www.militaar.net

...kõikide-teaduste-Kaptenil...

exsoldat kirjutas: ↑29 Aug, 2023 22:31 ...kõikide-teaduste-Kaptenil...

Kapten peidab ju mitte meeldivad postitajad ära, seega näeb ta peamiselt ainult oma plära ja vaidleb enamasti iseendaga.

mart2 kirjutas: ↑29 Aug, 2023 19:12

Kapten Trumm kirjutas: ↑29 Aug, 2023 11:53 See tärpentiiniga töötamise jutt on BS.
Äärmisel juhul töötab karburaatormootor etanooliga (või seguga, kus on kolmveerand etanooli), lühiajaliselt (pikem töötamine kahjustab).

akf Olavil oli konkreetne link, kõikide-teaduste-Kaptenil ainult isiklik kinnitus "BS" - kumba uskuda?
Kui ta vaid teaks, et esimesed peale-sõja Honda mootorrattad sõitsid ka bensiini-tärpentiini seguga...

Kas sa arvad, et kui ma viitsisin keskas 2a autondust õppida ja pärast TTÜ autokateedris sitsida, et ma pole proovinud, misasjaga üks karbussiga vene auto töötab? Võin julgelt vastata, see tärpentiini jutt ilma suurema mootori ümberehituseta vett ei pea. Atsetoonid, nitrolahustid ja kõik said proovitud. Ainus, millega töötab suht kohe, on tehniline piiritus (etanool).

Olavi jäi siin natuke aega tagasi vahele jama ajamisega sellest, kuidas mass väljas seismine 1980ndate autode "iseõppivaid" ajusid ikaldab. Sellise asja rääkimiseks peab kas lihtsalt trollima või matsu mitte jagama.

Kui ta vaid teaks, et esimesed peale-sõja Honda mootorrattad sõitsid ka bensiini-tärpentiini seguga.

Täna käivad kahetaktilised mootorid bensiini ja õli seguga, tähendab see, et võiks õli paaki valada? Miks seda tärpentiini vaja seal on, las jääda koduseks ülesandeks, pingutad natuke oma nappe teadmisi.

Nitrolahustiga on vene lihtne karburaatormootor (nt Gaz 20, 69) võimeline soojalt töötama.
Käivitada on vaja bensiiniga või leeklambiga plokikaas soojaks ajada.
Pikemalt kasutades hävitab nitrolahusti toitesüsteemis ära kõik, mis pole metallist.
Põrsapõlves 90-ndatel isiklikult proovitud, bentsu polnud saada, aga nitrolahustiga äritseti.

Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Aug, 2023 9:14 ....
Olavi jäi siin natuke aega tagasi vahele jama ajamisega sellest, kuidas mass väljas seismine 1980ndate autode "iseõppivaid" ajusid ikaldab. Sellise asja rääkimiseks peab kas lihtsalt trollima või matsu mitte jagama.
....

Kui sõnaga "auto" assotseerub ainult ühe konstruktoribüroo toodang, siis võib see meenutus tõesti imelikuna tunduda.
Mootori juhtimine toimub arvestades erinevaid parandustegureid, mis tavaliselt salvestatakse kui mootor läbib programmis ettenähtud arvu töötsükleid (soojenemine alates külmast kuni mootori töötemperatuuri saavutamiseni).
Mida kulunum on mootor seda rohkem mõjutavad erinevad tegurid mootori tööd.
Kui vahepeal katkestatakse akujuhe või mootoril ei õnnestu mõnda töötsükli läbimiseks ettenähtud parameetrit saavutada (töötemp, rpm, jne), siis parandustegureid ei pruugita salvestada ja kulunud mootorit võidakse juhtida käivitusprogrammi järgi, nagu kulumatast mootorit.
(Näiteks ühel Subarul oli vajalik sõita vähemalt minut aega mootori pööretega üle 4000rpm.)

vanahalb kirjutas: ↑29 Aug, 2023 11:17

OLAVI kirjutas: ↑29 Aug, 2023 0:29 (Meie 80'date bensiinikriisis sai ka "kopikale" õpetatud tärpentiniga töötamist.)

Kuidas "kopikas" tärpentiiniga töötamisele reageeris? Kunagi väiksena proovisime võrrides igasuguseid põlevaineid sest bensiiniga oli kitsas. Bensiini ja diisli segu, nitrolahusti, lihtsalt lahusti, tärpentiin jms mida poeriiulis oli. ....

Ega järsemalt gaasi anda ei lubanud, kohe oli lagin sees aga ettevaatlikult sõita sai.
Kapoti all olevasse aknapesu paaki sai jooksvalt vajalikku segu, erinevatest pagasnikus olevatest nõudest tembitud.
Tollel ajal müüdi ka valgustuspetrooli ja see oli pagasnikus kanistris, pudelite kõrval.
Umbes iga 10km tagant vaatasid kapoti alla paaki ja segasid vastavalt vajadusele kas linna- või maanteesegu juurde. (aviobents, atseton, petrool, lahustid, jne.)
Ootamatult hästi töötas lahusti SR2 ja sellega sai isegi jahedat mootorit käivitada.
Samamoodi nagu poest osteti kastidega õlut, sai kastidega ehituspoest erinevaid vedelikke sõpradega koos autoni veetud.
Enne auto ööseks seismajätmist sai voolikud enne bensupumpa ringi ühendatud, et hommikuseks käivitamiseks oleks karpas bensiinitilk olemas.

(Kui autoomanik tahtis sõita, siis pidi ise leidur olema.
Olid ka külmad talved ja kui ei viitsinud öösel iga mõne tunni tagant mootorit soojendamas käia, siis et auto külmal hommikul käivituks valati enne õhtust mootori seismajätmist ca 100gr bensiini mootori karterisse, et õli öösel ei hanguks.
Kuna ka akud olid defitsiit muude autoosade kõrval, siis sõideti ka vigaste veoautoakudega, millel lühistati vigane purk ja auto pingeregulaator reguleeriti ringi vastavalt madalamale pingele.
Autoajakirjanduses testiti, et milline õli esilaternas ja kas üldse, parandab esitulede valgusvoogu.
"Väga häid" rehve sai Annelinna töökoja prügihunnikust, sest korterielanikul ei olnud rehvide hoiustamisruumi.)

OLAVI kirjutas: ↑30 Aug, 2023 11:24

Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Aug, 2023 9:14 ....
Olavi jäi siin natuke aega tagasi vahele jama ajamisega sellest, kuidas mass väljas seismine 1980ndate autode "iseõppivaid" ajusid ikaldab. Sellise asja rääkimiseks peab kas lihtsalt trollima või matsu mitte jagama.
....

Kui sõnaga "auto" assotseerub ainult ühe konstruktoribüroo toodang, siis võib see meenutus tõesti imelikuna tunduda.
Mootori juhtimine toimub arvestades erinevaid parandustegureid, mis tavaliselt salvestatakse kui mootor läbib programmis ettenähtud arvu töötsükleid (soojenemine alates külmast kuni mootori töötemperatuuri saavutamiseni).
Mida kulunum on mootor seda rohkem mõjutavad erinevad tegurid mootori tööd.
Kui vahepeal katkestatakse akujuhe või mootoril ei õnnestu mõnda töötsükli läbimiseks ettenähtud parameetrit saavutada (töötemp, rpm, jne), siis parandustegureid ei pruugita salvestada ja kulunud mootorit võidakse juhtida käivitusprogrammi järgi, nagu kulumatast mootorit.
(Näiteks ühel Subarul oli vajalik sõita vähemalt minut aega mootori pööretega üle 4000rpm.)

See jutt on nüüd küll tore huumor .
Ise mõtlesid välja?

Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Aug, 2023 9:14

mart2 kirjutas: ↑29 Aug, 2023 19:12

Kapten Trumm kirjutas: ↑29 Aug, 2023 11:53 See tärpentiiniga töötamise jutt on BS.
Äärmisel juhul töötab karburaatormootor etanooliga (või seguga, kus on kolmveerand etanooli), lühiajaliselt (pikem töötamine kahjustab).

akf Olavil oli konkreetne link, kõikide-teaduste-Kaptenil ainult isiklik kinnitus "BS" - kumba uskuda?
Kui ta vaid teaks, et esimesed peale-sõja Honda mootorrattad sõitsid ka bensiini-tärpentiini seguga...

Kas sa arvad, et kui ma viitsisin keskas 2a autondust õppida ja pärast TTÜ autokateedris sitsida, et ma pole proovinud, misasjaga üks karbussiga vene auto töötab? Võin julgelt vastata, see tärpentiini jutt ilma suurema mootori ümberehituseta vett ei pea...

Lõpetan ekskursi tärpentiini-maile täpsustusega, et akf OLAVI viites ei kirjutatud mitte vene autost, vaid ühest teisest. Seega BS-väide oli selles kontekstis selge üle võlli.
Oleks kapteni-härra vaidlustanud konkreetselt "kopika" jutu, oleks hoopis teine lugu olnud.

OLAVI kirjutas: ↑30 Aug, 2023 11:59

vanahalb kirjutas: ↑29 Aug, 2023 11:17

OLAVI kirjutas: ↑29 Aug, 2023 0:29 (Meie 80'date bensiinikriisis sai ka "kopikale" õpetatud tärpentiniga töötamist.)

Kuidas "kopikas" tärpentiiniga töötamisele reageeris? Kunagi väiksena proovisime võrrides igasuguseid põlevaineid sest bensiiniga oli kitsas. Bensiini ja diisli segu, nitrolahusti, lihtsalt lahusti, tärpentiin jms mida poeriiulis oli. ....

Samamoodi nagu poest osteti kastidega õlut, sai kastidega ehituspoest erinevaid vedelikke sõpradega koos autoni veetud.


(Kui autoomanik tahtis sõita, siis pidi ise leidur olema.
Olid ka külmad talved ja kui ei viitsinud öösel iga mõne tunni tagant mootorit soojendamas käia, siis et auto külmal hommikul käivituks valati enne õhtust mootori seismajätmist ca 100gr bensiini mootori karterisse, et õli öösel ei hanguks.

Mäletan, et kui ükskord sai Vaksali poe ees otse seda manti pudelitest paaki valatud, siis mingid mehed tulid uurima ja küsisid, et mida värki jne. Eks pealtnäha tunuds jah, et ka meie vlame süüdimatult paaki triiki täis ju. Kui minema sõitsime, siis peale seda järelikult läksid poodi ja ostsid KÕIK ära . Igaljuhul, kui tagasi tulime siis polnud Vaksali poes enam ühtegi nn auto poolt vähegi joodavat pudelit. Aga noh, ei tea arvata, mis need mehed tegid, sest ega nemad ju ei teadnud, et meil oli õiget bentsu kah sees, ja siis tempisime lihtsalt kogust nii palju kui katsetustega kindlaks oli tehtud. Kui mõni mees seda jama tuimalt paaki kallas, siis võis muidugi huvitavaid tulemusi saada.

100grammi? Minu mälu järgi sai üle -20 pandud liiter bentsu, siis minut käia ja süüde välja. Hommikul peale käivitumist soojenemise käigus karteri tuulutuse kaudu tõmbas leelet. 1986 talvel oli ca 25-30 pea kuu aega jutti. Siis sai kõike katsetatud, et auto hommikul sõidaks. Ja sõitis kah, ei mäleta, et autol külmapüha oleks olnud. 20 aastat hiljem,uus BMW oli palju pujäänim. Muideks, mingi 8 aastat tagasi tegin 1gen diiselV70-ga sama trikki.

Mul suri tädimees 1996 aasta veebruari alguses. Siis kärgatas ka ligi -30. Mäletan, et sõelusin siis kalmistu vahet - hauakaevajatele kirkavarsi, kuuma teed ja muud soojendavat vedades.
Kadunuke oli paigutatud ühepereelamu garaazi. Aga poeg palus, et ta tahaks isa Mossega leinarongkäigus sõita. Ajasin siis oma garaazi ja käisin iga paari tunni tagant käivitamas. Hommikul käima sain, aga kohalt ei liigu. 4-5 mehega siis loksutati, kuni lõpuks minema sai. Umbes 5 kilti pidin esimese käiguga sõitma, kuni kõrgemaid sisse lülitada sai. Suunatuled ja muu selline ei hakanudki tööle, aga ma olin oma lubaduse täitnud.

OLAVI kirjutas: ↑29 Aug, 2023 0:29
Tärpentin peaks tänapäeva mõistes igati roheline ja taastuvenergia kütus olema.

Tärpentin on küll igati roheline ja taastuvenergia kütus kuid minuteada kasutatakse seda rohkem diisli asemel või sinna lisatuna. Bensiini-tärpentini autot pole kohanud ja sellepärast "kopika" eluea kohta küsisingi.

Diiselkütusena kasutatavat tärpentini teeb Soomes UPM saepurust BioVerno nime all ja ma ei kavatsegi diisel-VAG-st elektriautosse istuda
https://www.upmbiofuels.com/traffic-fue ... for-fuels/

Spiegel kirjutab elektriauto aku plahvatusest:
https://www.spiegel.de/panorama/neuss-d ... 6OOaesuMO0

Uurijate sõnul põhjustas vägivaldse plahvatuse Neussi garaažis pargitud elektriauto . Sõiduauto aku rike põhjustas pühapäeval tulekahju ja akust lekkinud gaas põhjustas plahvatuse, teatas politsei.

Kriminaalpolitsei ja eksperdi uurimine oleks võinud välistada muud põhjused. Plahvatus tekitas elurajoonile märkimisväärset kahju. Hävisid mitmed kõrvalasuvad garaažid ja kannatada said elumajad.

Politsei hinnangul saab nüüd välistada tahtliku või ettevaatamatuse põhjuse. Samuti võivad uurijad välistada, et kahju on põhjustanud gaasiballoonid. Varalise kahju suurus on hinnanguliselt 100 000 eurot.

Politsei teade: https://www.presseportal.de/blaulicht/pm/65851/5591426

logistik76 kirjutas: ↑30 Aug, 2023 11:15 Nitrolahustiga on vene lihtne karburaatormootor (nt Gaz 20, 69) võimeline soojalt töötama.
Käivitada on vaja bensiiniga või leeklambiga plokikaas soojaks ajada.
Pikemalt kasutades hävitab nitrolahusti toitesüsteemis ära kõik, mis pole metallist.
Põrsapõlves 90-ndatel isiklikult proovitud, bentsu polnud saada, aga nitrolahustiga äritseti.

Siin hakkab juba looma - konks on ka nende ersatside detonatsioonikindluses. Gaz-20 surveaste peaks veel argama numbriga 6.
Ainus, millega võib ottomootori stabiilset tööd loota (ka külmalt) on etanool. Seda kasutatakse mõnikord, kui on vaja "näpitud" mootoriga ülevaatuselt läbi saada.3/4 etanooli ja 1/4 bensiini seguga langevad HC ja CO umbes 2 korda allapoole, kuid lambda kipub lubatust välja minema (liiglahja segu suunas). Mootor käib ja vaiksemalt ja rahulikumalt.

100grammi? Minu mälu järgi sai üle -20 pandud liiter bentsu, siis minut käia ja süüde välja. Hommikul peale käivitumist soojenemise käigus karteri tuulutuse kaudu tõmbas leelet. 1986 talvel oli ca 25-30 pea kuu aega jutti. Siis sai kõike katsetatud, et auto hommikul sõidaks. Ja sõitis kah, ei mäleta, et autol külmapüha oleks olnud. 20 aastat hiljem,uus BMW oli palju pujäänim. Muideks, mingi 8 aastat tagasi tegin 1gen diiselV70-ga sama trikki.

Minu esimene auto oli 412 mosse, 76 bensiini kolbidega. Elasin ka ühe karmi talve sellega üle, ei olnud vaja mingeid bensiine õli sisse ega muud keemiat teha. Läks hommikul törtsti käima. Ahjaa, Ziguli karbussiga oli (412le mõeldud versioon 2101-412, mehhaanilise teise kambriga). Ma ei tea, kas -25 oli, aga -20 oli küll. Sealt mulle moraal, et auto tuleb korras hoida (toona vene autod harva seda olid). Ahjaa, Championi küünlajuhtmed olid ka. Õliks oli Teboil 10W-40.

Vene auto töökindluse tagamiseks tuli sellele kord aastas umbes nädalane suurem "hooldus" teha kui õhtuti-öösiti teha. Teha kõik kahtlased asjad korraga ära ja siis võis loota, et ülejäänud aasta teepeale ei jää. Ja kui kannatas, siis lääne ekspluatatsioonimaterjale kasutada (õlid, küünlad, süütejuhtmed jne).

Kapten Trumm kirjutas: ↑31 Aug, 2023 9:09 Ma ei tea, kas -25 oli, aga -20 oli küll.

Üldiselt, kui erimeetmete kasutamiseks läheb, siis -15 ei kuulu üldse märkimisele, -20 on naljamäng, sealt edasi -25 on juba kõva aste ja samm edasi, -30 ja edasi aga juba nn proffidel või tõsistele talvehuvilistele. Igast nn kategooriast edasihüpe järgmisesse on juba tasemevahe. Kõik asju tuleb jälgida. Näiteks: -27 kõrvuti siit ostetud Renoo ja Belgiast toodud uus BMW. Renault korraks nuttis, aga läks käima ja kümnekonna sekundiga oli valu üle elatud, siis juba -15 juures ei suutnud BMW korrektselt pidevalt ööläbi seisnud mootorit käivitada. -20 oli juba lootusetu. Lihtsaltööläbi väljas seisnud (uue!) auto akust pagassist vool energia näol läbi auto käivitamiseks vajalikus koguses väntvõllini (elik starterini) ei jõudnud. Tegin erinevaid katseid aga käima ei saanud. Lõppeks jäi selle peale, et kindlaim ja mulle lihtsaim oli aku ööseks tuppa sooja tuua. Et üks meede, mitte "teensadatrikkikorraga", ja siis võis ka -25-ga ehk käima saada kui joppas. Samal ajal oli mul koos juhtidega 2 veokat ka käivitada oma ea ja muredega, nii, et kõige külmemal ajal käis üks akude vedu ööseks sooja, nagu venesõjaväes ööseks akumuljaatornajasse sooja-laadima. See Bmw aku oli üks kerge episood veokate vahel. Ja siis oli mitu korda nii, et kui hommikul laste aeda viimiseks üle-20-ga bemmi käima ei saanud, siis võtsin ei-te-mitu-ööd seisnud Renu-Masteri ja see läks alati, korra nuttis, aga alati läks. Sa võid ükskõik kui hoolas olla, aga kui ikka -30 juures pole aku perfektne, kaabeldus jäme ja korralike otstega, starter määritud, hooldatud ja stendis kotrollitud (pihustitest ei räägigi) jne jne, siis sa teda -25-30ga käima ei saa. Näiteks pelgalt starteri korpust avades ja ära määrides ja samadesse märgitud kohtadesse tagasi pannes võib ka pelgalt ainult otsapuks jääda nii napilt poovasse asendisse, et ei saa arugi, veab kuts ludinal (soojas) aga starteristend juba näitab osutitega voolu ja pöörete omavahelist hälvet. Mis siis veel rääkida, kui vahetatakse mingit puksi või harjaplaati, puhastatakse ja määritakse ära ja pannakse stendita kokku tagasi. Kärab küll jah, aga korralikul talvel selle starteriga sa külmaga küll ei pruugi mootorit käima vedada. jne.
Kui mul BMW-ga mure oli, siis kaevasin igatsugu nii BMW enda servis- kui ka suvalisi workshoppe pidi lahenduse leidmiseks. Kui Saksmannid kiitlesid, et sõidavad talvläbi isegi -8-gagi, siis kuskilt Tjumenist vmt poiss kirjutas teises kohas, et suht stabiilselt talvläbi iga päev sõidab -35-ga. No kelle kogemused ja näpunäited sel juhul olulisemad on? Kõrvutades tookord BMW enda hooldusprogrammi erinevates keeltes, leidsin venekeelses versioonis vastavas alajaotuses lisalehe kuidas toimetada BMW sõidukiga arktilistes tingimustes. Teistes keeltes selle alajaotusnumbri taga dokumenti ei olnudki. No vat ja seal lehel olid siis näiteks BMW diiselmootorite jaoks kohe ametlikult tootja poolt ette nähtud millistel temperatuuridel ja kui palju ja mismoodi segatuna tuleb diiselkütte sisse lisada bensiini ja millise oktaanarvuga. Milliseid õlisid kasutada jne jne.