www.militaar.net

«One of the Estonian soldiers took a picture with a mobile (telephone) camera,» a NATO source says. «This picture was shown to NATO personnel. There is no doubt it was a tactical Spetsnaz drone.»

Until April 2015, NATO believes, Russia had used at least two different drone types in Estonia.

Aldrimer.no has now learned that NATO is in possession of intelligence indicating that Russian Spetsnaz forces so far have operated four or five different types of tactical drones.

Konkreetsel juhul lasti käest võimalus korralikuks kriisikommunikatsiooniks. Sellised välismeediast tulevad teemad lendavad kindlasti meedia radarile, tahetakse seda või mitte. Kohe alguses oleks tulnud selgelt öelda, et me ei saa kõiki väiteid kommenteerida, aga asjakohased kohalikud organid on teinud head tööd. Tegelt oli see sõnum ju ridade vahel ka selles Norra uudises olemas: fikseeritud olid ülelennud, droonid, SIGINT jälgimine, ülitähelepanelikud kaameraga asjapulgad. Tehtud on head tööd.

Eeldada, et erinevate eriüksiste asjatamine meie kandis jääb võimaliku vastase poolt tähelepanuta, on lihtsameelne. Jälgimine toimib pidevalt, isegi siis, kui midagi erilist siin ei toimu.

HeiniR kirjutas:Tuleb meelde juhtum 1,5 a tagasi kui malev hakkas suunduma suurõppusele. Ca paarsada meest sagisid masinate ja varustuse vahel, hirmus kiirustamine käib, et kolonnid varsti liikuma panna. Ja siis mingi alkassi sarnane vend lihtsalt vahib masinate vahel, vanust pakuks 50a. ja tsiviilriietes. Kui telefoniga vaikselt üritasin filmima hakata, siis tegelane kadus kiirel sammul. Tookord võtsime seda naljaga ning ei eeldanud halba. Kahjuks video kvaliteet osutus õhtupimedas kehvaks. Tagantjärgi oleks pidanud teisiti käituma. Võibolla oli tegu mõne võitleja isaga või uudishimuliku kohalikuga, aga targem on alati järgi küsida.
Aga küll need "spioonid" oma ketuka saavad.

HeiniR kirjutas:Tuleb meelde juhtum 1,5 a tagasi kui malev hakkas suunduma suurõppusele. Ca paarsada meest sagisid masinate ja varustuse vahel, hirmus kiirustamine käib, et kolonnid varsti liikuma panna. Ja siis mingi alkassi sarnane vend lihtsalt vahib masinate vahel, vanust pakuks 50a. ja tsiviilriietes. Kui telefoniga vaikselt üritasin filmima hakata, siis tegelane kadus kiirel sammul. Tookord võtsime seda naljaga ning ei eeldanud halba. Kahjuks video kvaliteet osutus õhtupimedas kehvaks. Tagantjärgi oleks pidanud teisiti käituma. Võibolla oli tegu mõne võitleja isaga või uudishimuliku kohalikuga, aga targem on alati järgi küsida.
Aga küll need "spioonid" oma ketuka saavad.

Martin Peeter kirjutas:Ja kui ajakirjanduse suud on tõesti vaja kinni toppida, siis tuleb seda teha efektiivselt. Praegu aga kukkus välja lihtsalt lollisti.

Seda minagi, algselt oli juttu GRU spetsiaaldroonidest, mida juhivad metsa peitunud super täisvarustuses eriüksused. Nüüd hakkab selguma banaalsem tõde, et tegelikult lennutasid saatkonnatöötajate poolt palgatud kohalikud venelastest töötud tsiviildroone ja pildistasid eriväelasi, mis on juba palju loogilisem. Aldimeri ingliskeelne tekst on palju dramaatilisem.
https://www.aldrimer.no/claims-russian- ... e-estonia/

Roamless kirjutas:Keegi võiks panna ka täismahus ülesse, kuid kinnitab vist mu esialgset arvamust ajakirjanduslikest liialdustest.
http://www.postimees.ee/3679905/eksperd ... n-infomura

Norra ajakirjanike maalitud pilt neile kahtlastel asjaoludel lekkinud NATO raportist Vene eriüksuste kohta Eestis on liialdatud ning ühtib üksnes osalt tegelikkusega, arvavad eksperdid.

Norra militaaruudiste portaal AldriMer kirjutas laupäeval, et on pääsenud ligi salajastele NATO dokumentidele, kus Eesti kaitsepolitsei on kirjeldanud, millise haardega Vene eriteenistused siin luuravad.

Täpsemalt käsitleb intsidentide jada mullu aprilli keskel Pärnumaal peetud NATO staabiõppust Trident Jaguar, kus üks salajasemaid üksusi – NATO erioperatsioonide väejuhatus – harjutas eriüksuste kiiret juhtimist konflikti korral. Pole kahtlust, et õppus oli idanaabrile magus tükk: see puudutab NATO salajasemaid protseduure ja on nii kinnine, et isegi osalevate riikide arv polnud avalik.

AldriMeri ajakirjaniku väitel kirjeldab kapo oma ettekandes NATO-le, et jõuline luure algas juba õppuse eelõhtul 8. aprillil. Just siis avastati õppuse toimumispaikade – Eametsa ja Ämari – lähistel tundmatu mobiilimasti tegevus, mis episoodiliselt sisse lülitus ja levialas olevate telefonide andmeid kogus.

Edasi meenutab AldriMeri artikkel juba filmistsenaariumi. Värskelt Eestisse saabunud NATO ohvitseridele ujusid hotelli vestibüülis külje alla ilusad naised. Väidetavalt olevat Vene luure värvanud luuretööle 50 venemeelset Sindi elanikku.

Järgnevate nädalate jooksul toimus Eametsa kandis korduvalt kahtlasi intsidente: tabati trobikond pildistajaid ja eesmärgita jalutajaid. Järjepanu tuvastati signaalluureseadmeid kandvaid Vene transpordivahendeid Läänemere kohal õhus, vee peal ja vee all.

Plahvatuslikku huvi kasvu täheldati aga õppuse avapäeval 15. aprillil, kui NATO oma seadmed lõpuks sisse lülitas. 22. aprilli kandis tungis kaameraga varustatud neljapropelleriline droon öösel korduvalt Ämari õppuste alale. Sama kordus ka Võrus asuva väeosa lähistel. Raport väidab, et olenemata tõenditest kahtlustas kaitsepolitsei asja taga Vene eriüksuslaste karvast kätt.

Mitmed loogikavead

Kuigi allikad jäävad ebaselgeks, pole Norra artiklite seeria tehtud üleöö. AldriMeri võttegrupp käis muu hulgas Eestis, kus intervjueeris riigikogu liiget Eerik-Niiles Krossi (Reformierakond) ja toonast kaitseministrit Sven Mikserit (SDE).

Kross ütles Postimehele, et tagantjärele irdub norrakate käsitlus tuntavalt tegelikkusest. «Vähemalt kaks seal tehtud järeldust on minu meelest vägivaldsed. Esimene on see, et kui mingi droon õppuse kohal lendab, siis see tähendab seda, et Eestis tegutsevad Vene eriüksused. See on täielik absurd!» rääkis Kross.

Teiseks kuulub ulme valda väide, justkui oleks Venemaal suvalises asulas «magavad» agendid, keda siis õppuse tarbeks üles äratati. Ka norrakate kirjeldus Pärnumaad väisanud Vene luurelennukitest on tugev liialdus, sest õhupiiri rikkumised on Eestis avalik info ja seni on Eesti õhupiiri üksnes riivatud. Pealegi kaitseb õhuruumi NATO õhuturbemissioon. «Seetõttu kogu see asi olukorda minu meelest adekvaatselt ei kajasta,» rääkis Kross.

Endine kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg ütles, et üksikuna võttes kuuluvad kõik Norra väljaande kirjeldatud meetodid küll luureasutuste praktikasse, ent artiklis kirjeldatu sisaldab absurdseid loogikavigu.

Näiteks on vaevalt mõeldav, et idanaaber riskiks opereerida eriüksust Eesti pinnal ja veel nii kaugel idapiirist. Droonidel on piiratud lennuulatus ja risk nende lennutamisega vahele jääda on tohutult suur. «Kus on otsene oht vangi sattuda, siis ükskõik kui suur Vene patrioot isik ei ole, siis sellise riski peale vaevalt minnakse,» rääkis Aeg.

Suurim ebakõla seisneb Aegi hinnangul aga esitatud detailides. Kui kapo on NATO-le kirjeldanud peensusteni drooni- ja teisi intsidente, tekib küsimus, miks pole sellele järgnenud vahistamisi ja spioonide paljastamist.

Postimeest konsulteerinud eksperdid avaldasid, et Norra artiklis on veel neljaski ebakõla. Nimelt, kui luureintsidendid oleks Pärnumaal tõepoolest selles mahus aset leidnud, rakendunuks meetmed, mis lõppenuks kohese ohu avalikustamisega elanikkonnale.

Aeg leidis, et nii kaua, kuni pole teada Norra väljaande allikas, on keeruline seda usaldusväärseks pidada. «Pigem on see suunatud leke. See info pidigi avalikkuse ette jõudma ja natuke paanikat tekitama,» pakkus ta.

Kommentaaridest keelduti

Vähemasti Eestis on see õnnestunud, sest nii riigikantselei kui ka kapo keeldusid juhtumi asjaolusid kommenteerimast. Aeg mõistab riigi otsust. «Info levitamisega on alati nii, et see on kahe teraga mõõk. Ühest küljest võib sellega tõesti rahu maa peale tuua, aga loomulikult tunnevad selle vastu huvi väga paljud, mitte ainult lugeja,» rääkis Aeg. Iga selgitav detail võib vastasele reeta mitte ainult seda, mida riik teab, vaid ka seda, kas eksiarvamusele viiva desinformatsiooni levitamine läks korda või kukkus läbi.

Ajaloolane Igor Kopõtin on teist meelt. Tema sõnul on ametiasutused oma vaikimisega ise segadust külvanud. «Kui mingi info on juba meediaruumi lekkinud, siis on selge, et riigiasutused peavad reageerima. Kui see maha vaikida, siis ühiskonna huvi kasvab, ja kui asutus kommunikatsiooni koha pealt sulgub, siis tekib kommunikatsioonikonflikt,» hindas Kapõtin.

«Ilmselgelt ei peagi rääkima täpsetest andmetest, kuidas luure töötab, aga peab rääkima, kas meil üldse kavatsetakse tegeleda nende kitsaskohtadega.»

Mis on AldriMer.no?

AldriMer.no on norrakeelne riigikaitseuudiste portaal, mida veavad kaheksa vabakutselist ajakirjanikku. Portaali statuudi järgi on eesmärk Norrat puudutavate riigikaitseuudiste kirjutamine ja avaldamine, et toetada informeeritud riigikaitseotsuseid. Portaali peatoimetaja ja ka Eestit käsitleva artikli autor on Kjetil Stormark (45), keda Norra avalikkus tunneb auhinnatud ajakirjaniku ja terrorismist rääkivate raamatute autorina. Kuidas, kellelt ja miks väidetavalt Eesti kaitsepolitseiameti infot sisaldav salajane NATO raport portaalini jõudis, artiklist ei selgu. Küll aga võimaldab väljaanne saata oma ajakirjanikele krüpteeritud vihjeid ja faile, jättes saatja soovi korral anonüümseks.

sest õhupiiri rikkumised on Eestis avalik info ja seni on Eesti õhupiiri üksnes riivatud. Pealegi kaitseb õhuruumi NATO õhuturbemissioon. «Seetõttu kogu see asi olukorda minu meelest adekvaatselt ei kajasta,» rääkis Kross.

Näiteks on vaevalt mõeldav, et idanaaber riskiks opereerida eriüksust Eesti pinnal ja veel nii kaugel idapiirist. Droonidel on piiratud lennuulatus ja risk nende lennutamisega vahele jääda on tohutult suur. «Kus on otsene oht vangi sattuda, siis ükskõik kui suur Vene patrioot isik ei ole, siis sellise riski peale vaevalt minnakse,» rääkis Aeg.