Jõelaevad Emajõel

[tympsa]

Juba valmistutakse Emajõel navigatsioonihooajaks, mis ametlikult algab 15. mail.

http://tartu.postimees.ee/2771988/navig ... l-oige-pea

Paraku mingeid suuremaid muutusi see ei too,ka Setu Liinide uus laev on ikkagi aeglane, laevaliiklus Emajõel ja eriti Peipsil seetõttu jääb kiduma. Nende aeglaste laevadega Tartust kaugemale sõita on probleemne, teekond Piirissaarele, Värskasse või Mustveesse ja tagasi võtab liiga kaua kärsitu turisti jaoks.Peipsi reis aeglase laevaga oleks sobiv ehk vaid seljakottidega matkasellide jaoks, kes lähevad ööseks kuskile Peipsi äärde telkima ja siis järgmisel päeval tagasi .Ühtki kiirlaeva/tiiburit aga Emajõe-Peipsi kanti tulemas pole.Peipsi äärde ehitatakse aina uusi moodsaid sadamaid, kuid kahjuks pole ikkagi reisilaevu, mis neisse sadamatesse sõitma hakkaks. Ja see, et Venemaa on lukus,ei aita kah just kaasa laevaliikluse arengule. Praeguse poliitilise olukorra juures pole lootagi, et mingit viisavaba sõitu saaks korraldada Pihkvasse või sealt Eesti sadamatesse.

[aurik]

Kuulsin Tartus ühe laevamehe käest juhuslikult, et "Vanemuine" pääses vanaraua saatusest ja läheb ikkagi kõvaks remondiks- ümberehituseks. Pealisehitused pidid kõik uued tulema. Äkki teab lõunapoolne rahvas midagi täpsemalt?

[Soobel]

Kahju kui ära "tuunitakse."

[aurik]

Ei tea jah,eks sõltu sellest, mis ta kontseptsioon saaks olema, kas mingi konverentsi- ja üritustelaev reeglina ühepäevasteks sõitudeks või siis minikajutitega kruiisilaev. Sinna annaks tegelikult sättida kümmekond ca 8m2 suurust kõigi mugavustega kajutit. Euroopa sisevete väikestel kruiisilaevadel on see päris tavaline standardsuurus. Veidi suurematel alustel on kajutid ka suuremad. Masoovia järvedel sõidab praegu üks omaaegse "Lermontovi" mõõdus laev. 20 üheteistruudust mugavat kajutit.

Muud infi:
Pihkva MO-d "Aleksander Nevski" ja "Burevestnik" ei ole lõikusele läinud, vaid ootavad paremaid aegu. Seisavad rahulikult Kamenka jõel Navoloki baasis.

Poolteist aastat tagasi, kui meie foorumis "Vanemuisest" ja tema võimalikust taastamisest juttu oli, siis käisin välja info (lk 16) ühe Venemaa pärapõrgus Altai piirkonnas taastatava OM tüüpi laeva kohta ja märkisin, et taastamishind 400000 euri ja hakkab peagi sõitma. Ja hakkaski! Klipp siin http://www.youtube.com/watch?v=0UCX_-AxArQ

Millalgi mullu sattus ette ühe Tartus ehitatud laeva müügikuulutus. Loomulikult seda nüüd taga otsides ei leidnud, aga oli saada päris odava raha eest.
Laev ise. Pidiallkiri järgmine "Tartu Jõesadama remonditöökojas Kalakombinaadi jaoks Pihkvas ehitatud külmutuslaev PTS-150 Emajõel."
60-te teisel poolel monteeriti Tartus kusagilt Venemaa sügavustest toodud detailidest pihkvalaste jaoks kokku kaks sellist laeva.
Mõõdud- pikkus 27,1m, laius 5,5m, süvis täiskoormaga 1,64m


ca pooleteise aasta vanune pilt temast


Muidugi tekib küsimus, mida sellisest annaks teha? Möödunud suvel käisin Horvaatias ja sain teada, et horvaadid olid suure osa oma sarnasest kalalaevastikust ümber ehitanud inimeste veoks. Ja kusjuures need nägid välja üllatavalt stiilsed! Raha olla tulnud Euroopa Liidu mingist fondist. Mäletan isegi, et aastaid tagasi oli Eestilgi võimalik osa saada sellisest programmist, mis nägi ette ülearuse kalalaevastiku likvideerimist ja aluste lõbusõidulaevadeks ümberehitamiseks pakuti rulli päris korralikult. Kas ja kes siin sellest võimalusest muidugi kinni võttis, pole õrna aimugi. Aga horvaadid võtsid ja tulemus oli päris viisakas.

[plekkpea]

Nagu aru saan, siis Sul europlekiga kehvad lood?

[tympsa]

Jah, see Pioneer Altai tundus välispidi päris kobe olevat. Diisel küll tossas mehiselt algul, kuid pole hullu. Kahju, et pole videot ja pilte sellest, mis on sees, kuidas seal on restaureeritud.

kuid selline tüüp tundub Emajõe jaoks liiga suur olevat, raske on ringi pöörata ja ka süvist on omajagu.

Mis puutub Vanemuise taastamist, siis olin üsna skeptiline selles suhtes, kuid tore kui keegi on asja käsile võtnud. Ma arvan, et niisugune üsna aeglane laev tõesti vajaks kajuteid, kus oleks mugavam pikemat reisi teha ja kasvõi ööbida .Lihtsalt tund-paar Tartu lähistel lõbusõitu -see turunišš on juba kenasti kaetud. Kuid mis on katmata, on Peipsi ja selle sadamad- Piirissaar, Värska, Mustvee, Rannapungerja.

praegugi saab ju Alfaga tellida reisi Piirissaarele, kuid edasi-tagasi reis 9 tundi toolil istudes ? Pole just kõige meelitavam pakkumine Ja Värskasse üks ots 9 tundi. See vajaks kas kiirlaeva või siis mugavate kajutitega laeva.

[aurik]

See laevade kiirus on muidugi eriteema. Lihtsalt on omaks võetud, et niisama kruiisireisijal pole kiirus tähtis ja siis popsutatakse tasapisi. Mõnesugune kütte kokkuhoid sellega tuleb ja et maksmine käib tunnikaupa, siis on lugu korraldajale kasulik. (Tuleb välja, et aeg see-eest pole raha, meeskond ju aeglasel sõidul kauem tööl)
"Alfa" veab tegelikult 20 km/h välja, nii et saaks Piirissaarele vähem kui 3,5 tunniga. "Vanemuine" läks sovetiaegadel Värskasse 6 tunniga. Ja tuleb meelde, et kui "Raketad" sügiseti hooaja lõpetasid, sõitis "Vanemuine" veel mõned nädalad liini Tartu-Praaga-Piirissaar-Samolva. Kell 8 Tartust välja, ca kell 11.30 Piirissaar ja 12.15 Samolva.
Lapsena õnnestus "Koidulaga" (loomulikult mitte praeguse praamiga) Piirissaarel käia, start polnud siiski Tartust vaid 10 km allavoolu Kabina laagri kohalt. Kolm tundi ja kümmekond minutit peale. Polnud üldse hull.
"Altai pioneeri" sisemus on tõesti kuidagi varjatud, aga midagi siit lehelt aimu saab. http://vk.com/id151408281#/id151408281
Teletsi järvel on praegu vist hirmus üleujutus, nii et laev pole regulaarreise tegema hakanud. Kui hakkab, siis tuleb ka pilte.

Praegusel poolhooldamata Emajõel- Peipsil oleks sellisel muidugi raske. Aga ma poisikesena olen siiski täpselt samas mõõdus ja kujuga "Lermontovi" nii Emajõel kui Peipsil sõitmas näinud ja oli päris vägev pilt.

[aurik]

Kui kiiruste teemat veel veidi puudutada, siis "Kreutzwald/Pegasuse" noorpõlvesaavutus kusagilt 60-test oli järgmine. Hommikul võttis Kabinast terve lastelaagri (nii 150 jõnglast koos kasvatajatega) peale ja viis Võrtsjärvele. Jõe lähtmes oli peatus ja lõunasöögipaus, õhtuks oli laev lastega Kabinas tagasi. Tundub uskumatuna, aga sattusin ise hiljem seal laagris olles fotoalbumite hunniku peale, kus see reis kenasti jäädvustatud. Hiljem siiski taolist sõitu enam ette ei võetud, tundub, et laager ei jõudnud õigeks ajaks õhtusöögile.

Veel üks õhku rippuma jäänud küsimärk sai seletuse. Tuli välja, et Haaslava kandis ühes taluõues mitu aastat seisnud soome päritolu laev "Päivansäde" viidi paar aastat tagasi kodumaale tagasi. Käis kuidagi väga vaikselt, ehkki laev on "Vanemuisega" sama mõõtu.

[Elmar]

Kuulsin Tartus ühe laevamehe käest juhuslikult, et "Vanemuine" pääses vanaraua saatusest ja läheb ikkagi kõvaks remondiks- ümberehituseks. Pealisehitused pidid kõik uued tulema. Äkki teab lõunapoolne rahvas midagi täpsemalt?

See laev nüüd heades kätes. Peaks olema lodjameeste valduses.

[Elmar]

Veel üks õhku rippuma jäänud küsimärk sai seletuse. Tuli välja, et Haaslava kandis ühes taluõues mitu aastat seisnud soome päritolu laev "Päivansäde" viidi paar aastat tagasi kodumaale tagasi. Käis kuidagi väga vaikselt, ehkki laev on "Vanemuisega" sama mõõtu.

See "Päivansäde" tundus oluliselt suurem võrreldes "Vanemuisega"
Käisin paar aastat tagasi hoovist välja tõmbamas, kui seda kodumaale tagasi koliti. Olevat tahtnud hakata Peipsil sõite tegema aga ei suutnud siinsest bürokraatiast läbi närida.

[aurik]

Paraku tõesti- tahtsime küll õigusriiki, aga saime bürokraatiariigi ja kaotasime mõistuseriigi.
"Päivänsäde" tuli Eestisse 2002.a. Pidi hakkama Pärnu jõel ja lahel sõite tegema. Jäi ära. Bürokraatia. Nüüd jälle. "Alfa" pääses kuidagi kergelt- ainult pooleteise kuuga, tea, kuidas selline ime juhtus.
Laeva peamõõdud on samad, mis "Vanemuisel" , aga viimane on kuidagi noolja kerega. Soome laev välimuselt paras tünn ja päikeseteki tõttu üks korrus rohkem.

Aga kui asi on lodjaseltskonna käes... no "hulludel" pidevalt veab. Ehk õnnestubki.

[aurik]

Avastasin, et üks Pihkva kapten on oma seinale sellise pildi riputanud. Suur pilt muidu avaldatud 1986.a. albumis "Üliõpilaslinn Tartu". "Raketad" seal on Pihkva omad, kaugemalt lähemale järjrkorras numbrid 143, 144, 165. "Lermontovi" taga on meie omadest vist "Koidula", mitte "Kreutzwald/Pegasus"



Samas veel "Polesje 36". Küll sellel pildil vene alusena, aga 90-te alguses oli ikkagi Tartu laev



alloleval lingil veel midagi, mis oli mõni aeg tagasi Pihkva laevastikust järel. Mind pisut üllatas, et hõljuk "Zarnitsa" täitsa säilinud. Siiski märge selle kohta, millal täpselt pildid tehtud, enamike kohta puudub.
http://vk.com/id161672103#/album161672103_159134283

Ja veel- ."Пионер Алтая" sõidab ja siin näha ka paar fotot sisemusest
http://fleetphoto.ru/ship/7792/

[aurik]

Panen suure suve puhul ühe umbes täpselt 40 aastat vana pildi. Siin näha üksikut "Uku/Turisti" kai ääres hotell-laevana seismas.
Eespool ikka kaks Pihkva "Raketat". Paraku on tänu laevade omaaegsetele sõitudele niimoodi kujunenud, et mitmeted sovetiaegsed Tartu pildid eksponeerivad vene poole kiirlaevu ja Pihkva omad täpselt vastupidi- seal pildil pigem meie tiiburid

[aurik]

Tänaseks veel midagi
Värviline "Vanemuine".

Tundub, et Rannapungerja jõe suudmes. Ja järgneva kentsaka muusikafilmi puhuks improviseeritud päikesetekk katusele ehitatud.
Filmis näeb sõitvat "Vanemuist" päris palju (kahjuks mitte seestpoolt). Muud laevastikku väga vähe ja vaid vilksamisi
http://arhiiv.err.ee/vaata/peipsi-viisi ... lar-146097

[aurik]

Ajaloonurk jätkab

Aurik "Joala"(aka "Pavel", "Paul" ja kohvik "Emajõe") lõppvaatus Rannal augustis 1991. Metallikratid pole veel väga tööd alustanud


"Turist/Uku" ja "Lermontov". Ütleks, et pilt on kas 1969. või 1970.aastast. Tundub, et "Turist/Uku" pole enam sõidualus vaid seisab hotellina (kapteniruhvi tagumised aknad on kinni värvitud, ja korstna otsas on mingi nilbe toru)


Esimene "Raketa" sõidab 1963/64 vahetusel Narvast Tartu poole. Kuigi on võimalik, et tuli Krimmist Narva omal käigul, pole see siiski eriti usutav. Tavaliselt pandi kaugele põhja poole minevad tiiburid Feodossia tehase juures mitmekaupa mõne kuivlastilaeva tekile ja saadeti teele. Piirkonnas, kuhu laev oli ette nähtud, tõsteti ta vette. Nii võis olla prii küüt kuni Leningradini välja.


Ühes Virumaa lehes ilmus 1957.a.juunis pisike nupuke "Koidulast". Omal ajal olid sellised jõetrammid ikka kõva sõna.
Pööraks muidu tähelepanu mainitud reisijate arvule ("Pegasuse" lubatud 74 on ikka naljanumber). Ja lisaks veel juurde, et taga all varikatusega kaetud osa oli algselt ette nähtud nö suitsetamissalongiks! Justkui meenub, et omal ajal oli seal tõesti seina külge keevitatud kaks metalltaldrikut, mida võis tuhatoosideks pidada.


Kui "Koidula" karjäär reisilaevana lõppes Narvas, siis tuleb välja, et "Kreutzwald/Pegasuse" oma hoopis algas! Järgmine väljavõte, kus märgitakse, et uus laev sõidab igal pühapäeval Narva ja Narva-Jõesuu vahet, on pärit 1958.a. juulist. Artiklist võiks justkui üldse aru saada, et alus oligi ette nähtud Narva jõelaevandusele, kuid see on ilmselt ekslik. Vist asi selles, et kui laev suvel Narva jõudis, ei hakatud teda kohe ümber kose toimetama- oli juba teada, et talvel läheb niiehknii "Lermontovi" lohistamiseks ja siis on otstarbekam mõlemad korraga ära vedada. Aga päris niisama ei tahetud teda ka seista lasta. Tegu polnud siiski teise organisatsiooni poolt ajutise kaaperdamisega. Nii Tartu kui Narva sadamad kuulusid sel ajal ühtse üldjuhtimise ehk siis ENSV Jõetranspordi valitsuse alla, seega polnud tema väikesed sõidud Narvas eriline probleem.


Jõetranspordi Valitsuse (keskus Tartus, likvideeriti 1959.a.lõpus), alla kuulus kogunisti ka Pärnu sadam! Kas keegi austet lugejatest teab, millega seal tegeleti? Mina olen kunagi kuulnud mingist veel 50-tel sõitnud laevaliinist Pärnust pisut ülesvoolu?!