Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[dm7]

Omad ei ole ju päevapealt võõrasse keskkonda sattunud? Ikka üsna võrreldamatu asi.

[Kriku]

Nagu juba öeldud - sisseelamisperiood on asjakohane. Seda rakendatakse absoluutselt igal pool. Eesmärk on ju neid ikkagi aidata.

Seega võõrastele on olemas sisseelamisperiood jne. (sest neid on vaja aidata), omad raskustesse sattujad vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. M. O. T. T.

Ma kordan ennast teist ja viimast korda - kohalikud ei vaja ju sisseelamisperioodi. Kohalikud on siin sünnist saadik elanud ja neil on igasugu muud probleemid, miks nad oma eluga hakkama ei saa.

Õnnetuste korral, kus maja koos kogu pere varaga maha põleb, on suur hulk näiteid, kuidas sellised inimesed saavad KOV abi.

Paradoksaalsel kombel, see perekond, kelle loo lkf Manurhin näitena postitas, on nii suurde hätta sattunud osaliselt just valesti suunatud abi tagajärjel (kuigi see on eraalgatuslik, mitte riigipoolne abi). Ilmselgelt ei ole tegemist inimestega, keda peaks "Kodutunde" abil kümnete kilomeetrite kaugusele lähimast linnast elama suunama.

---

Kreeka saartelt pole veel kedagi tagasi saadetud, mandril õitseb smugeldajate äri.

Kreekast edasiliikumise hind algab 1200–1800 eurost, jõukamad illegaalid võivad tulla ka lennukiga.

Kreeka peaks järgmisel nädalal hakkama illegaalselt riiki sisenenuid Türki välja saatma, nagu näeb ette 18. märtsil EL-i ja Türgi vahel sõlmitud leping. Euroopa Komisjoni allikate sõnul saadetakse juba esmaspäeval tagasi 500 sisserändajat. Euroopa optimismist hoolimata tõotab väljasaatmine tulla vaevaline, sest vahepeal halva ilma tõttu vaibunud rändevool on uuesti hoo sisse saanud. Ainuüksi teisipäeval saabus Kreekasse 766 põgenikku.

Kokkuleppe järgi saadetakse Türki tagasi kõik isikud, kes on alates 20. märtsist illegaalselt Kreekasse saabunud. Kolmapäeva hommikuks oli selliseid inimesi registreeritud üle 4700. Nende kiire väljasaatmine on aga nii logistilistel kui ka juriidilistel põhjustel vähe tõenäoline. Registreeritud asüülitaotlejat ei tohi välja saata enne, kui ametnikud on temaga näost näkku kohtunud ja teda küsitlenud. Samuti peab tal olema võimalus taotluse tagasilükkamine edasi kaevata.



Vaja on suurt abijõudu

Euroopa Komisjoni hinnangul läheb kogu protsessi korraldamiseks vaja 4000-liikmelist abijõudu, kellest 2300 tuleksid väljastpoolt Kreekat. Senistel andmetel on liikmesriigid pakkunud EL-i piirivalveagentuurile ja varjupaigaküsimuste ametile appi ligi 1000 inimest, kellest teisipäeva lõunaks oli Kreekas töötamiseks heakskiidu saanud 170 ametnikku. Kreeka meedia teatel saabus eile riiki 54 Hollandi piirivalvurit. Kui abivägi lähemal ajal oluliselt ei suurene, tundub isegi esimese 500 sisserändaja väljasaatmine raske katsumus.

Põgenike eest hoolitsemise muudab praegu veelgi raskemaks asjaolu, et mitu abiorganisatsiooni on protestiks EL-i ja Türgi leppe vastu Kreeka saartel tegevuse peatanud. Töö ajutisest katkestamisest või vähendamisest on teatanud näiteks Piirideta Arstid, Oxfam, ÜRO pagulaste agentuur ja veel mitu organisatsiooni. Nende sõnul tähendaks koostöö Kreekaga pagulaste väljasaatmise ja nende inimõiguste rikkumise toetamist.

Kuigi Euroopa Komisjon on kutsunud üles kiirendama Kreeka maismaaossa lõksu jäänud üle 50 000 sisserändaja teistesse EL-i riikidesse ümberpaigutamist, on neist tänavu uue elukoha leidnud ainult umbes 600. Seetõttu otsivad paljud lõksujäänud Euroopasse pääsemiseks ebaseaduslikke võimalusi.

Mere ületamise hind tõuseb

Wall Street Journal intervjueeris Ateenas Afganistani päritolu smugeldajat Alid, kes nentis, et kuigi Türgiga sõlmitud lepe võib uute klientide arvu vähendada, tõuseb selle võrra ka mere ületamise hind. Ateenas ajavad smugeldajad oma äri pea avalikult. Ühe pagulase sõnul maksab teekond Itaaliasse 1200 eurot ja Saksamaale 1800 eurot. Odavaim viis Kreeka piiri ületada on sõita kaubaautosse peidetuna üle Aadria mere. Üks populaarne suund viib jalgsi üle Makedoonia piiril olevate mägede, ent kuna sealne piirivalve on viimasel ajal oma jõude suurendanud, otsitakse väljapääsuks uusi teid, näiteks Albaania kaudu.

Rikkamad illegaalid võivad Kreekast lahkuda reisilennukiga, millele pääsemiseks on vaja kvaliteetseid võltsdokumente. Ajalehe väitel eelistavad smugeldajad sellisel juhul euroopalikuma välimusega kliente, kes paigutatakse kohalike reisiagentuuride abiga mõne lääne turismigrupi hulka. Seda on kõige lihtsam teha suvel, kui Kreekas liigub rohkem turiste. Ali sõnul maksab lennupilet Saksamaale koos passiga 4700 eurot.

Inimkaubitsejate hinnakiri Kreekas
Veoauto ja laevaga Itaaliasse: 1000–1200 eurot
Jala ja sõiduautoga Balkani kaudu Saksamaale: 1500–2000 eurot, Skandinaaviasse: 2500 eurot
Veoautoga Balkani kaudu Saksamaale: 2500 eurot
Lennukiga Saksamaale või Skandinaaviasse: 3500–5000 eurot
Lennukiga Kanadasse: 14 000 eurot

Allikas: Wall Street Journal

---

Itaalia on sisserändajate järjest suurema surve all

Tänavu on märgatavalt suurenenud mere kaudu Itaaliasse saabujate hulk. Teisipäeval jõudis riiki vähemalt 1350 sisserändajat, kelle Itaalia piirivalve uppumissurmast päästis. Itaalia valitsuse andmeil on aasta esimestel kuudel Liibüa kaudu meritsi Itaaliasse saabunud üle 15 000 sisserändaja, mullu samal ajavahemikul oli neid 10 000. Kõige soodsam on üle mere sõita aprillist septembrini. ÜRO teatel saabus mullu Itaaliasse üle 150 000 sisserändaja.

---

Eesti politseiüksus sõidab Lesbosele appi rändureid välja saatma.

[Kriku]

Saabuvus Vahemerel märtsi lõpu seisuga:

Saabuvus Itaaliasse on järsult tõusnud, kuid absoluutarvuna tagasihoidlik (ca. 18 000).

[PaganHorde]

http://sport.postimees.ee/3640321/ossa- ... -tallinnas

Vahelduseks ka midagi muud.

[Manurhin]

http://sport.postimees.ee/3640321/ossa- ... -tallinnas

Vahelduseks ka midagi muud.

Juba mitu kuud võib Tallinna tänavatel sattuda mustanahalise taksojuhi peale, kes on tublisti jutukam kui keskmine eestlane, räägib vabalt eesti keeles ja ilmselgelt naudib oma tööd. See on ameeriklane Howard Frier, endine tuntud korvpallur, kes pärast profikarjääri lõppu jäi siia elama. Praegu töötab 40-aastane ameeriklane Eesti ühe edukama korvpallinaiskonna Tallinna 1182 peatreenerina ja annab lisaks trenne nii Audentese Spordiklubis kui oma programmi Training for The Game raames. Lisaks hakkas ta hiljuti vabal ajal Taxify sõidujagamisteenust pakkuma ehk taksojuhi ametit pidama.
Euroopas ja Eestis praegu tuliseima teema, pagulaskriisi (ja paljude eestlaste sellega seotud hirmude) valguses rääkis Howard Frier Postimehele seikadest, mis temaga uues ametis juhtunud on, ja sellestki, kuidas ta püüab taksot sõites Eesti riigile midagi tagasi anda.

Et sõidujagamise teenust pakkuda, tuli Frieril läbida vastav koolitus ja oma USA juhiload Eesti omade vastu vahetada. «Teisel korral tegin teooriaeksami ära. See oli päris raske, väga palju trikiküsimusi, ja kohati tundub, et siin tahetaksegi sind läbi kukutada,» ütleb ta.

«Taxify koolitusel huvitas neid ainult, et ma täidan vastavad tingimused ja oskan sõita, mingit erilist reaktsiooni ses osas, et olen välismaalane, ei tekkinud,» ütles Frier. «Usun, et nad pigem on rahul, sest rikastan nende taksojuhtide seltskonda. Kui inimesed ütlevad pärast minuga sõitmist, et see oli esimene kord Eestis, kui nad mustanahalise taksojuhiga sõitsid, siis see on ju firmale hea reklaam. Olen väga tänulik, et sellise võimaluse sain, ja kavatsen sellega jätkata. Samas ei taha ma, et see hakkaks korvpalliasju segama või võtma aega mu tütre arvelt. Olen eelkõige ikka korvpallitreener ja nii see ka jääb,» selgitab endine korvpallur.

Peeti pagulaseks

Frier sõidab siis, kui trennide vahel aega jääb, aga ka öötundidel ja varahommikuti, mil inimesed tööle lähevad. Tema taksosse istuvate inimeste reaktsioonid on erinevad. Kuigi Taxify äpil on juhi nimi näha ja võib eeldada, et tegu pole eestlasega, paneb teistsuguse nahavärviga mehe nägemine siiski paljusid imestust avaldama. «Mõned hüüatavad, et «wow, mustanahaline taksojuht Eestis!» Tavaliselt lisatakse siis kohe vabandades, et nad ei mõtle midagi halba, vaid on lihtsalt üllatunud,» kinnitab ta ja toob ühe näite.

«See oli öösel, võtsin peale kolm meest, kes tulid klubist. Nad olid 40–50-aastased. Rääkisime terve sõidu eesti keeles, mingit probleemi ei olnud. Kui kohale jõudsime ja panin autos tule põlema, et nad näeksid raha otsida, röögatas minu selja taga istunud mees: «Ossa raisk, sa oled ju pagulane!». Minu kõrval olnud mees nägi, et olen mustanahaline, aga kuna oli pime, siis tagapingil istujad ei näinud. Ta oli ikka tõsiselt šokeeritud, et olen mustanahaline. Samas ei olnud see halvaga öeldud, vaid ta lihtsalt väljendas oma üllatust. Ütlesin, et ma pole pagulane ja elan juba pikka aega siin. Ta ütles, et tal pole minuga mingit probleemi, ta lihtsalt ei osanud oodata, et Tallinnas võib välismaalasest taksojuhi otsa sattuda. Naersime koos selle üle,» jutustab Frier.

USAst pärit mehe sõnul on eestlased vägagi teadlikud sellest, mis maailmas ja Euroopas praegu toimub, on palju halba energiat. Ka paljud kliendid on temalt küsinud, kas ta on rassistlike solvangute või rünnakute ohvriks langenud. Ja avaldanud lootust, et midagi halba pole olnud. Mõned isegi vabandavat, et kui midagi on olnud, siis ärgu Frier mõelgu, et kõik eestlased on sellised. «Tuttavad küsivad samuti, kas mul on taksot sõites olnud negatiivseid kogemusi. Olen vedanud ligi 400 klienti ja mul on tõesti olnud ainult head kogemused, isegi väga head. Loodan, et see jääbki nii.»

Küll on ta kuulnud erinevaid hirmujutte, milleks taksojuhi ametis valmis tuleb olla, ent loodab, et need tema puhul jäävad juhtumata. Külma arvetki pole keegi talle teinud. «Ei tea, kas see on puhas õnn, aga isegi kui inimesed on öelnud, et neil pole raha kaasas ja et lähevad tuppa ja toovad, siis nii ongi olnud. Keegi pole petta üritanud,» kinnitab Frier.

Annab Eestile tagasi

Naljakaid juhtumisi on aga olnud küll. Kui nähakse, et ilmselgelt pole tegu eestlasega, küsitakse, kas ta räägib inglise keeles. Seepeale lööb endine korvpallur kiirelt letti oma trumbi ja hakkab eesti keeles suhtlema. «Vahel saan ma selle eest ekstra tip’i, inimesed hindavad seda. Nüüd tahaksin ka mõned venekeelsed väljendid selgeks õppida, sest ka seda läheb vaja.»

Frier ise usub, et suudab ka need kliendid, kes esialgu on võõramaalase suhtes ehk negatiivselt meelestatud, relvituks teha. «Kui inimesed minu autosse istuvad, võtan kontrolli enda kätte, hakkan kohe suhtlema. Ka see, et ma suudan eesti keeles rääkida, teeb nad teatud mõttes relvituks, võtab neilt võimaluse rünnata. Ja kui suudan mõne rassistlikult meelestatud inimese eelarvamusi kummutada, on see minu jaoks ka omamoodi Eesti riigile tagasi andmine, tasumine selle eest, et saan siin elada,» toob endine tippsportlane välja huvitava vaatenurga.

Teisest küljest on ta juurelnud ka selle üle, kas eesti inimeste sõbralik suhtumine temasse tulebki ehk sellest, et ta on teistsugune. «Vahel tundub, et saan pigem rohkem tip’i selle eest, et olen teistsugune, ma ei tea, kas see on tingitud sellest, et olen ameeriklane, oma isiksuse tõttu või et olen mustanahaline, kes räägib eesti keeles. Tean, et taksojuhtidel pole üldjuhul ka väga hea maine. Et Eesti taksojuhid pole jutukad ja ei naerata palju, kõik see võib (tip’i andmist) mõjutada,» mõtiskleb ta.

Uues ametis on ameeriklane õppinud hästi ära tabama, mis tujus klient on. Enamasti aetakse sõidu ajal temaga hea meelega juttu, samas, kui ta tunnetab, et inimene ei taha rääkida, keerab autoraadio valjemaks ja laseb eestlastel rahus vaikida.

Kes jätavad jootraha

Eriti suhtlemisaltid olevat naised. Nemad jätvat ka rohkem jootraha. «Ma ei tea, kas see on minu särava isiksuse tõttu (naerab), aga nii see on. Ma pole teiste juhtidega rääkinud, aga mind huvitab, kas see on nendelgi samamoodi. Ja just naised ütlevad, et minuga on tore sõita, sest paljud juhid ei räägi üldse. Minuga seda muret pole!» räägib ta.

Treenerist taksojuhile meenub üks lugu. «Kliendiks oli üks noor mees, kellega rääkisime terve sõidu, saime hästi jutule. Arve oli viis eurot, tema aga annab mulle 15 eurot. Ütlesin, et kümme eurot on tip’i jaoks ilmselgelt liiga palju. Aga ta vastas rahulikult: ära muretse, ma olen rikas!»

Kord sõidutas Frier aga Tallinn 1182 suurima koduse rivaali Tallinna Ülikooli üht mängijat. «See oli naljakas! Kui me sihtkohta jõudsime, olid teised nende naiskonna mängijad seal ja muidugi nägid, et ta minu autost välja astus. Olen kindel, et seal oli omajagu imestust, miks 1182 peatreener nende tiimikaaslasega ühes autos on,» räägib ta naerdes.

Ühes asjas on Frier uue töö tõttu oma käitumist muutnud. Nimelt siis, kui ise taksot kasutab. «Kui varem ei kippunud ma ka väga tip’i andma, siis nüüd teen seda alati! Oskan seda ametit rohkem hinnata.»

[Kriku]

Hea artikkel lahmimise vastu:

Hille Hanso, Peeter Raudsik: islamimaailm on palju mitmetahulisem, kui meil kirjutama kiputakse.

Lugedes Eesti väljaannetes avaldatud sõnavõtte põgenike saabumise ja araabia maailmas kohta, tekib rohkem küsimusi, kui on leida vastuseid. Paljud neil teemadel kirjutavad arvamusliidrid ei suuda olukorda selgitada või keskenduvad arutelus teisejärgulisele, kirjutavad Peeter Raudsik ja Hille Hanso Sirbis.

Vastuolulised ja hüsteerilised sõnavõtud on hägustanud inimeste arusaamu ja külvavad hirmu. Tänavalt ja kommentaariumidest üles korjatud tõde paisatakse tihti teadusliku teadmisena avalikkuse ette. Et supp saaks paksem, visatakse repliikidena sisse näpuotsaga kohustuslikku tolerantsust, subjektiivseid probleemipüstitusi ja asjakohaseid küsimusi.

Paradoksaalselt jätkavad need vastuolulised kirjutised ja mõtteavaldused üldjoones sama narratiivi, mida jutustavad islamiäärmuslased ise. Neile on nii mõnigi meie arvamusliider n-ö kasulik idioot, kes kinnistab must-valget maailmamõistmist ja külvab hirmu, teenides seeläbi just radikaalide huve. Kindlasti ei tee sõnavõtjad seda sihilikult, vaid pigem ikka teadmatusest, intellektuaalsest laiskusest või soovist leida avalikkuses tähelepanu.

Tasuta kättesaadav.

[ruger]

Pagulastevastaste ja nende vastaste meelavalduste ärakeelamine Brüsselis ei meeldinud kohalikele ja pakkus politseile palju tööd
http://maailm.postimees.ee/3641223/vars ... utusi-maha

[Kriku]

Helsingi raudteejaamas naise vägistanud välismaa nelik mõisteti vangi.

Helsingi kohus mõistis grupivägistamise eest vangi neli välismaalast, kes mullu novembris vägistasid raudteejaamas naise.

Helsingi kohtu andmeil langes naine 1. novembril vägistamise ohvriks kahel korral järjest, kirjutab Ilta-Sanomat. Teisel korral oli tegu jõhkra grupivägistamisega, mille eest mõisteti kurjategijad neljaks aastaks vangi.

Ohvriks oli noor naine, kes vägistajaid varasemast ajast ei tundnud.

Esimeses vägistamises mõisteti süüdi 24-aastane mees, kes kohtu andmeil sundis ohvrit suguühtesse vägivallaga ning kasutas ära naise tugevat alkoholijoovet. Shakir Hammood Mustafad karistati kaheaastase vangistusega.

Seejärel sattus naine raudteejaamas kolme mehe küüsi. Kohus mõistis nad süüdi jõhkras grupivägistamises. 23-aastane Alkarraf Alali Ahmed, 38-aastane Hilal Hussein Bessam ja 24-aastane Khaled Ibrahim Ibrahim mõisteti kõik neljaks aastaks trellide taha. Lisaks osales vägistamises ka neljas mees, ent teda pole suudetud tuvastada.

Ka need mehed kasutasid naise suhtes vägivalda ning kasutasid ära tema abitut olekut ja tugevat alkoholijoovet. Naine sunniti suguühtesse järgemööda kõikide meestega.

Kohtu andmeil on mehed pärit Iraagist ja Süüriast.

Kõik mehed on oma süüd eitanud. Esimese vägistamise toime pannud Mustafa võttis küll omaks suguühte, aga väitis, et see toimus kokkuleppel. Grupivägistajate kolmik eitas aga tegu täielikult. Meeste tegu oli tõendatud muu hulgas ka valvekaamerasalvestiste, ohvri jutu ning pealtnägijate tunnistustega.

Kohus mõistis kurjategijatelt välja rahalised hüvitised. Grupivägistajad Ahmed, Bessam ja Ibrahim peavad naisele maksma kokku üle 15 000 euro vaimse ja kehalise kannatuse eest. Vägistaja Mustafa peab naisele maksma 4750 eurot.

Kohtuistung toimus kinnise uste taga ning ka kohtutoimikud on salastatud. Kohus andis juhtumi kohta välja lühikese teate.

[Avatar]

Hea artikkel lahmimise vastu:

Noh, jäi lihtsalt diagonaalis lugedes silma, et ka Üllar Peterson saab oma osa ja see pani kulmu kergitama. Ma enda jaoks avastasin selle härra tööd (2016/3 Akadeemia Islamiriik ja mittemuslimid, või Õpetlike näidete raamat , mille 500 lk -st moodustab poole Üllari sissejuhatus ning kommentaarid) suht hiljuti. Ta ei ole mingi demograaf, ja tema hinnangud selles vallas ei ole teaduslikult esitletud, aga seda enam on Üllari islami-teemalised väljaütlemised tõsiseltvõetavad. Ja nende ümberlükkamine eeldab vähemalt samaväärset kirjutise sügavust. Aga Hille ja Peeter võtavad ühest ajaleheartiklist ühe lause ja laksavad temple otsaette. Ja oleks see lause siis sääraselt väljarebitunagi vale! Ei hakka teistesse persoonidesse ja neile esitatud süüdistustesse süvenema, aga artikel tundub üsna sellise ebameeldivate arvamusavaldajate stigmatiseerimisena + kaudse üleskutsena enese-tsensuurile.

[Kriku]

Nojah, kindlasti käivad kriitilised märkused ainult tsiteeritud väidete, mitte neid esitanud persoonide ülejäänud loomingu kohta. Nad korjasid viimase aja lehelugudest välja seda, millega nõus ei olnud ja siis kirjutasid oma märkused ühte artiklisse kokku. Üldistus tehakse ajakirjanduses toimuva niiöelda diskussiooni, mitte nimetatud isikute kohta. Martti Kalda, võin kinnitada, on muidu ka igapidi intelligentne inimene.

[Kriku]

Vene propagandale oluline võit: Uuring: Eesti elanikud peavad migratsioonikriisi Vene agressioonist suuremaks ohuks.

2/3 Eesti kodanikest peab migratsioonikriisi Venemaa agressioonist suuremaks ohuks, selgus Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud uuringust.

Turu-uuringute AS viis 22.-28. märtsini Ühiskonnauuringute Instituudi (ÜUI) tellimusel läbi küsitluse 1000 valimisealise Eesti Vabariigi kodaniku seas. Küsimuse: „Kumba peate praegusel hetkel Eestile suuremaks ohuks, kas Euroopa pagulaskriisi või võimalikku Venemaa agressiooni?“ vastustest selgus, et 64 protsenti vastajatest peab suuremaks ohuks pagulaskriisi, 24 protsenti Venemaa agressiooni ning 12 protsenti ei oska antud küsimusele vastata.

Ilmselgelt ebaadekvaatse ohuhinnangu selline levik on minu arust väga murettekitav. Loomulik oleks vastupidine suhe.

Kuidas kasvas EKRE toetus poole nädalaga 6 protsenti ja kuhu jäid jaanuaris tehtud EKRE-le soodsa erakondade toetusuuringu tellija ja tulemused?

Teostaja: uuringu usaldusväärsuses ei maksa kahelda

Art Johansoni sõnul oli Turu-Uuringute poolt nende koostööpartneriks uuringujuht Juhan Kivirähk. Kivirähk ütles kaht ajaliselt lähestikku läbi viidud, kuid EKRE osas väga erinevaid tulemusi ilmutanud uuringut kommenteerides, et tulemuste usaldusväärsuses ei maksaks kahelda, kuid pidas võimalikuks, et EKRE toetuse kasvu taga on küsitlusnädala eriline emotsionaalne õhustik.

“Turu-uuringute AS viib oma küsitlusi alati läbi kvaliteetselt, sõltumata sellest, kes on tellija. Nii et tulemuste usaldusväärsuses ei maksaks kahelda,” vastas Kivirähk Delfile ja lisas, et Turu-Uuringute AS vastutab küsitlustöö kvaliteetse läbiviimise eest ega sekku tellijapoolsesse tegevusse küsitlustulemuste analüüsil ja esitlemisel. “Ma usun, et Ühiskonnauuringute Instituudil on selleks piisavalt pädevust.”

Kivirähki sõnul on EKRE veebikeskkonnas läbi viidud küsitlustes saanud alati pisut suurema toetuse kui tavapärastes näost-näkku meetodil läbi viidud omnibus-küsitlustes, sest veebipaneeli liikmed on poliitikast keskmisest enam huvitatud ja aktiivsema eluhoiakuga ning need tunnused on iseloomulikud ka EKRE valijatele. “Kuna aga ülejäänud erakondade toetusprotsent erineb suhteliselt vähe 1.-20. märtsini läbi viidud omnibus-küsitluse tulemustest, võib EKRE toetuse kasvu hinnata üsna tõepäraseks.“

Küsitlus langes aga nädalale, mil Brüsselis pandi toime terrorirünnak. “Võimalik tõesti, et EKRE toetuse kasvu taga on küsitlusnädala eriline emotsionaalne õhustik, kuigi mingitele uuringuandmetele tuginedes ma seda kinnitada ega ümber lükata ei saa.”

[toomasv]

[quote="Kriku"]Hea artikkel lahmimise vastu:

Tegelikult ongi hea artikkel, kutsub üles mõtlema!! Nali naljaks, aga osutab paarile tähtsale puudusele; inimeste mitteviitsimisele mõelda, kogu aeg tõesti ei jõua!! ja mis mind üllatas, tähelepanu osutamine sellele, et "üritame pronksiajastu kirvega raiuda tänapäevast puud". Sama kriitikat, mida nad soovitavad teiste puhul, see kehtib ka nende artikli kohta. Nii et rohkem avatud meelt, kriitikat teiste ja enda kohta! ja lugeda, lugeda, lugeda.

[Kriku]

Esimesed saadetakse tagasi: Türgi võtab homme Kreekast tagasi 500 põgenikku.

[EOD]

Veidi mõtlemisainet: https://www.youtube.com/watch?v=cW3ABcusAs8
Film on venekeelse pealelugemisega.

[ruger]

Migratsioon Euroopasse on tekitanud sinna ca 900 no-go piirkonda, kuhu kohalikel võimudel ja politseil asja ei ole(Ungari valitsuse andmetel)
http://www.dailymail.co.uk/news/article ... endum.html

Rootsi on sunnitud muutma oma sotsiaalsüsteemi seoses pideva pagulaste kasvuga

Enneolematu põgeniketulv on Rootsis teinud mõeldavaks paljud siiani mõeldamatud asjad.

Valitsus seisab silmitsi tööturule sekkumise ootusega – palka on siiani seadnud ametiühingud ja tööandjad. Argumendiks on, et alampalk peaks minema madalamaks, mis looks tuhandeid ja tuhandeid põgenikele vaja minevaid töökohti, vahendab Bloomberg.

«Rootsi mudel oli konkurentsieelis ajal, mil nad olid üherahvuseline tööstusriik» selgitas tööstusmajanduse uurimisinstituudi juht Andreas Bergh.

Kolm opositsioonierakonda on migrantide töövõimaluste pärast nõnda mures, et on valmis madalamad palgad seadustama. Siiani edutult. Rootsi miinimumpalk on 2468 eurot kuus.

Valitsevad sotsiaaldemokraadid ütlevad, et mudel on küllalt robustne, et hakkama saada kahel viimasel aastal saabinud 250 000 sissetulnuga. Aga nende mure on ilmselge – detsembris taastas Rootsi piirikontrolli.

Peaminister Stefan Loefven sõnas, et opositisioonierakonnad ründavad Rootsi mudelit. Ta on lubanud kaitsta palgasüsteemi ning heaoluriike. Ning tema sõnul vajab Rootsi madalamate palkade asemel rohkem sotsiaaltöötajaid.

Samuti on luubi alla sattunud tasuta tervishoid ja haridus. Valitsus on hakkanud üürihindadesse sekkuma. Uute inimeste sissevool on loonud püsiva puuduse eluasemeturule ning valitsus üritab ehitamist kiirendada – järgmise kümnendi jooksul on Rootsil vaja 700 000 uut kodu. Eluasemeliidu juht Reinhold Lennebo loodab, et see utsitab riiki ka ülireguleeritud üüriturgu reformima. «Meil Rootsis on suur nõudlus üüripindade järele, ent kellelgi pole meetmeid selle rahuldamiseks. Üürihindade kontroll paneb piiri ette,» sõnas ta.

Läinud aastal rändas sisse 70 000 last, mis on toonud puuduse ka õpetajaist – kümnest kaheksal algkoolil on raskusi õpetajate leidmisega.

Et kõike seda lubada, tuleks immigrandid kiirelt tööle saada. Ent Rootsi pole siiani edukas olnud – viimase kaheksa aasta jooksul saabunuist vaid veerandil on täiskohaga amet.

http://majandus24.postimees.ee/3641871/ ... lit-muutma