Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[kana tagumik]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=74974769

meil neid topeltkodakondseid riigikogus ennegi olnud, need on need erandkorras eesti kodakonduse saanud väliseestlased, kes siis ei pidanud oma mitteeesti kodakondsusest loobuma. Probleemi igatahes selles ei nähtud. Ilmselt juriidiline sõnastus on see, mille ümber saab sõnasõda edaspidi pidada.( Nestori arvamus ei loe) Kui sõnastus viidatud seadustes ebamäärane, siis oleks parem, kui täpsustataks.

Seadus, kui lugema asuda, on ühemõtteline:
Kodakondsuse seadus.

§ 1. Eesti kodanik
(1) Eesti kodanik on isik, kes käesoleva seaduse jõustumisel on Eesti kodakondsuses, samuti isik, kes on käesoleva seaduse alusel omandanud, saanud või taastanud Eesti kodakondsuse.
(2) Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses, arvestades käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud erisusi.
§ 3. Mitme kodakondsuse omamise erisused
[RT I, 03.02.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(1) Isik, kes omandab või saab alaealisena nii Eesti kui ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab pärast 18-aastaseks saamist kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest.
(2) Eesti kodakondsust saada või taastada sooviva isiku suhtes ei kohaldata senisest kodakondsusest vabastamise nõuet, kui isik on saanud Eesti Vabariigilt või muult Euroopa Liidu liikmesriigilt rahvusvahelise kaitse, olukord tema päritoluriigis ei ole oluliselt muutunud ning isik ei saa seetõttu senisest kodakondsusest loobuda.
[RT I, 03.02.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

[Troll]

Õhtuleht
Kaja Kumer-Haukanõmm, Šveitsis elav ajaloolane: "Miks Eesti poliitik kardab oma rahvast?"

Suurbritannia hääleõiguslikud kodanikud otsustasid 23. juuni rahvahääletusel lahkuda Euroopa Liidust. See oli nende ajaloo kolmas rahvahääletus. Nüüdseks oleme paljude Eesti tipp-poliitikute käest teada saanud, kuivõrd rumala otsuse on hääletanute napp enamus langetanud ning missugune läbikukkunud poliitik on Suurbritannia peaminister David Cameron. Rahvahääletusele üldiselt ning konkreetselt brittide tulemusele hinnangute andmisel on tuntud ennast vabalt ja piirideta.

Eestlaste hinnangud

Kindlasti kõige julgemalt väljendas end Jevgeni Ossinovski, kelle arvates käitus David Cameron Euroopa Liidu liikmeks olemise küsimust rahvahääletusele pannes vastutustundetult ning koguni olevat lasknud toimunud rahvahääletusega vene ruletti mängides endalt aju välja.

Siim Kallas leidis, et Suurbritannia rahvas on langenud populismi lõksu ja demokraatia ei suutnud populistide vastu seista. Kalle Palling teatas, et teadmatust ja segadust on koguni külvatud ka ülejäänud 27 Euroopa Liidu liikmesriigi hulgas. Ka Urmas Paet andis mõista, et just nii võib juhtuda, kui valitsused hakkavad liigselt juhinduma rahva häälest.

Ilmavõrgu suhtluskeskkondades on jõutud mõttele, et referendum tuleks demokraatia instrumentide hulgast lausa kõrvaldada ehk siis otse on öeldud seda, mida kaude annavad edasi koalitsiooniparteidesse kuuluvad poliitikud. Tõenäoliselt on kirjutajatel läinud meelest, mis asi demokraatia üldse on ja millised tunnused iseloomustavad demokraatlikku riigikorda. Igatahes on suur osa poliitikuid leidnud Brexiti näite varal hea võimaluse näidata Eesti rahvale, kui halb asi on rahvahääletus.

Šveitsi valitsus võtab iga rahvahääletust ja seal saadud tulemust väga tõsiselt, sest rahvahääletuse tulemus näitab rahva hinnangut nende ja parlamendi tööle. Teadupärast võib Šveitsis toimuda rahvahääletusi neli korda aastas ja igale hääletusele võib tulla korraga maksimaalselt 11 küsimust ja seda juba üle 150 aasta.

Kui rahvas hääletab nii, nagu valitsus ja parlament on soovitanud neil teha, on see täidesaatvale võimule selge märk, et rahvas tunnistab oma rahvaesindajate töö heaks. Teine oluline sõnum, mida rahvahääletused tegelikult kannavad ja mida Šveitsi politoloogid rõhutavad, on see, et rahvahääletuse mõju tuleb vaadata pikas perspektiivis, mitte aga lühiajalise nähtusena. Roland Hodler, St Galleni ja Luzerni ülikooli professor, toob näiteks välja, et kui esialgu võis paljudele poliitikutele ja arvamusliidritele tunduda, et rahvas tegi 1992. aastal Euroopa majandusühendusele (praegusele Euroopa Liidule) "ei" öeldes vale otsuse, siis nüüd leitakse aina enam, et pikas perspektiivis oli see Šveitsile ja šveitslastele mitte ainult hea, vaid ka ainuõige otsus.

Šveitsis otsedemokraatia töötab ja raske oleks väita, et ta pole ühiskonnale hästi mõjunud. Rahvaalgatuse ja -hääletuse ühe olulisema tulemusena tooksin välja ühiskonna sidususe: just nimelt sisuline arutelu seob lõppkokkuvõttes ühiskonda ja meediaväljaannete avatus annab mõlemale poolele võrdselt sõna.

Vaatamata sellele, et Šveits on olemuselt multikultuurne, ei teravne mõttevahetuste käigus maailmavaated ega ka maa- ja linnaelanike vastuolud. Just rahvahääletuste tulemusena on õpitud eriarvamuste tingimustes koos elama ja lugu pidama teiste arvamusest. Ent see eeldab, et eriarvamused on argumenteeritud ja teist seisukohta esitavaid isikuid ei alavääristata. Pole olemas ühte rühma, kellele on kõik sildistused lubatud ega teist rühma, kes ei või oma seisukohti argumenteeritult esitada – nii, nagu praegu Eestis näikse olevat. Tuginedes šveitslaste pikaajalisele kogemusele on näha, et riik, mis tõesti tahab olla demokraatlik, ei karda rahvast ega rahvahääletuse tulemusi.

Šveitsis ollakse veendunud hoopis selles, et tänu otsedemokraatiale ei ole seal tekkinud äärmuslikke liikumisi – nagu näiteks Eestis Odini sõdalased, sest otsedemokraatia on ventiil, mis aitab õhu välja lasta teiste kanalite kaudu. Meil on ainulaadne võimalus šveitslastelt õppida ja juurutada Eestis seda, mis meile kohane või paslik.

Aeg vaadata peeglisse

Brexiti kogemusest näeme, kui oluline on enne teadvustada rahvahääletuse tingimusi. Praegu on olukord mõnevõrra lapsik, kuna kaotajad leiavad, et neile tulemus ei sobi, tahavad kehtestada oma tingimusi ning seejärel korraldada uue hääletuse. Tegelikult oleks selle üle tulnud mõelda varem ja sellest mõttest kumab läbi hoiak, mis peab referendumit õnnestunuks ainult siis, kui see annab soovitud tulemuse. Tegelikult peaks rahva enamuse arvamus olema demokraatia tingimustes viimase instantsi tõde ja kui poliitikud leiavad, et referendumi tulemused kajastavad midagi muud – kriitikat poliiteliidi vastu –, siis peaksid nad eelkõige iseendi käest küsima, mida nad on valesti teinud, et ühiskond neid enam ei usalda.

Ka Eesti meedias kõlanud Eesti poliitikute Brexiti-kriitilistest sõnavõttudest peegeldub vastu hirm oma rahva ees ja seepärast ka rahvahääletuse järjekindel mahategemine. Miks aga Eestis kardetakse rahvast? Tõenäoliselt lihtsalt sellepärast, et Eestis on võim eemaldunud rahvast ehk poliitikud pole rahva teenrid, vaid Eestis on rahvas tehtud poliitikute teenriks. Eesti võimulolijad lähtuvad oma tegemistes vaid Brüsselist ja neid valdab hirm, mis saab siis, kui Euroopa Liit hakkab tõesti lagunema. Siis muutub ju nende võimulpüsimine küsitavaks.

Cameron tegi rahvahääletuse Euroopa Liitu jäämise küsimuses teatavaks Šveitsis Davosi kohtumisel. Kuigi britid olid selleks ajaks tagasihoidliku rahvahääletuse kogemusega, pidas nende peaminister õigeks küsida rahva arvamust. Miks ei võiks ka Eestis taastada rahvaalgatuse ja -hääletuse õiguse?

[EOD]

Mõned aastad tagasi Šveitsis viibides rääkis kohalik inimene, et ühes kantonis pole siiani seadusandlikku kogu ja kõik põhimõttelised otsused võetakse vastu heinamaal toimuval rahvahääletusel.
Šveits on teatavasti konfõderatsioon, mis koosneb saksa-, prantsuse-. itaalia- ja retoromaani keelsetest kantonitest. Autodel olev "CH" tähendab "Helveetsia konföderatsioon".
Huvitaval kombel on just rahvast otsustamisele ligi laskev riik nii võimas, et temaga keegi norima ei kipu.

[herman30]

Sveitsil on kaks tugevad relvad kaitseväe lisaks. Nimelt pangandus ja alpid.

[Castellum]

Šveits on teatavasti konfõderatsioon, mis koosneb saksa-, prantsuse-. itaalia- ja retoromaani keelsetest kantonitest. Autodel olev "CH" tähendab "Helveetsia konföderatsioon".

Kantonid pole otseselt keelepõhised, segakantoneid on ka olemas. Kanton on rohkem maakond, kus traditsiooniline jaotus on olulisem kui täpne keeleline piir.

Autodel olev "CH" ("Helveetsia konföderatsioon") on eesti keeles kasutusel otsetõlkena ladina keelest (Confoederatio Helvetica) , aga ka prantsuse keelest (Confédération helvétique, praegu ametlikult Confédération suisse). Aga õigem oleks tõlkida riigi nimi saksa keelest (Schweizerische Eidgenossenschaft) kui 'Šveitsi Vandeliit', annaks selle riigi mõtet paremini edasi...soome keeles on nii (Sveitsin valaliitto)

Huvitaval kombel on just rahvast otsustamisele ligi laskev riik nii võimas, et temaga keegi norima ei kipu.

Siin on paljuski tegu ühe mehe teenetega:
https://en.wikipedia.org/wiki/Henri_Guisan
aga ka kaitsesüsteemi kontseptsiooniga üldiselt:
https://en.wikipedia.org/wiki/National_ ... itzerland)

[Lemet]

Ülle Madise on ilmutanud sest referendumiteemast ühe asise kirjatüki...

http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsi ... ilus-idee/

[Kapten Trumm]

Eestlaste hinnangud

Kindlasti kõige julgemalt väljendas end Jevgeni Ossinovski, kelle arvates käitus David Cameron Euroopa Liidu liikmeks olemise küsimust rahvahääletusele pannes vastutustundetult ning koguni olevat lasknud toimunud rahvahääletusega vene ruletti mängides endalt aju välja.

Siim Kallas leidis, et Suurbritannia rahvas on langenud populismi lõksu ja demokraatia ei suutnud populistide vastu seista. Kalle Palling teatas, et teadmatust ja segadust on koguni külvatud ka ülejäänud 27 Euroopa Liidu liikmesriigi hulgas. Ka Urmas Paet andis mõista, et just nii võib juhtuda, kui valitsused hakkavad liigselt juhinduma rahva häälest.

Selliste arusaamade põhjus on liiga pikad ametiajad/mandaadid igasugu kõrgetes organites, kus tekib ilmeksimatuse tunne (mina tean maailma lahendusi) ja kalduvus valijaid lollideks pidada. Taoline näide on näiteks ka valitsuse poolne kommunikatsioon ESM teemal, kus nt Ligi ütles päris lahtise tekstiga, et rahvas on taolisteks otsusteks liiga rumal.

[Kilo Tango]

Selliste arusaamade põhjus on liiga pikad ametiajad/mandaadid igasugu kõrgetes organites, kus tekib ilmeksimatuse tunne (mina tean maailma lahendusi) ja kalduvus valijaid lollideks pidada. Taoline näide on näiteks ka valitsuse poolne kommunikatsioon ESM teemal, kus nt Ligi ütles päris lahtise tekstiga, et rahvas on taolisteks otsusteks liiga rumal.

Kusjuures Ligil on selles suhtes jumala õigus. Rahvas ei jaga keerulisemate mudelite puhul ööd ega mütsi. Mis ei tähenda, et oleks õigustatud läbipaistmatu otsustamine.

[Manurhin]

Kui kuskil pagulaskeskuses süüdatakse mingi ruutmeeter seina, on kohe kohal nii president kui peaminister, aga kui terved vallad on ööpäevad läbi ilma side ja elektrita, ei reageeri mitte keegi.
http://uueduudised.ee/valgamaal-mollanu ... elektrita/

[Kilo Tango]

Kui kuskil pagulaskeskuses süüdatakse mingi ruutmeeter seina, on kohe kohal nii president kui peaminister, aga kui terved vallad on ööpäevad läbi ilma side ja elektrita, ei reageeri mitte keegi.
http://uueduudised.ee/valgamaal-mollanu ... elektrita/

Põhjusega. Ühel puhul on tegemist võimaliku ühiskonda lõhestava kuriteoga, teisel puhul teatava regulaarsusega Eestit räsivate tormide poolt põhjustatud tavapäraste katkestustega.

[kana tagumik]

Põhjusega. Ühel puhul on tegemist võimaliku ühiskonda lõhestava kuriteoga,

Tahaks huvi pärast teada, kuidas see kuritegu siis lõhestab? Paluks mitte Lobjaka stiilis "metafilosoofiat".

[Kilo Tango]

Põhjusega. Ühel puhul on tegemist võimaliku ühiskonda lõhestava kuriteoga,

Tahaks huvi pärast teada, kuidas see kuritegu siis lõhestab? Paluks mitte Lobjaka stiilis "metafilosoofiat".

VÕIMALIKU.

Naaberriik on tuntud selle poolest, et kasutab vihakuritegusid ühiskonda lõhestavate vahenditena. Ja ma ei viitsi hakata siin targutama selle üle kui palju tuleb eeskuju näidata, et mõni järgmine loll mingi sigadusega hakkama saaks. Piisab vaid meenutada kunagisi aegu, kus iga kärakas, mis kusagil kaupluses plahvatas, tõi kaasa imiteerijate laine.

Kui üks loll ikka ees märatseb, on kari teisi kohe kambas.

[Martin Herem]

Tõesti!
Nõuame, et valitsus ei jätaks tähelepanuta tormikahjustuste süüdlased ning tormi vastu algatatakse valitsuse erikomisjoni tasemel uurimine. Kahtlustus - terrorism. Seejuures peavad selgeks saama iga ruutmeetri kahjustuse tegelikud asjaolud.
Samuti tuleks murdunud puude puhul, viimased kaasosalisteks nimetada ja neile mõrvasüüdistus esitada!
Ja kui valitsus seda ei tee ... leidub Eestimaal inimesi, kes ise õigluse ja korra maksma panevad!

[Lemet]

leidub Eestimaal inimesi, kes ise õigluse ja korra maksma panevad!

Nii on. Tuttav läks ja ostis peale paaripäevast voolutaolekut generaatori. Kommenteerides juhtunud sinnakanti "Riik või asi. Raha oskavad küsida, aga iga suurema tuulega istu ilma vooluta. Raisk, tuleb hakata makse optimeerima, mille eest ma maksan...." Sidesõnad jätsin vahele panemata, aga mahlakat mittetsensuurset teksti oli muljetavaldavalt palju...

[Cosmos]

Kindlasti tuleks sujuvalt sisse põimida inimkaubanduse teema!