"Tankid EKV-le"

[Kapten Trumm]

Olen just aru saanud, et parimad NSVL tankid (T-64B näiteks) asusid just nt Saksamaal
Aga võibolla oli trikk selles, et neid hoiti meelega NATO tavarelvastuse tuleulatusest väljaspool.
Aga kindlasti ei olnud ei NSVL lääneosa sõjaväeringkonnad ega need Euroopa väegrupid relvastatud T-54 kuni T-62 tankidega, vaid need olid juba viidud teisejärgulisse rolli, sest nendest poleks Saksamaal lahingus asja olnud enam.

Kahe põlvkonna vahe tähendas nt NSVL tankidel jämedalt poole paksemat soomust põhiosas.

[allatah]

pooled läksid käima ja neist pooled jäid 70 km marsil tee peale

jutu jätkuks sellest, kuidas asjad meil siis on...
Teenisin paar aastat tagasi aega. Meil oli kasarmu taga mingi ~50 erinevat vana ja väga vana autot+mõned haagised. Vist olid nad seal olnud umbes kaks aastat, aga mina jõudsin neid nii umbes 9-10 kuud vaadata. Siis mingi hetk enne kevadtormi toodi kuskilt ma ei tea kust väeosast kohale autojuhid ja need lageda tava alla seisnud masinad sõitsid valdavas enamuses suhteliselt kiiresti minema. Ma ei tea, mis seis neil akudega oli, aga vist pandi nad kõik mingi muu masina pealt käima, tehti ehk veel mingi õlikontroll jne ning tasapisi hakkasid nad väikeste gruppidena ära sõitma. Kuna endal oli muude asjadegagi tegemist, ei jõudnud nende autode juurde nina sel hetkel toppida. Seisma jäi esimese hooga vist umbes 4-5 autot, mis siiski päeva lõpuks liikuma saadi ning üks auto jäi sinna pikemaks ajaks. Ma muidugi ei tea, palju neid jõudis teepeal ära laguneda, aga ma kui ma nägin, et neile autodele järgi tuldi, arvasin sisimas, et hea on, kui pooled liikuma saab.

[Xender]

T 55 ja Leopard 1 masinad on natuke mõttetud - kuid T 72 ükskõik millised variandid oleks täiesti omal kohal - nende 125 mm kahur on seni ajani täiesti piisav kõige vastu mida VF omab. Arvestades, et neid saaks arvestatavates kogustes väga odavalt. Hinnaga kusagil 4 0000 eurot tk võiks neid kusagilt ida euroopast kokku osta paarsada masinat.

Enam vähem korda teha ( nii, et oleks vähemalt paarkümmend mototundi ) ja kuhugi platsidele katuse alla reservi panna - aastas saja masinaga paraadil kõvatada.

Terve see nali ei läheks meile suurt midagi maksma. Nii 10 milli eest saaks me terve soomusdiviisi jagu tanke + kui me neid väga ei kasuta siis paar milli aastas hoolduskulusid.

Asja idee oleks rohkem selles, et võimaliku sõja korral oleks tegemist rohkem psühholoogilise efektiga ( muidugi saaks neid masinaid kasutada ka reaalselt sõjaväljal ). Teades, et vastasel on sadu ühikuid rasket soomustehnikat ( ja isegi kui on kahtlused, kas nad on suutelised seda korrektselt kasutma - ning tehnika on natuke vananenud ) muudab see sõjalise rünnaku planeerimise ja läbiviimise oluliselt keerukamaks. Kordades keerukamaks, kui ükskõik mida muud me umbes sellise raha eest saaksime.

[Kapten Trumm]

Vastasjõud saab võibolla olema ca 160-200 tankiga. Niipalju on 4-5 brigaadi koosseisus.
Lisaks on sarnases skaalas õhemaid soomusmasinaid iga brigaaadi koosseisus, seega eri paksusega rauast karpe võib siia esimese hooga tulla 1000 kandis.
Jõudude vahekord on piisavalt meie kahjuks, niiet mingit T-55 ja Leopard 1 tüüpi pillid kaua laual ei püsi. T-34 asemel on vaja Tiigreid.
Sellise jõudude vahekorra leevendamiseks peab juba olema olline kvalitatiivne eelis, vastasel juhul kustub see soomusvägi H+2 päevaga vältimatult ära.
Lihtsalt paremad tankid suudavad rohkem puruks lasta enne hukkumist. T-72 laseb taolised vanad 100 m esisoomusega asjad puruks väga lihtsasti.
Kipun arvama, et laias laastus sama käib ka TT relvade kohta, taolises mastaabis soomustehnikat jätkub vastasel igale poole, mitte ainult peamaanteedele.

Edasi on juba fantaseerimine, et mismoodi me saavutaks olukorra, kus vastane kaotaks päevas sadu ühikuid soomustehnikat, sellise kaotuste tempo juures on kiirelt toss väljas.
Sellest pühast eesmärgist peakski lähtuma ostuotsused.

Kui natuke veel mõelda, siis kas ongi see iseseisva kaitsevõime saavutamine nii lootusetus kauguses?

[Xender]

Kui meil oleks reservis paarsada T72 ( mis on enam vähem korras ja liikuvad ) siis on seda ülekaalu ikka rohkem vaja kui 1:1 eriti veel kui me oleme kaitsval positsioonil ( + meil võib täitsa vabalt olla ka pataljon korraliku lääne tanke, millega annab manööverdada ). Tornini maase kaevatud + liivakottide ja muu sarnasega kindlustatud T 72 on samas ka päris korralik punker.

On mis on T72 esisoomus, kuid korraliku laskemoonaga tõmbab ta ka T90 soomusest läbi ( rääkimata kergematest masinatest ) ning killu ja muu kaitse on parem kui ka parimatel IFVdel tänapäeval.

Kui VF peaks tulema 4 - 5 brigaadi ( ja 160 - 200 ) tankiga annaks masiivne T72htede arv selle, et meil oleks reaalne võimekus arendada kusagil, korraliku läbimurret rindel, mida neil poleks võimalik nii lihtsalt seisma panna.

[vk1]

rootsis olid kõrged ülemad suht mornid, kui reservväelased korduvalt oma ürgvanade (kuid kõvasti moderniseeritud) Centurionidega õppustel tutikaid Leopard 2 üksusi loputasid. võtmeks oli pädev taktika (põhiliselt varitsused, lasti tagant) ja korralik väljaõpe.

[kangelaspioneer]

Ja jõuame jälle selle juurde, et enne fäänside vidinate kokkuostmist võiks nendega ka midagi teha osata. See oskus annab muule heale ka võimaluse õiged riistad välja valida.

0-st õppimine tehaseuute masinatega lõhnab karmide rahanumbrite järele. Lisame siia näited II maailmasõjast, kus kehvemaid tanke kasutanud pool tänu paremale taktikale teisi mitmest asendist kottis. Järeldus lihtne- ei ole vaja uusi, kõlbavad vanemad ja lahjemad ka! Kaadrid otsustavad kõik.

[tommy]

0-st õppimine tehaseuute masinatega lõhnab karmide rahanumbrite järele. Lisame siia näited II maailmasõjast, kus kehvemaid tanke kasutanud pool tänu paremale taktikale teisi mitmest asendist kottis. Järeldus lihtne- ei ole vaja uusi, kõlbavad vanemad ja lahjemad ka! Kaadrid otsustavad kõik.

Äkki aitab juba sellest II-maailmasõja jutust.

Kangelaspioneeri järeldus-Saadame Groundmasterid kuu peale ja toome Lennundusmuuseumist vana R-37 tagasi.
Suurepärane.

[Kapten Trumm]

Selle pensionile saadetud R-37 peal teenisid muide ÕV parimad elektroonika spetsialistid, kes (olid sunnitud mõistagi) tundsid seda asjandust iga dioodini.
Nende radaritega ei olegi võimalik muud moodi hakkama saada. Ja uskuge, see asi on välioludes edukalt remonditav.

0-st õppimine tehaseuute masinatega lõhnab karmide rahanumbrite järele

Tankidest on minuarust jutt käinud koguaeg secondhandist.
Muidugi, kui 10 aastat veel mökutada, võib ka juhtuda, et polegi muud kui tehaseuus Leo2A7 osta.
Koos korrespondeeruva hinnasildi ja muuga.
Sestap ma räägingi, et Strykereid võib ka 2020 vabalt tehasest tellida, korralikud 2A6-d on selleks ajaks ammu otsas.
Ja senikaua veavad tankide järel jalaväge Pasid - nii nagu veavad seda M113'd Iisraelis või BTR-id vene merejalaväebrigaadis.

[mutionu]

Äkki aitab juba sellest II-maailmasõja jutust.

Kangelaspioneeri järeldus-Saadame Groundmasterid kuu peale ja toome Lennundusmuuseumist vana R-37 tagasi.
Suurepärane.

Sinu järeldus on täpsemalt milline?

[Mercurius]

...võibolla tõesti peaks otsa lahti tegema teatava hulga aktiivsoomusega kaasajastatud korraliku laskemoonaga T-72ga...

Ehk siis nihkuks läänes mõni klots kellegil õigemasse kohta, kui on näha, et näe maalastel on ikka tõsi taga

ja maanteesilladki peaksid vastu.

Samas paarsada ühikut oleks muidugi hoopis teine teema ja vennasvabariigile tõsisem väljakutse kui jalutuskäik tendibrigaadi vastu.
Muidugi siis jõuame tagasi õhutõrje küsimuseni...

[rbl]

Sestap ma räägingi, et Strykereid võib ka 2020 vabalt tehasest tellida, korralikud 2A6-d on selleks ajaks ammu otsas.

Kui Peruu peaks Leopardi kasuks otsustama siis Leopard 2A6-d ongi juba otsas!

T-64BM "Bulat" on second hand Leopardiga samas hinnas. Ukraina näiteks maksis ühe tanki T-64B tuunimise eest u. 880 tuhat eurot.

[Kapten Trumm]

Samas paarsada ühikut oleks muidugi hoopis teine teema ja vennasvabariigile tõsisem väljakutse kui jalutuskäik tendibrigaadi vastu.
Muidugi siis jõuame tagasi õhutõrje küsimuseni...

"Tendibrigaad" ei sõida lahingus tentide varjus, kahju, et sellist jampsi siin ikka kuuleb.
"Tendi varjus" sõidetakse lahingupiirkonda ja lahinguväljal liigutakse ikka jalgsi (mis ei tähenda, et leiduks idioote või õnnetuid, kes tendi varjus tule alla jäävad).
Ei saa ka väita, et jalgsi liikuvat sõdurit ülilihtne oleks kasti lüüa, näiteks metsastel aladel on tükk tegemist nende kohaloleku avastamisegagi (isegi ÕV jälgimisseadmetega).
Soomusbrigaadi liikumine on hulka lihtsamalt avastatav.

Soome armees on Pasidel liikuvad üksused tegelikult samasugused "tendibrigaadid", ainus vahe on selles, et rännakul ootamatult tule alla sattudes on kaitse parem.
Lahinguväljal on see Pasi kaugel eemal ja võetakse rakmetest labidas ning hakatakse kaevama.
Seega kokkuvõtvalt Soome armees, kus on ca 1200 jalaväe veoks mõeldud soomukit - mitte-tendipataljone ca 12 000 mehe jagu (ca 4% SA armee koosseisust).
Nendest soomukitest on ca 800 soomustransportöörid (millest umbes pool on nõrgalt soomustatud Pannvaagenid) ja ainult 400 lahinguväljal liikumiseks mõeldud jalaväe lahingumasinad.

Seega soomuspataljonid, mis suudavad lahinguväljal soomuse varjus liikuda moodustavad Soome armeest ca 1.5% (sajast mehest 1-2) ja poolikud soomuspataljonid, mis suudavad kaitsta mehi ainult rännakul - ca 2,5 (sajast 2-3 meest)%. Ehk siis soomustatud komponent on Soome armeest köki-möki.

Ülejäänud Soome armee on täpselt samasugused "tendipataljonid" nagu meil täna.
Täpselt samamoodi jääb 90+% EKV-st tulevikus "tendipataljonideks".
Laias laastus sõltub lahinguvõime just nendest "tendipataljonidest", mitte sellest, mis soomukiga me 5% armeest relvastada suudame (imestan, kui palju inimesi siin võtab seda käputäit tanke ja lahingsoomukeid kui riigikaitse võtmeküsimust).

[Mercurius]

Ega ma midagi selletaolist ei olegi väitnud.
Väitsin ainult, et jalutuskäigu väljakutse on sutsu tõsisem.


Samas, ma tahaksin näha seda polkovnikut kes meiesuguseid idioote mööda võssi taga ajama hakkab, kui käsk on Narvast Tallinnasse mööda neljarealist maanteed ning tehnikal juba hoog sees on...

Ja me muud ei tee, kui parvleme ja kulutame AK-4-dega võitlusgruppide kaupa, teeme vahepeal Kustiga paukku, imestame, miks küll MG-3 raud teravaga nii kiiresti kuumaks läheb ja raua vahetust nõuab, tellime kaartuld ja istume võssis tasa-tasa. Halvemal juhul matame juhuslikust kuulipildujast või killust pihtasaanut sõpra, kelle verejooksu ei suudetud peatada ja kellele kõrgemalt poolt järgi ei suudetud tulla.

Mõne aja pärast joovad vabastajad Palaci kohvikus kohvi pitsi konjakiga ja meie võssis imestame, et kuhu meie sai ja konserv jäi.

[Kapten Trumm]

See ongi see küsimus, mida ma aeg-ajalt tõstan, et vahest peaks need võsas parvlejad omama ka midagi tõhusamat oma arsenalis kui kustid ja MG-3'd.
Ja niiti pidi lendavaid ning suuri lagedaid alasid nõudvaid Milaneid võsavahel hästi tarvitada ka ei anna.
Kui polkovnikul iga 5 km takka 10 söestunud karpi koos söestunud meeskonnaga teele jääb ja neetud laskjaid kuskilt näha pole (jooksid peale raketi starti raisad minema), siis kaua ta ikka trügib, peagi ületavad ka tema kaotused võitlusvõime kriitilise alampiiri. Ja iga päev 5 DOS-i 152 mm metsa huupi läbi tulistada ta kah vas ei jaksa.

Soomlased sellised asjakesed endale on igatahes ostnud.