesel haavlil 25-30 ja kartetsil 50-60 ning isegi kuulil ei ületa 100 m. Tehke ise oma järeldused, misks ilutulestiku ajal soovitatakse kaitseprille kanda, kui musta püssirohuga rakette lasta.
Haavlite maksimaalseks lennukauguseks loetakse haavliterade läbimõõt (mm) x100. Seda siis ca 45 kraadise nurga all üles tulistades ning trajektoori lõpus kukuvad nad juba enam-vähem püstloodis.
Leo pakutud kaugustel on tabamus veel efektiivne, kuid ka kiiruse kaotanud haavlid võivad silma tõsiselt vigastada.
Vastutuult ja õige nurga all tulistades võib peente haavlite laeng vabalt laskjale näkku tulla.

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 08 Veebr, 2018 15:45
Postitas vtl
Kriku kirjutas:See tuletab mulle meeled vanatädi (1915) juttu...
Haavlilaengu efektiivne kaugus ehk see, kus laeng veel mingit energiat omab, jääb sinna 40...50 meetri kanti.

Tormi korral võib tuule tugevus olla suurusjärk 20...30 meetrit sekundis ehk paar sekundiga võibki see sodi omale tagasi tulla. Tropist alates ja tinaga lõpetades.

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 08 Veebr, 2018 19:15
Postitas hulgus
Sügaval nõukaajal käisime pinginaabriga ALMAVÜ meistrivõistlustel õhupüssist laskmisel, hästi lasime, aga see selleks.
Kuna hr. pedagoog ei viitsinud meiega lõpuni tiksuda, siis jäi õhupüssi kooli tagasi toimetamine meie hoolde. Kuule oli piiramatult. Ja aega järgmise koolipäevani ka.
Üksiku kase külge märklaud, 20 sammu tagasi ja andsime valu. Kui korraga peale lasku miskit VÄGA kõrva lähedalt virinal mööda lendas, oli püss kiirelt kotis tagasi. Kuidas üksikult kaselt rikošett tagasi tuleb on siiani müstika, lähimad puud olid pea meiega samal joonel...

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 08 Veebr, 2018 19:35
Postitas Dr.Sci
hulgus kirjutas:Sügaval nõukaajal käisime pinginaabriga ALMAVÜ meistrivõistlustel õhupüssist laskmisel, hästi lasime, aga see selleks.
Kuna hr. pedagoog ei viitsinud meiega lõpuni tiksuda, siis jäi õhupüssi kooli tagasi toimetamine meie hoolde. Kuule oli piiramatult. Ja aega järgmise koolipäevani ka.
Üksiku kase külge märklaud, 20 sammu tagasi ja andsime valu. Kui korraga peale lasku miskit VÄGA kõrva lähedalt virinal mööda lendas, oli püss kiirelt kotis tagasi. Kuidas üksikult kaselt rikošett tagasi tuleb on siiani müstika, lähimad puud olid pea meiega samal joonel...
Väga hästi tuleb... mul on silm peas tänu sellele et pean prille kandma...soovitus, kui teete garaazi lasketiiru siis tehke märkehele korralik kuule summutav või hoidlasse peegeldav alus mitte ärge lööge seda suvalise laua külge, ja igal juhul kasutage kaitseprille.

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 09 Veebr, 2018 8:17
Postitas mart2
Topeltrikošett 1992 ?
Kupis oli 1992 selline veebel nagu Kadak - kohalik "isetark".
Käidi siis Taara linnakus hoonetes tegutsemist harjutamas.
Esialgu olid pataljonis relvadeks ainult vähesed Tallinna miilitsakoolist (ja vist ka komissariaadist?) toodud automaadid.
Otsustas siis vapper veebel näidata noortele ajateenijatele seda, "kuidas 5,45 kuul raudteerelsist läbi läheb". Peale üksiklasku oli kuulda hele kõlin ja veebel haaras põlvest. Uskumatu juhusena oli tekkinud topelt rikošett (?), kus kuuli mingi osa tuli küljelt tagasi ja jooksis riivates läbi liha, ilma luid-kõõluseid vigastamata.
Ajateenijatel oli kohe selge, miks relvaga ei mängita ja OT on vajalik... 8)

PS. Tegemist oli omaalgatusega, mitte ettenähtud õppetööga.

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 02 Mär, 2018 11:46
Postitas Che Latino

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 05 Mär, 2018 9:38
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Sellest värskest õnnetusest Kupi ajateenijaga tahaks muidugi rohkem kuulda..

Jättes kõrvale küsed, kuda sai üldse ajateenijale lahingupadrun jääda (pealegi veel õkva padrunipessa) on ju ilmne, et kui vennike laetud püssiga "võimeldes" endale ÕLGA suutis tulistada, siis oli ju asi vaid juuksekarva kaugusel sellest, et vennike oleks endale ÕLA ASEMEL LÕUKSI lasknud (loe: ajud välla)..

Niiet kindlasti tahaks sest jaburast keissist (kunagi) rohkem kuulda :roll:

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 05 Mär, 2018 13:30
Postitas Leo
Kui oleks politseinik ja väide ise lähikauguselt tekitatud laskevigastusest tunduks esmastel andmetel usutav, siis esitaks kohe hüpoteesi, et kas siis soovis ennast teadlikult vigastada või ära tappa? Kui auk tuli kaugemalt, siis teine hüpotees, kes lasi ja miks? Need on muidugi ainult hüpoteesid, ei olnud kohal kui pauk käis. KJ kindlasti uurivad, sest see on nende kohustus, kuid see ei tähenda, et midagi sisuliselt muutuks. 1 padrunit lahinglaskmiste käigus kõrvale nohistada on lihtne, sest kesti põllu peal kokku lugeda ei ole reaalne ja kõiki ajateenijaid alasti ja läbi otsima koos kehaõnaruste kontrolli või röntgeniga ei pea ka eriti võimalikuks. Loodetavasti saab ikkagi üldjoontes teada, kas oli õnnetus või enesehävitamine või tapmiskatse. Ei kadesta kaadrit, kes relvade kontrolli eest vastutas kui neile viimane kord terav kätte jagati, kindlasti kotitakse põhjalikult, kuid süsteem ei ole 100% mitte kunagi.

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 05 Mär, 2018 20:07
Postitas nolem
kunagi tuubis nägin, kuidas lõuna-korea armee lasketiirus seisis iga laskja kõrval suure liblikavõrguga tüüp ja püüdis hülsse, mis siis pärast üle loeti, keegi kommis seal, et just enesetappude pärast käib selline pull...

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 05 Mär, 2018 22:32
Postitas maksipoiss
Borja kirjutas: siis oli ju asi vaid juuksekarva kaugusel sellest, et vennike oleks endale ÕLA ASEMEL LÕUKSI lasknud (loe: ajud välla)..
Selline lugu juhtus omal ajal Pärnu pataljonis, kui ajateenija vahtkonna vahetuse ajal (väidetavalt rihmaga seljas olnud relvast) suutis omal lõualuu minema lasta. Ajud jäid alles, kui oli seal midagi ültse (oli sellise olemisega tüüp) :scratch:

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 05 Mär, 2018 23:17
Postitas Kriku
Ma ei tea, mul on seda enesetapu versiooni ka raske uskuda. Kuidas seda ette kujutada, et keegi tahab ennast tappa, aga tabab pea asemel õlga...?

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 06 Mär, 2018 7:52
Postitas Mudakoon
Aastaid tagasi üritas üks meeskodanik Viljandimaal jahipüssist enesetappu sooritada. Pauk käis kuid ilma soovitud tulemuseta.Lasi mööda nii et ei kahjustanud elutähtsaid organeid. Tegemist oli ENSV aegse meistersportlasega laskmises....(vms) Shit happens :dont_know:

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 06 Mär, 2018 11:46
Postitas Satakas
Iseeendale lõua alt pähe tulistades on väga suur võimalus, et pea liigse kuklasse ajamise tõttu lendab kuul kuskilt silmade vahelt välja ja siis oledki oma õnnetute elupäevade lõpuni pooliku näoga. Väga sageli juhtub seda just püssiga lastes, sest pikkuse tõttu tuleb pea eriti kuklasse ajada. Tagajärg on kole. Ei saagi täpselt aru, kuidas need ellujäänud otsustavad oma ülejäänud elu selliste kahjustustega mööda saata. Nägu pole, hea kui üks silm poolelgi töötab, suu on puruks, süüakse vaid kõrrega... Kui üldse miski endal ajusid välja laskma paneks, siis pigem just see olukord...

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 06 Mär, 2018 12:02
Postitas Hetzer
Just hiljuti ühest teisest foorumist lugesin, et meie idanaabri armees pani ajateenija kõrvale neli padrunit, lipsas koos relvaga kasarmu pööningule ning tulistas seal enesetapmise eesmärgil automaadist välja kolm kuuli; ta jäi siiski ellu ja toimetati kriitilises seisus haiglasse. Linki ma ei pane, sest fotomaterjal võib olla häiriv, aga vigastused olid pea piirkonnas. Taskust leiti hüvastijätukiri.

Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Postitatud: 06 Mär, 2018 12:31
Postitas vtl
Satakas kirjutas:Iseeendale lõua alt pähe tulistades on väga suur võimalus, et pea liigse kuklasse ajamise tõttu lendab kuul kuskilt silmade vahelt välja ja siis oledki oma õnnetute elupäevade lõpuni pooliku näoga. Väga sageli juhtub seda just püssiga lastes, sest pikkuse tõttu tuleb pea eriti kuklasse ajada. Tagajärg on kole. Ei saagi täpselt aru, kuidas need ellujäänud otsustavad oma ülejäänud elu selliste kahjustustega mööda saata. Nägu pole, hea kui üks silm poolelgi töötab, suu on puruks, süüakse vaid kõrrega... Kui üldse miski endal ajusid välja laskma paneks, siis pigem just see olukord...
Tean isiklikult sügavast nõukaajast (80-dad) pärit juhtumit, kus üks tuttav inimene üritas ajateenistuses endale otsa peale teha. Või noh, toona räägiti ametlikult küll "õnnetusest". Automaadikuul lendas lõua alt sisse ja otsaeest välja, viies kaasa ühe silma, osa aju ja suure tüki kolpa. Lapiti kokku ja elab tänase päevani klaassilma ja plastist katteplaadiga meelekohal. Oma elukesega saab niivõrd-kuivõrd hakkama ning hoolimata puuduolevast ajutükist ei ole tüüp sugugi loll. Tõsi, iseloom muutus kardinaalselt (halvemuse poole) ja tekkisid sõltuvused (nt. hasartmängud), mis invaliidist inimese veelgi sügavamale põhja viisid.

Offtopic - kindlasti olete kõik näinud Guns-n-Rosese videot November Rain. Seda, mis algab pulmapeoga ja lõpeb pruudi matusega. Kui tähelepanelikult vaadata, siis näeb matusestseenis veidrat joont, mis poolitab kirstus oleva kadunukese justkui vertikaalselt. See on peegel ning lombitaga üsna levinud tava, kui tulistamisohvri või enesetapja puuduolevat/segilastud näopoolt terve poole peegelpildiga asendatakse.

(Nähtav 7:21...7:23 YouTube videos).