www.militaar.net

Ussisaar väidetavalt tambitigi STV-ga ära: viewtopic.php?p=743040#p743040

Ukrainlased leidsid selle foorumi? Sealt delta soodest tulistamisest oli UKR teemas juttu umbes 2 kuud tagasi.
Tegelt - nali (nad said ise ka elementaarsest aru). Kindlam oleks muidugi BM-30 Smertsist anda termobaarilistega.

Ei tahaks nüüd taas oma lemmikmotot korrata, aga olukord nagu nõuab.
Mida venelased ise arvavad SHORAD õhutõrjega, küllalt moodsate aluste elujõulisusest tiibrakette täis keskkonnas


Ahtritekil olev asjandus on kuivamaa õhutõrjesüsteem Tor, mis on mõeldud siis laeval endal asuvat SHORAD-i tugevdama. Nii öelda makeshift relvastus.
Soomlased tunduvad rohkem proaktiivsed olevat, nende uute korvettide relvastusse planeeritakse keskmaa ÕT juba algusest peale. Ma ise manasin enda silma ette nüüd Tasuja, Mistraliga Unimog tekile tõstetud

Kapten Trumm kirjutas: ↑13 Juul, 2022 13:51--- Ma ise manasin enda silma ette nüüd Tasuja, Mistraliga Unimog tekile tõstetud

Ausalt öelda - näide ei ole naljakas, pigem jätab mulje "mitte kõige informeeritumast" (et mitte kirjutada Lo..).
Milline on Tor tehasest väljatulnuna ja milline Mistral?
Mida see Unimog siia puutub?

Antud tegevuse analoog meil oleks võtta Mistraliga Unimog-raketimasin ja platseerida see mõne laeva tekile. Tundub ju piisavalt napakas?

No ei oleks. Mistrali võib lihtsalt oma puki peal tekile tõsta. Unimogi võid jalaväelastele sõitmiseks anda.

Kapten Trumm kirjutas: ↑14 Juul, 2022 8:40 Antud tegevuse analoog meil oleks võtta Mistraliga Unimog-raketimasin ja platseerida see mõne laeva tekile. Tundub ju piisavalt napakas?

Kuigi akf taara natuke viitas, siis mina küsisin -

... Milline on Tor tehasest väljatulnuna ja milline Mistral?...

Pole kuulnus-näinud, et Mistral tuleks tehasest Unimogil!
Seega võrdlus on absoluutselt ebapädev või ei teagi akf KT ), et Mistral on ilma Unimogita ka Mistral, kuid TOR masinat tükkideks võttes pole enam TOR vaid midagi muud ...

Vaadates neid merel toimunud tegevusi nii Venemaa, kui Ukraina poolelt, siis jääb ainult rõõmustada, et selle kunagi siingi palju tsiteeritud Eesti Mereväe potentsiaalse unistuste kava (väikesed ja suured laevad ja mis seal kõik oli) praktiliselt sellisel kujul teostama ei ole hakatud.

Tegelikkuses kipub ikkagi pealveelaevade elulemus rannikulähedases konfliktis laevavastaste rakettidega hästi varustatud vastase vastu olema kaunikesti nigel. Venelaste laevastik kükib igatahes praegu Tarhanuti neemest idas asuvates lahtedes ja annab sealt Kalibritega tuld. Lahtisel veel seilata enam ei julgeta. Ehk siis praegu on Musta mere laevastik taandunud poolstaatilisteks tiibrakettide stardiplatvormideks. Rohkemat nendega ette võtta ei julgeta. Isegi Ussisaare kimbutamine on ära unustatud.

Probleem tekib täpselt siis, kui VF pool ilmutab leidlikkust ja merele ilmuvad näiteks Kalibritega kalalaevad.
Ja muidugi siis, kui esimene 25 000 tonnine viljalaev miini otsa sõidab.

Neid probleeme kaldal asuvate rakettidega ei lahenda.
Lisaks, kui maismaarinne jõuab ükskord Perekopi maakitsuseni, tekib küsimus maabumisest selle pudelikaela seljataha.

Muidugi, venelaste juhtimiskultuuri arvestades võib selle "raketiplatvormi teema" taga olla lihtne põhjus, et Putin ähvardas Musta mere laevastiku juhataja teha pea võrra lühemaks, kui kasvõi üks suurem sõjalaev veel hukka saab. Ja seepeale võtabki Musta mere laevastik passiivse taktika, andes tuld väljaspoolt UKR tuleulatust ja üritamatagi mere lääneosas initsiatiivi haarata.

Aga mida EI OLE Vene Musta mere laevastik saavutanud?
Ära jäi dessant Odessasse, aga pole selge, kas põhjuseks olid miinid-raketid-ettevalmistatud positsioonid või arusaamine, et maavägi ei jõua küllalt kiiresti dessanti toetama. Venelased suudavad ainult taktikalisi meredessante korraldada ja need ei kesta ilma toetuseta kaua.
Maosaar anti ära, aga see on vist pigem õhutõrje kui mereväe süü. Saart varustada nad ikka suutsid, ehkki suurte kaotuste hinnaga, aga kui raketid saart tabama hakkasid, lasid jalga. Maosaare juhtum illustreerib väga hästi Philip Colombi enam kui sajanditagust tõdemust: "Merelt varustatavad punktid langevad selle kätte, kes merd valitseb". Kuni venelased mereala valdasid, oli saar nende käes. Kui ukrainlased said küllalt laevavastaseid rakette, et ei pidanud enam igaühte lugema, ei vallanud venelased enam merd ja kaotasid ka saare. Teisalt ei valda ka ukrainlased ise merd nii palju, et saart enda huvides kasutada.
Muus osas on kõik ju tehtud: oma mereveod, vägede ja varustuse transport on tagatud aga Ukraina sadamad peale Reni ja Izmaili on blokeeritud; maasihtmärke tulistatakse; Marjupoli juures tehti dessant ka. See, et nüüd natuke vilja Odessast välja pääseb, pole seotud sõjalise võimekusega.
Oma suuremaid kaotusi on Vene Musta mere laevastik lausa küsinud. Nii palju kui mina aru saan, on Ukrainlaste suurim probleem praegu meresihtmärkide leidmine. Kui aga Vene laevad nähtavuskaugusele ronivad, oma asukohta meedias reklaamivad või päevi sama rada sõidavad, saavad nad paugu kätte ka. Ma loodan, et kogu tõde Moskva uppumise kohta kunagi teatavaks saab. Seal pidi ikka palju vigu tegema, et selline laev niimoodi põhja läheks.

Viskan ka sahmaka bensiini maasikaks köetud telgiahjule.
Võtkem kasutusele trummipaadid HIMARS konteineritega.
Kui vähegi ilma on, siis Musta mere laevastik Sevastopolis kustutatakse ära küll.
Laevade asukoht kaide ääres on teada ja mingit reaalajas seiret pole vaja.
Lihtsalt raketikastid tuleb toimetada selle 80-90 km piirile, kuhu täna UKR maaväed mingi valemiga ei ulata.
Sõita kiiresti kohale, lasta need GPS juhtitavad raketid teele ja samakiiresti minema.
Ja õhtustest uudistest vaadata, mis toimus. Perspektiivikas oleks kasutada neid madalaveelisi alasid mandri ja Krimmi vahel, kuhu suured vene sõjalaevad ei roni ja kui pääseb Krimmi kõrge ranniku varju, siis öösi kannatab ehk isegi Kertsi sillani minna, kui meri väga karvane pole.

on Ukrainlaste suurim probleem praegu meresihtmärkide leidmine.

Eks sama probleem saab olema ka meil. Maakera on ümmargune, kaldalt vaateväli ükskõik mis sensoritega on piiratud silmapiiriga ja omamata vähemalt õhupariteeti, pole lennukite nuuskima saatmine jätkusuutlik. Ja omamata lahinguvõimelist mereväge samuti.

Argentiina edukad Exoceti lasud tulenesid ikkagi "tänu" sellele, et Argentiinal oli olemas mingisugune mereluure ja elementaarne ettekujutus Briti eskaadri asukohast. Lennukite ja rakettide radarite võimsus on ikka piiratud ja neid ei saa lihtsalt hea õnne peale lõputule ulgumerele saata, peab ikka mingi 20x20 km vms täpsusega olema see teada. Argentiina olla kasutanud nii kalalaevu (sõjalaeva oleks britid uputanud) kui ka C-130 mereseire lennukeid (eks nad siis inglaste radariemissiooni järgi neid leidsid). Inglased kontrollisid õhuruumi aga laeval asuvate radaritega (mil oli samuti silmapiiri probleem), õhus aga lendasid tühise lennukauguse ja -ajaga Harrierid. Ameeriklaste laevastik oleks taolist asja märksa tõhusamalt teha suutnud ja argentiinlastel pole lootustki piisavalt lähedale pääseda olnud.

Ei väida, et venelased seda tegema hakkavad (aga ma oleks ka väga üllatunud Ukraina HIMARS-trummipaatidest kuuldes), aga tavaline taktika sel puhul on väekaitse.
1. Distants. Vastase –paadid tuleb avastada ja hävitada enne kui nad laskekaugusesse jõuavad. See tähendab, et vastaval merealal tuleb silm peal hoida, õhus ja vee peal patrullida.
2. Õhutõrje.
3. Hajutamine. Laevad peavad olema rohkem merel ja vähem sadamas. See võib olla üllatus, aga laeval on pahatihti merel ohutum kui kalda ääres. Sadamas saab laevad samuti hajutada või neid ühe kai äärest teise äärde viia. Ma ei tea, kust Ukraina oma luureandmed saab, aga reaalajas pilti neil Sevastopolist ilmselt pole ja nii palju moona ka mitte, et kogu sadam ära katta.
4. Kindlustamine (mida hajutada ei saa).
Mis maakera ümarusse puutub, siis see kehtbi nii omade kui vastaste kohta. Ometi on merel juba aastatuhandeisd sõditud. Kuulsin hiljuti ühest teravmeelsest lahendusest selle vastu. Droon lastakse kaabli otsas paarsada meetrit laeva kohale õhku. Silmapiir kohe avardub, droonil on sisuliselt piiramatult energiat ja laev ise jääb silmapiiri taha peitu. Töökindlus ei pidavat küll suurem asi olema, eeldan et ilma tõttu.

URR kirjutas: ↑25 Aug, 2022 15:18 Kuulsin hiljuti ühest teravmeelsest lahendusest selle vastu. Droon lastakse kaabli otsas paarsada meetrit laeva kohale õhku. Silmapiir kohe avardub, droonil on sisuliselt piiramatult energiat ja laev ise jääb silmapiiri taha peitu. Töökindlus ei pidavat küll suurem asi olema, eeldan et ilma tõttu.

Ehksiis täpselt sama mida 120 aastat tagasi katsetati õhupallide ja dirižaablitega?

TTA kirjutas: ↑25 Aug, 2022 15:25 ... Ehksiis täpselt sama mida 120 aastat tagasi katsetati õhupallide ja dirižaablitega?

Kui mälu mind ei peta, siis kasutasid inglased Afghanistanis ka baaside kaitses vaatlust Õhupallide-droonidega.
Eks kohal käinud akf-d teavad kinnitada või ümber lükata.

Ei väida, et venelased seda tegema hakkavad (aga ma oleks ka väga üllatunud Ukraina HIMARS-trummipaatidest kuuldes), aga tavaline taktika sel puhul on väekaitse.
1. Distants. Vastase –paadid tuleb avastada ja hävitada enne kui nad laskekaugusesse jõuavad. See tähendab, et vastaval merealal tuleb silm peal hoida, õhus ja vee peal patrullida.
2. Õhutõrje.
3. Hajutamine. Laevad peavad olema rohkem merel ja vähem sadamas. See võib olla üllatus, aga laeval on pahatihti merel ohutum kui kalda ääres. Sadamas saab laevad samuti hajutada või neid ühe kai äärest teise äärde viia. Ma ei tea, kust Ukraina oma luureandmed saab, aga reaalajas pilti neil Sevastopolist ilmselt pole ja nii palju moona ka mitte, et kogu sadam ära katta.
4. Kindlustamine (mida hajutada ei saa).

Kõik see tarkus pidanuks ka tagama seda, et Moskva pidanuks need kaks tiibraketti mängeldes tõrjuma?
Reaalajalist pilti saab anda nutitelefoniga Põhjalahe kalda pealt - nimelt on seal lahel toimuv hästi jälgitav kõrgetelt kallastelt ja sadam on seal nähtav üllatavalt paljudest korteriakendest.

Miks mitte ATACMS-iga? Sest kaldun arvata, et ATACMS-i tõrjumine on lihtsam kui tavaliste HIMARS rakettide tõrje. Tavalisi rakette on palju, nad on väiksemad (peegeldavad vähem) ja nende trajektoor on madalam-lamedam, mis muudab nende tõrje radarjuhitava õhutõrjega probleemseks.

Teist sellist varianti UKR-l pole, sest neil olemasolevad laevavastased tiibraketid on mõeldud laevatõrjeks merel, lageda mere ja taeva taustal. Antud rakett ei suuda lihtsalt eristad 150 m pikkust kaid 150 m sõjalaevast.