Huvitav olukord - valla sots. töötaja kinnitab, et [Eestis makstavatest] toetustest ära elamiseks ei piisa (ja ma oletan, et sotsiaaltöötaja puutub lisaks Exceli tabelitele ka ehtsate ja elusate inimestega kokku). Selles valguses tähendaks ülalmainitud sotsiaalkaitseministri väide lühidalt ära seletades seda, et võtame pagulased vastu ja anname neile toetusi täpselt sama mõõduga mis oma kodanikele, st. elamiseks vähe,
suremiseks... ka vähe. Mis minu eelpool esile tõstetud juhtumisse puutub, siis: naine töövõimetu, mees hoolitseb naise eest (ja seetõttu ei saa tööl käia), ravimid toimetulekutoetuse arvestamise valemisse (toimetulekutoetus = toimetulekupiir + eluruumi alalised kulud - sissetulekud) arvesse ei lähe ja ongi vaesus majas ja kodutus ees ootamas. Küllap siis soetatud eluruumi osamaksed eluruumi alaliste kulude alla ei kvalifitseeru? Samas vähegi kobedama korteri üür tuleks samasse suurusjärku.
Pagulasseisundi konventsioon määrab oma heaolu puudutavates artiklites, et pagulast tuleb kohelda nagu oma kodanikku. Nalja saaks, kui mõni hirmsat kisa tõstaks ja asjaga nt. Euroopa kohtusse läheks. Et kui EL riigid justnagu solidaarselt pagulasi oma vahel ära jagavad, võiks nagu solidaarselt kohelda ka? Huvitav, kas pagulasseisundi konventsioon sel juhul ka n.ö. tagurpidi tööle hakkaks (et kodanikke tuleb kohelda kui pagulasi?). Pagulastele on ju hetkel küll kenad, euroremonditud elukohad olemas, samas kodanikud on sunnitud sotsiaaleluruumi teinekord aastaid ootama. Kas nad "teostavad" seda ootamist mõnes mahajäetud garaažis, metsas kuuse all või kus iganes, pole justkui kellegi asi. Paljugi, mida tegelikult peaks, no keda huvitab?
Kui rahvusvahelise kaitse saanule peab olema tagatud abi eluaseme leidmisel ja remontimisel, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste saamisel, tõlketeenuste ja keeleõppe korraldamisel, siis peaks samad õigused kehtima ka kodanikele.
Õiguskantsler Teder juba 4 aastat tagasi vihjas sellele ja hindas tollase sotsiaalministeeriumi tegevusetuse õigusvastaseks. Lisaks veel viimase aasta jooksul igasugu kõrgemate riigiametnike poolt avalikkusele esitatud häma, pooltõed ja ka lausvaled - sellele vaadates ma suhtuksin praeguste ministrite igasugustesse lubadustesse ja väljaütlemistesse pehmelt öeldes suure ettevaatlikkusega. Ainus, millega julgen nõustuda, on teadagi kelle seisukoht: "Eesti kvoot on null!" Sedasi talitades hoiaks palju segadust lihtsa vaevaga ära. Sest tõesti - kuhu need põgenikud esiteks juba elama panna, et nad poleks nagu kalad kuival? Kuhugi külakolkasse, kus pole enam isegi mitte sõnnikuhaisu, töökohtadest ja haridusvõimalustest rääkimata? Või siis (Tal)linna? Paneme igale murjanile vähemalt kaks ajateenijat, kaitseliitlast, turvatöötajat või Odini sõdalast sappa (politseinikke ei jätkuks piisavalt), olemaks kindlad, et kallid külalised linnamelus mitte paha peale ei lähe ega radikaliseeruma hakka ja et kurjad kohalikud neile pimeda nurga taga miskit tahharrušši ei teeks?
