Ilmar Raag: teie küsimused on justkui Vene luure sõnastatud
03. mai 2016 00:11
Otti Eylandt, reporter
Eesti Päevaleht
Eesti Päevaleht tahtis julgeolekuasutustelt teada, kas Norra julgeolekuportaali väited vastavad tõele. Ootamatult sekkus riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni nõunik Ilmar Raag.
Laupäeval avaldas Norra julgeolekuportaal AldriMer artikli koos videoga, milles väideti, et Vene erivägede tegevus on Eestis laiapõhjaline ja hõlmab palju eri meetodeid. Näiteks öeldakse, et eelmise aasta aprillis lendasid Pärnu kohal Vene kopterid ja Ämari kohal Vene luure droonid ning Venemaa allveelaev kuulas Eesti territoriaalvete lähistel pealt kaitseväe ja liitlaste andmevahetust.
Palusime kaitseväel, kaitseministeeriumil, kaitsepolitseiametil ja teabeametil väidete kohta tekkinud küsimustele vastata järgmiste variantidega: jah, ei, ei tea, ei saa vastata või muu (täpsustada).
Panime küsimused teele eile kell 13.09. Kell 14.08 helises ajakirjaniku telefon.
Halloo?
Tervist. Siin räägib Ilmar Raag riigikantseleist. Kas te ise ka saate aru, mida te küsisite?
Norra julgeolekuportaal AldriMer väitis, et Eesti julgeolekuasutused teavitasid NATO-t Eesti kohal lennanud Vene droonidest ja kopteritest. Täpsustavate küsimuste peale sekkus Stenbocki maja. Foto: Karli Saul
Miks ei peaks saama?
Sellepärast, et võib-olla… Ma olen nüüd natuke irooniline, ma vabandan. Kas äkki ei oleks lihtsam küsida, mitu vastuluuretöötajat on Eestis ja mis on nende töögraafik?
See on tõesti iroonia. Tahtsime Norra julgeolekuportaalis esitatud konkreetsetele väidetele kas kinnitust, ümberlükkamist või vastust, et te ei saa vastata. Me ei tahtnud teada kellegi graafikut ega töötajate arvu.
Ma seletan, miks see on võimatu. Mida tahes me ka ei vastaks – näiteks kui mõni vastus oleks jaatav, siis tegelikult tähendaks see, et see, mida luurajad kõige rohkem varjavad, on nende töömeetodid, muu hulgas ka see, mida nad teavad. See on üks põhjus, miks sellist informatsiooni avalikult ei levitata. Küsimusele, kas Vene eriteenistused töötavad Eestis, on kapo ja teabeamet ju päris põhjalikult vastanud.
Jah, aga siiski…
(Katkestab.) Mis see uudis on? Mis on see uudis, mida te saada tahate? Lepime kõigepealt selles kokku.
Täpselt nii teeksimegi. Kui vastate meie küsimustele, siis avaldame küsimused ja teie vastused. Kui juba välismeedia räägib, kirjutab, näitab videoid ja esitab väiteid, kuidas Vene eriteenistused siin tegutsevad, siis vähim, mida meie meedia teha saab, on need väited kas ümber lükata või öelda, et sellest ei saa rääkida. Praegu ongi selline…
(Katkestab.) Aga ma siis vastangi kohe ära. Võin ka kirjalikult vastata. Iseenesest on kõik, mida meie vastuluurega tegelevad asutused on saanud avalikult öelda, öeldud aastaraamatutes ja igapäevastes pressiteadetes. Seal on väga selgelt öeldud, et Venemaa eriteenistustel on huvi kõikide NATO riikide vastu. Kuna Eesti on NATO riik, on neil huvi ka Eesti vastu.
"Üldine olukord on see, millest saab kirjutada ja mis on Eesti inimeste jaoks oluline."
Oleme avalikult rääkinud, et Vene luuretegevus on nii Eestis kui ka teistes NATO riikides intensiivistunud. See ei ole vastuolus sellega, mida Venemaa on oma strateegiadokumentides kirjutanud. Sellest, mida Eesti detailselt teab või mida ta selle puhul teeb, ei saa loomulikult avalikult rääkida. Kui mõne riigi vastuluure üritab midagi varjata, siis see on eelkõige ikkagi nende enda taktika ja see, mida teatakse…
Ma saan aru, aga Leedus tekkis hiljuti skandaal (vt lisalugu), sest ei tahetud selgitada, mida tähendas Leedu vastuluure juhi hooletult öeldud väide, et Vene sõdurid võisid sõjaväeõppuse ajal Leedu pinnal maabuda. Muidugi on arusaadav, et riigi julgeoleku salajasest infost ei saa avalikult üksikasjalikult rääkida. Kuid meil on samasugune oht tekitada paksu verd mitte millestki. Välismeedia on need väited esitanud, lükkame siis ümber või…
(Katkestab.) Aga küsime siis niimoodi. Mis Eesti inimese jaoks muutub, kui ta saab teada mõned tehnilised detailid? Kas Eesti avalikkus on selle pärast vähem informeeritud?
Me ei räägi ju väga detailsetest asjadest. Need juhtusid aasta tagasi…
(Katkestab.) Küsimus on selles, kas praegu on Eestis inimesi, kes millegipärast arvavad, et Vene eriteenistused ei tunne Eesti vastu huvi.
Asi pole selles. Küsimus on selles, kas nad lennutavad meie territooriumi kohal droone ning palkavad kohalikke venelasi oma autodest pilte tegema ja infot koguma.
Oodake. Nüüd lähme ju täiesti teise teema juurde. Te tahate ju tegelikult teada saada, mismoodi tänapäeval luuretegevus käib.
Me ei küsinud ju midagi Eesti vastuluure kohta. Me tahame teada, kuidas Venemaa eriteenistused Eestis tegutsevad.
Ei. Aga me saame justnimelt rääkida sellest, mida luurajad üleüldse teevad. Ma mõtlen ka Vene luurajaid.
Mis huve teenib see, kui me ei tohi nende tegevusest täpsemalt rääkida?
Loomulikult ei loe seda materjali ainult Eesti avalikkus.
Jah. Ma saan aru, et ka Venemaa eriteenistused loevad meie ajakirjandust. Mis siis?
Neid huvitabki see, millisel hetkel nende tegevusi märgati. Järelikult võivad nad selle põhjal teada saada, milliseid piirkondi järgmine kord vältida. See on nende tegevust hõlbustav informatsioon.
Ma arvan, et räägime ikkagi pinnavirvendustest, mida Venemaa nii või naa teab.
Oota, oota. Kuulake, mida ütleb kogu maailma luuretegevuse ABC.
"Kas te kujutate ette, et Eesti pole varem NATO-le meie luuramisest rääkinud?"
Ei ole olemas liiga vähetähtsat informatsiooni. Informatsioon pannakse kokku enamasti väikestest kildudest. Kui sa ütled välja mingi killu, mida enne ei teatud – mille kohta sa ise ka ei teadnud, et seda ei teatud –, siis oledki oma töö teinud. Seepärast sellistest asjadest ei räägita. Avalikkuse jaoks oleks uudis ja oluline teada saada, kui meie eriteenistused oleksid teinud midagi sellist, mida nad seaduse järgi ei tohiks teha või mis oleks oleks ebamoraalne või kuritegelik.
Seda pole keegi kahtlustanud ega selle kohta midagi väitnud.
Üldine olukord on see, millest saab kirjutada ja mis on Eesti inimeste jaoks oluline. Võib kirjutada ka sellest, milliseid meetodeid kasutatakse, aga neid ei saa seostada kindla geograafilise punkti ega kellaajaga.
Ma siiski ei mõista, kuidas saaksid Vene eriteenistused meie küsimustele vastamisest või vastamata jätmisest kasu.
Ma küsin, kuidas te teate, et nad ei saaks.
Ma lihtsalt ei alahinda neid.
Kas te olete targem kui Vene eriteenistused?
Ei, kindlasti mitte. Aga ma tõesti ei taha neid alahinnata. Ma arvan, et nad teavad kõike seda. Sellepärast ma ei kõhelnudki neid küsimusi esitada.
Miks te tahate siis luurereegleid rikkuda?
Mina? Kuidas?
Miks te ütlete tuletõrjujale, et minge paljakäsi tulekahju kustutama?
Seda ma küll kellelegi ei öelnud.
Aga seda need küsimused ju tähendavad. Ma helistangi sellepärast, et meie luureasutused olid nende peale hämmingus.
Miks? Kas sellepärast, et need on rumalad küsimused, või sellepärast, et te ei saa neile vastata?
Nad on hämmingus, sest kuidas ajakirjandus ei tea, et see informatsioon kuulub luureraportite juurde. See ei ole avalikuks levitamiseks. Minu ülesanne ongi nüüd rääkida, et kui te välja mõtlete, mis teid tegelikult huvitab, siis saame selgitusi jagada.
Mõtlesimegi, et nende küsimuste vastused või vastuseta jäämine oleks uudisväärtuslik. Need küsimused on õhku visatud, ent neile pole seni vastatud.
Selleks et saaksime üksteisest õigesti aru, on oluline mõista, et kui tekib midagi, mida avalikkus peab teadma ja mis pole kaetud riigisaladusega, siis olge lahke – sellest oleme nõus rääkima. Mõte on selles, et teie usuksite, et me ei ürita riskiraportitega vehkida. Sest neid saladusi ei saa torkida. See on tegelikult väga tõsine asi.
Ma saan aru. Aga kui esitatakse väide, et Eesti kohal lendavad Venemaa kopterid, siis see tekitab küsimusi.
(Raag annab pika ülevaate Venemaa luuretegevuse osakondadest, tüüpidest, ajaloost ja muust üldinfost.)
Selle tutvustava info mõte on selles, et kõik need osakonnad on püüdnud Eestis midagi teha.
Või nii.
Jah. Kas nüüd siis küsimus, kas teatud kuupäeval on midagi nähtud, aitab kuidagi mitteprofessionaali teadmatusele kaasa?
Meie jätsime kuupäevad välja.
Ükskõik, mida me selle kohta ütleksime – kuidas see Eesti inimesi aitab? Mida me ei väida, on see, et Vene luure ei tunne Eesti vastu huvi.
Nimetage mind rumalaks, aga mulle tundub, et maha vaikimine tekitab rohkem segadust. Siin on vaja selgitusi.
Mida annab konkreetsete asjade – auto või droon – lisamine avalikkusele juurde? Eesti on selle maha vaikinud? Ei ole. Oleme öelnud, et see kõik toimub.
Väga täpselt seda siiski öeldud pole.
Aga mida see täpsus juurde annab?
Meie ei ole neid täpsusi välja mõelnud. Need on Norra meedias esitatud väited.
Suhtume neisse Norra portaalidesse ka nüüd natuke ettevaatlikumalt. Me ei tea, kes on selle taga ja mis eesmärgiga on see informatsioon avaldatud. Alustame sellest, et nemad nimetasid mingit raportit dramaatiliseks. See lõi minul punase tulukese vilkuma. See on liialdus, sest Euroopas räägitakse Vene luure intensiivistumisest viimased viis-kuus aastat. Kas kujutate ette, et Eesti pole varem NATO-le meie luuramisest rääkinud? See on enam-vähem Herman Simmi asjast saadik. Kõik teavad seda. Sellises sõnastuses, nagu Norra portaal seda edastas ja Delfi vahendas – sellisel juhul oleks automaatselt käivitunud ulatuslik vastutegevus. Oleks hakatud tegelema erakorralise väe kokkukutsumise ja NATO konsultatsioonidega. Sellises sõnastuses ei ole see kindlasti tõene.
"Kordan veel kord, kui Eesti avalikkuse jaoks on tähtis see, kas Eestit ähvardab vahetu oht."
Antud juhul aeti Eesti avalikkust segadusse. Oma osa oli muidugi ka kapol, kes ei öelnud kohe selgelt, et selles jutus on sisemine viga. Olenemata sellest, mida kapo saab või ei saa öelda.
Kas arvate, et Eesti luurel ei ole riigisaladusega kaetud luureraporteid?
Ilmselt ikka on.
Need ongi salastatud selleks, et vastane ei suudaks meid kohe kahjutuks teha.
Kas olete minuga nõus, et Eesti avalikkus väärib juhtunu kohta mingitki infot, kasvõi rahustavat?
Ma arvan, et äkki mõtlete läbi, mis teid tegelikult huvitab. Meie poolt vaadates on need küsimused justkui Vene luure sõnastatud.
Need on meie küsimused, Vene luurest on asi kaugel.
Ma kordan veel kord, et Eesti avalikkuse jaoks on tähtis see, kas Eestit ähvardab vahetu oht. Kas meie luureorganisatsioonidel oli infot vahetust ähvardavast ohust? Ei olnud.
________________________________
Kõik mässiti kibekähku saladusteloori
Aprilli alguses esitles Leedu vastuluure Leedu parlamendi julgeoleku- ja kaitsekomisjonile ohuraportit, milles märgiti, et Venemaa diversandid on proovinud Leetu imbuda. Komisjoni juht Artūras Paulauskas ütles pärast kohtumist kogemata, et Vene sõdurid võisid õppusel Leedu pinnale tungida. Intsident võis juhtuda enne 2015. aastat Kura säärel.
Peaminister Algirdas Butkevičius ütles, et on intsidendist teadlik, ja kinnitas, et kõik ametkonnad reageerisid adekvaatselt. President Dalia Grybauskaitė keelas juhtumist rääkida. Paulauskas aga taganes öeldust. Parlamendi liikmed nõudsid selgitusi, kuid kõik küsimused tabasid salastatuse müüri.
Kokkuvõte 20. aprillil Postimehes ilmunud artiklist „Venemaa piiriprovokatsioonid kuulutavad ette halba”
_________________________
11 küsimust neljale julgeolekuasutusele
1. Kas Venemaa allveelaev või muud tüüpi laev kuulas 2015. aasta aprillis Eesti territoriaalvete lähistel või Eesti vetes pealt kaitseväe ja/või liitlaste andmevahetust?
2. Kas Venemaa helikopterid, mis väidetavalt tulid Lätist ja suundusid hiljem Venemaale, lendasid 2015. aasta aprillis üle Pärnu?
3. Kas Venemaa on palganud Eestis elavaid vene rahvusest inimesi (peale juba süüdi mõistetud Gruzdevi, Rudnevi ja Romanovi) tegema fotosid/videoid NATO sõduritest ja sõjamasinatest?
4. Kas 2014. aastal nähti Eametsa lähistel drooni läheduses autot, mille numbrimärgil oli Venemaa diplomaatiline märgistus?
5. Kas Venemaa eriteenistustel on Eestis sõidukeid (või on nende teenistuses kolmandate isikute kaudu), mis koguvad mistahes viisil luureinfot Venemaa jaoks?
6. Kas Venemaa kogub lennukitega üle Eesti või Eesti õhuruumi lähistel lennates militaarinfot?
7. Kas Eesti julgeolekujõud teavitasid NATO-t võimalikest Vene droonidest, mis lendasid eelmisel aastal Ämari lennuväebaasi lähistel?
8. Kas kaitsevägi või liitlased tulistasid droone?
9. Kas kaitseväel või meie liitlastel oli korraldus tundmatud droonid, mis ilmuvad Ämari või Eametsa kohale, alla tulistada?
10. Kas Eesti julgeolekujõud on kontakteerunud NATO-ga kahtluse tõttu, et Venemaa salateenistus opereerib Eestis?
11. Kas Ämari ja/või Eametsa kohal lennanud droonidega seotud sündmused on kaetud riigisaladusega?
