www.militaar.net

kalvis kirjutas: ↑07 Apr, 2024 9:28 Ja kuna Areva teatas, et kui tellija uut raha ei kaasa siis lõpuni ei ehitata siis oligi tellija fakti ees - lisapapp tuli välja köhida.

Ma ei ole Olkiluoto 3 ehitamise lepinguid ise näinud. Küll aga kuulnud et tänu jokutamisele ja pidevale ümbertegemisele on jaam soomlastel varsti põhimõtteliselt tasuta käes. Areva on piisavalt şuur firma, pealegi Prantsuse riigiettevõte, et selliste leppetrahvide tõttu mitte pankrotti minna.
Vikipeediast:
Areva S.A. vastutab alates 2019. aastast vaid Olkiluoto 3 projektiga seotud kohustuste eest. Reaktor, mis on üks esimesi uutest III põlvkonna reaktoritest, pidi algselt alustama elektrit tootma 2009. aastal, kuid projekti valmimine lükkus lõpuks 2023. aastani ja selle hind on tõusnud mitu korda.[7] Areva ja TVO on jõudnud kokkuleppele, mille kohaselt maksab Areva hilinemiste ja saamata jäänud tulu eest 450 miljonit eurot hüvitist. Lepinguga lahendataks kõik kahe ettevõtte vahelised õigustoimingud.

Ega see jaam pole siiamaani korralikult töös ja sellise üleüldise tava kohaselt - mis on kehvasti tehtud tuleb ehitajal tasuta ümber teha.

teeline35 kirjutas: ↑07 Apr, 2024 7:12 Lisatud;

Kuigi on ka tegelasi kes on päriselt võimelised aru saama, et palju lihtsam on kasvõi pool tundi labidaga mängida kui tuhandete kaupa igasugu trahve maksta.

Täiesti teemaväliselt, aga minu kogemustel pole oma ajuga mõtlejad tööandjate juures kuigivõrd hinnatud töötasude kujul.

Kui S kellegi tööle võtad siis Sa võtad tööle ainult suhtumise, kõike muud saab õpetada.

vanahalb kirjutas: ↑07 Apr, 2024 21:49 Ma ei ole Olkiluoto 3 ehitamise lepinguid ise näinud. Küll aga kuulnud et tänu jokutamisele ja pidevale ümbertegemisele on jaam soomlastel varsti põhimõtteliselt tasuta käes. Areva on piisavalt şuur firma, pealegi Prantsuse riigiettevõte, et selliste leppetrahvide tõttu mitte pankrotti minna.
Vikipeediast:
Areva S.A. vastutab alates 2019. aastast vaid Olkiluoto 3 projektiga seotud kohustuste eest. Reaktor, mis on üks esimesi uutest III põlvkonna reaktoritest, pidi algselt alustama elektrit tootma 2009. aastal, kuid projekti valmimine lükkus lõpuks 2023. aastani ja selle hind on tõusnud mitu korda.[7] Areva ja TVO on jõudnud kokkuleppele, mille kohaselt maksab Areva hilinemiste ja saamata jäänud tulu eest 450 miljonit eurot hüvitist. Lepinguga lahendataks kõik kahe ettevõtte vahelised õigustoimingud.

Ega see jaam pole siiamaani korralikult töös ja sellise üleüldise tava kohaselt - mis on kehvasti tehtud tuleb ehitajal tasuta ümber teha.

Lepingut mina ka mitte aga kui pressiteateid lugeda siis Areva pressis kõik lisakulud tellijalt välja või muidu nad ei ehitagi lõpuni. Sellest oli üks ainus lause juhuslikult viimases jaama käivitamise pressiteates kus öeldi, et tellija finantseeris üleplaanilised summad. JAH, Tellija sai kätte kõik lepingutrahvid (selle võrra vähenes tema makstav summa)
Kõik nüüdsed rikked mis ei lähe garantii alla, maksab tellija. Garantii teadupärast kulumisest tingitud asju ei hüvita. Need pumbad on nii ja naa. Tõenäoliselt labad lähevad kuna kiirkulumine viitab praagile.

Kriku kirjutas: ↑19 Mär, 2024 8:05 Igasuguse orgaanilise aine põlemisel tekib olenevalt hapniku juurdepääsust CO2 või CO ja veeaur. Kivisöe põlemisel lisandub igasugu muid mürgiseid või kasvuhoonegaase.

Kivisüsi sisaldab väävlit ja tekkinud väävelhape tekitab happevihma. Riikides kus söejaamadel on SO2 filter peal, püütakse gaas pea 90% kinni ja ei tule midagi mürgist välja. Ainus kasvuhoonegaas on CO2 aga see on üle müstifitseeritud.

NOx tuleb ka mingis koguses.

Üldiselt igasugu asja põletamisel elektrijaamades tekib mingis koguses nii So2 kui NOx. Väävlit sisaldab kütus, lämmastikku põlemisõhk. Nende omavaheline suhe ja kogus suitsugaasides sõltub otseselt põlemistemperatuurist.
Nüüd panen mälu järgi - minu teada oli piir seal kuskil 1000° juures. Kui on alla selle on valdavalt SO2, kui üle selle siis NOx.

Igal juhul tänapäeval püütakse arenenud riikides suitsugaasi pesuritega need ühendid valdavalt välja.

Kriku kirjutas: ↑08 Apr, 2024 8:08 NOx tuleb ka mingis koguses.

Ka sellele on filter olemas. Irus ja Narva uuematel plokkidel. NOx tekkis alla 1000 kuid vist üle 600 C. SO2 filter on suht lihtne ja saab isegi kinnipüütud SO2 teha kipsplaadiks.

https://energoatom.com.ua/en/post/1713 kirjutas: Unit 5 at the Khmelnytsky Nuclear Power Plant will be the first power unit in Ukraine built using American AP1000 technology.

"A special feature of the American AP 1000 technology is the ability to balance the units. Today, the enemy is attacking and destroying the balancing capacities of the Ukrainian energy sector, so the construction of units with the ability to maneuver is very important for us. This is our response to the terrorists; they will never deprive us of electricity, and new technologies will enable us to withstand. This is a major geopolitical project of common interest for Ukraine and the United States. The technologies that we will build and develop together will push russians out of the European nuclear energy market," the Minister German Galushchenko said.

Kas keegi teab, mis tasakaalustamisest siin jutt on? Minu küsimuse tagamõte on see, et kui me teoreetiliselt "ei saa" võimsamat kui 300MW reaktorit ehitada sellepärast, et KUI me kukume "suurest" võrgust ära ja jääb ainult Baltikumi "elektrisaar" siis see saar ei talu suurema tüki inertsi järsku kadu kui 300MW jagu, kas siis siin ei peitu üks võimalik lahendus (n+1 AP1000 Baltikumi peale, kukub ära vastuargument "katsetamata tehnoloogiatest", saab rajada "normaalmõõdus" tuumajaamad ning kui mõni neist maha käib, siis jääb võrk ikka püsti) ?

Jutt on täielik jama.
Juba täna on igal riigil kohustus ühe ärakukkuva ploki jagu omada avariivöimsust. avariivöimsus vöib asuda ka naaberriigis, kuid selle leping peab olema 24/7.
Tehniliselt kogu EL avariivöimsuse ülesehitus väldib eesköneleja probleemi.
Teine asi on lollid on erakordselt leidlikud. -ikka juhtub paar N-2 situatsiooni kus mingite juhuste kokkulangemisel saab black outi välja völuda.

Estlink 1 oli(on) siis jälle maas.

Esmaspäeval katkes elektriühendus Eesti ja Soome vahelises kaablis Estlink 1, edastas Äripäev.

Kuna Estlink 2 on juba varasemast tööseisakus, tähendas see kahe riigi vahel elektriühenduse katkemist.

Elering teatas turule, et Estlink 1 lakkas töötamast kell 12.20. Ühendus taastus ligikaudu kaks tundi ja nelikümmend minutit hiljem.

https://majandus.postimees.ee/8001097/e ... se-soomega

kalvis kirjutas: ↑15 Apr, 2024 12:18 Jutt on täielik jama.
Juba täna on igal riigil kohustus ühe ärakukkuva ploki jagu omada avariivöimsust. avariivöimsus vöib asuda ka naaberriigis, kuid selle leping peab olema 24/7.
Tehniliselt kogu EL avariivöimsuse ülesehitus väldib eesköneleja probleemi.

Jutt polnud mitte niivõrd võimsustest (kuigi sellest ka) kuivõrd sageduse hoidmisest, stsenaariumis kus Baltikumi välisühendus(ed) mingil põhjusel ära kukuvad.

manjabes kirjutas: ↑15 Apr, 2024 21:29 Jutt polnud mitte niivõrd võimsustest (kuigi sellest ka) kuivõrd sageduse hoidmisest, stsenaariumis kus Baltikumi välisühendus(ed) mingil põhjusel ära kukuvad.

Energia võimsuse puudujääk ja sagedus on 1:1 seotud. Sagedus on paigal kui tootmisvõimsus=tarbimisvõimsus.
Seega peabki olema varuks (sageduse) avariireserv, et juhul kui suurima ploki jagu tootmist ära kukub. Ka tuumajaama korral.

Leedus kukkus äsja läbi tuulepargi-oksjon, sest pakkus vaid 1 tootja (oksjoni reeglid nõudsid vist vähemalt kahe pakkuja olemasolu). Rohkem pakkujaid polnud, sest väidetavalt oli toetuse lagi "liiga madalal". See liiga madal tase oli... trummipõrin.... 107EUR/MWh. Niipalju siis odavast tuuleenergiast. Seejuures see 107EUR/MWh ju ei sisalda võrgu stabiliseerimist vms kulusid, mis juhitava tootmise korral on nö "hinna sees".
Hiljuti sedastas keegi andekalt ka kogu roheelektri olemuse - juhuelekter. Kavatsen seda mõistet edaspidi kasutama hakata - lihtne ja olemust selgelt edasi andev.

Midagi on kuskil sassis , eleringi lehel pole 18. kuupäeva elektri börsihinda näha .
See juhuelektri vaimustus võiks juba mööda minna , aeg oleks juhitavaid võimsusi rajada .

Leedu oksjoni teemaline artikkel (inglise keeles) siin.

https://renews.biz/92545/lithuania-pull ... nd-tender/

Artikkel ei jutusta lahti toetuse skeemi - mina aru ei saa, et mille lagi see 107 €/MWh ikkagi oli. Jaanuaris ilmus teine artikkel, mis mainis, et toimub CFD (contract for differences, investeerimisel kasutatav finants-instrument) oksjon, ning et "arendajad võivad pakkuda vahemikus 64-107 €/MWh".

Kui seepeale uurisin, mida kirjutati septembris sarnase UK oksjoni läbikukkumisest (esimene läbikukkumine alates 2014. aastast) siis kirjutati nii:

The reasons for this failure are complex, but also relevant for future offshore wind farms: potential developers were no longer satisfied with the guaranteed minimum tariffs, while the risk to the projects' viability was exacerbated by the high cost of offshore wind components and globally disrupted supply chains. In other words, even with guaranteed minimum tariffs for offshore electricity (£44 per MWh, indexed from 2012), developers are now questioning whether the high cost of construction will pay off and whether the projects will even be completed on time.

Ehk siis UK oksjonil garanteeriti sissetulekuks 44 naela MWh eest, suhteliselt sarnane Leedu oksjoni alumise piiriga (kui on mitu osalejat, siis võib arvata, et hind viibib ka alumise piiri lähedal, sest projekti saab vist ju see, kes nõustub odavamalt tootma). Arendajad ei olnud selle taseme juures riski võtmiseks valmis. Kardetavasti kahtlevad, kas tarneahel on töökindel ja projekt valmib tähtajaks.

UK teemaline artikkel mainib, et Vattenfall pani 1.4 GW võimsusega pargi pausile meeletu inflatsiooni tõttu: rajamise hind jõudis 40% tõusta.

In fact, offshore wind projects in the UK and other Western countries started to stall some time ago for these reasons. In July, the Swedish energy giant Vattenfall announced that it was suspending a massive 1400 MW offshore wind farm project in the UK, which it won just last year, on the grounds that costs had risen by 40% in the meantime.

Sihuke asi on mõistetavalt ettevõtjale päris hirmutav. Halvimal juhul peab ta ju arvestama ka sellega, et toetus kaob, juhtub midagi halba, kindlustus ei kata, jne. Hetkel tundub ka, et laenukraanid on sedavõrd kinni ja intress sedavõrd üleval, et projekti saab alustada vaid siis, kui varasemate projektide tulud laekunud on - pangast laenamine pole töökindel või on liiga valus. Leedu teemaline artikkel mainib trendi, et arendajad põgenevad projektidest.

“High interest rates, disrupted supply chains after the pandemic, more expensive equipment, and decreased interest of banks and funds in financing projects. This is evidenced by the failure of tenders in other countries and the withdrawal of some loss-making developers from previously planned projects.”

Leedu kavatseb igatahes turu osalistega nõu pidada, et mõista, kust king pigistab.

P.S.

Järelmärkusena juhitavate võimsuste teemal: juhitavad võimsused on head, kui nendega ei kaasne mõnda halba külge. Halvad küljed: "üles kaevatud materjalide põletamine" (rikub kliimat, langeb tulevikus suure maksusurve alla), "maailmas analooge mitteomav suurprojekt" (võib venida nagu Olkiluoto 3), "läbiproovimata tehnoloogiaga seadmed" (võib tõrkuda nagu Auvere) või "suur tsentraalne objekt" (võib saada konflikti korral sihtmärgiks). Lisaks peaks olema odav.

Raske on leida seda juhitavat võimsust, mis nende riskidega ei tule. Suured hüdropumpjaamad on potentsiaalne sihtmärk. Suured tuumajaamad on lisaks maailmas analooge mitteomav objekt. Põlevkivijaama tellimine GE käest näitas, et põlevkivikatlad on paljudele firmadele tundmatu maa. Lisaks on see hästi ebaefektiivne kütus. Kindlasti on mitmesaja megavatine energiablokk jama korral sihtmärk (samas sihuke energiablokk kiviga viskamise kauguses sõbralikust naabermaast on veel hullem, mistõttu praegu on jätkuvalt päris hullusti). Akupankadel pole neid miinuseid, aga nad on kõike muud, kui odavad. Gaasiturbiinijaamal ilma taastuvenergia abil ise toodetud gaasita on tarneahela riskid ja geopoliitilised riskid.

Nokk on kinni, ja kui nokk lahti saab, on saba kinni. Madalate riskidega juhitav võimsus näikse ikka veel olevat "palju väikeseid energiablokke (kasutamiseks siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista), kus saab põletada mida iganes" - loodetavasti midagi, mis pole maa seest kaevatud. Sellised peaks asuma jahutusvee allika ja eelistatult kaugkütte tarbijate lähedal.