www.militaar.net

Haridus lolli ei riku ja tarku demagooge on ka ilm täis.

ERR vahendab loo sellest, kuidas kliimaministeerium "sondeerib pinda" (otseses mõttes) maasoojuse kasutamise osas.

https://www.err.ee/1609334256/riik-uuri ... selevotuks

Mainitakse, et sügavalt (puuraugust) hangitud soojust pruugib Eestis 2500 objekti. Madalalt (horisontaalselt armatuurilt) saadud soojust kasutab 10 000. Võrdluseks tuuakse, et Soomes on 200 000 ja Rootsis 650 000 säärast objekti. Ühest küljest on Soomes talvel külmem (õhult soojuse omandamine on raskem), teiselt küljelt on neil on ka soodsam maapind säärase tegevuse jaoks. See aga ei tähenda, et Eestis tingimata ei õnnestuks.

Suurim mure on suur alg-investeering ja ebakindlus (kas puurauk õnnestub ja hakkab tootma). Ebakindlust annab vähendada teadmistega, mis tulevad katsetades. Seetõttu riik toetab katsetamist.

Mureks on vaid see, et puurimine on Eestis väga kallis. See on siin kallim kui Soomes, sest Eestis on maakoor kihilisem, teistsugune. Erinevatest kihtides läbi puurimine on aga keerukam ja seega ka kallim. Sellised maasoojuspumbad võivad maksta mitukümmend tuhat eurot.

Kui esimesed katsetused veel käivad, siis põhjalikum uurimustöö võib veel võtta kolm kuni neli aastat või rohkem, ütles Jürjens.

"Meil on selline õppeaeg praegu ja ma usun kümne aasta pärast kindlasti kasutatakse seda Eestis rohkem ja ei ole vaja päris Islandi maakoort. Kui meil oleks Islandi maakoor, saaks ka elektrit toota. Eestis me kindlasti elektrit toota ei saa, aga me saame oma kütte- jahutuskulusid kaks-kolm korda vähendada," rääkis Soesoo.

Kahju, et ajakirjandus ei vahenda arvutusi ja lähteandmeid, kuidas saadakse tulemusi "kuni kaks korda suurem kasutegur, kui õhksoojuspumbal"(ERR täna hommikul). Ses mõttes, et arusaadav, maa sees soojust on, aga Tiskre puhul räägiti 500 m sügavusest puuraugust, kuhu lasti mingi U toru. Terasest? Ilmselt on see toru mingit vedelikku täis(antifriis?), kuna U toru pöördekohas, toru sees juba rõhk 50+ bar, aga kui ümbritsev vedeli mõjub sama rõhuga vastu siis sellest asja ei ole.
Pumpamine võtab kildise toru puhul ka päris mehiselt energiat(siin võiks juba pumpade soojuse ärakasutamise peale mõelda ).
Geotermiline gradient olla Eestis vanasti olnud 33m. St. et iga 33 meetrit maa keskpunkti poole tõuseb T 1C võrra. Ehk siis antud juhul võiks arvestada, et 500 m sügavusel on T, 6-7(üldjuhul selline on meil pinna lähedal T)+15, mingi 22C. Ütleme nad saavad 20 kraadise vedeliku omale soojuspumpa. Sellega võib kasutegur päris kõrge olla küll, aga pumpamine, kaod, kapitalikulu... võiks olla kommentaar ka 1kW maksumuse kohta. Soojuspumba amordiks ei saa arvestada üle 20 aasta, kuna soojuspumbad üldjuhul kauem ei kesta, aga kas auk on kapitaalsem ja saaks ka 50 aasta pärast vedelikku läbi pumbata? Ehk siis nagu ikka, kui sel asjal on jumet siis nibin-nabin, tõenäoliselt.
Kusjuures ma olen lähedalt näinud, ühte sarnast projekti. Sellel see jume jäi üsna kahvatuks või suisa kaameks. Kahjuks pole ma kursis kas selle põhjuseks oli vilets teostus või kavand, aga erilist effekti sel lahendusel polnud, mu andmetel. Kusjuures ka üheks peamiseks põhjuseks suur kõrguste vahe pumpamisel, mu teada. Samal ajal mainin, et tunnistaksin hea meelega oma kahtlustuste alusetust ja kui selle Tiskre installatsiooni effektiivsus tõesti majanduslikult tasuv on siis soovin, tegijatele ja tellijatele, südamest õnne!

Ma ise oma peaga arvan et , kui selline maasoojuse kasutamine tõeline edulugu oleks ja tõeliselt tulus , siis vast riigi tuge vaja pole , järjekordselt on keegi suutnud "õiges kohas õigele inimesele" oma vajaduse kasulikuks ja perspektiivseks rääkida , samas , tuumajaama vajadus on ammu teada kuid , ikka käib mingi venitamine ja ilmselt venitatakse just selleks , et tuuleelektri tootjad saaks kindlalt neile lubatud toetused , pumpsalvesti kavandajad oma toetuse ja garantii ning muidugi valitsev klikk saaks raporteerida padurohelisest elektri tootmisest , mis see kõik maksma läheb , keda see huvitab , kui vaid vaest penskarit kuskil külas .

Tiskrele üsna ligidal on nii meri kui Harku järv, ei tea kas nad kaalusid ka varianti sealt soojuspumbaga energiat ammutada? Muidu pealiskaudsel vaatamisel ma eriti aru ei saa, et mis eelis on tavalise maasoojuspumba ees? No on 500m sügavusel tiba soojem aga see vist ei tasu kallimat investeeringut ja ülalpidamiskulu ära?

Vaba maapind ja veekogude põhi lõppeb otsa, kui kõik huvilised hakkavad sinna oma kontuure laiali laotama. Puurauk kompaktne ja ruumi ei võta.
https://www.xn--maakte-6ya.info/artikli ... ergiakaev/

Need "maasoojuse" puurkaevud kasutavad samasuguseid sügavusi nagu tarbevee puurkaevud. Tagajärgi võite ise arvata.

Kapten Trumm kirjutas: ↑07 Mai, 2024 13:31 Need "maasoojuse" puurkaevud kasutavad samasuguseid sügavusi nagu tarbevee puurkaevud. Tagajärgi võite ise arvata.

Mis siis tagajärg on - naabri puurkaevust tuleb selle võrra külmem vesi?

Veekogude põhja kontuure üldjul ei laotata, kuna võimalus, et onu Helmut üritab läheduses mõne havi kätte saada ja on ankru vette poetand ja äraminnes võib veids kangemini seda ankrut sikutada ja mõni kiloliiter, või nii, piiritust või vee-glükooli segu voolab veekokku, on suur. Kuigi see lahendus võib hästi toimida.
Üldjuhul on päris võimsad pumbad pandud vett läbi mingi soojusvaheti ajama, kust siis soojuspump oma sooja ammutab. Teoorias ka jube hea süsteem, aga praktikas ujub vees igast sodi, mida peab filtreerima, et pumpasid kaitsta, soojusvaheti pinnad kipuvad täis kasvama. Samuti võtavad veepumbad päris mehiselt elektert. Niiet pigem kipub selliste kihvtide süteemidega mehiselt peavalu olema ekspluatatsioonil.
Puuraugud on tegelt vana lahendus olukordades, kus horisontaalselt ei kannata välisosa kontuuri laotada. Siis nimetati neid energiapuuraukudeks. Et ma ei saagi aru, mis sest Tiskrest niiväga pasundada oli. Geotermaal on muidugi šeff sõna, ses mõttes võib ajakirjanikke mõista .

Eripära tavaenergia puurkaevudega on sügavus, kuigi kahtlane palju seal tõelist nn. geotermaalefekti on. Üks korteriühistu millega olen seotud tellis kortermajale alternatiivsete soojusvarustuste hindamise ning valikute hulgas oli ka maasoojuspump. Selmet teha sinna 500m nn. geotermaalkaev oli projektis ikka 25m -sed energiakaevud tükki 40. Kas ja kuipalju see 500m on efektiivsem ei oska kommenteerida, samuti kuipalju erineb selle soojuspump tavalisest soojuspumbast ja kas üldse.

Olkiluoto aastast hooldust pikendati veelkord 14. maini (algselt pidi läbi olema aprilli alguseks):
https://twitter.com/tvo_fi/status/1788081028101263450

Kommunikatsiooni-meeskonna tegevus on minumeelest suurepärane hoiatav näide kuidas ei tohi avalikkusega suhelda:

• Alles eile teatati, et reaktor on üle vaadatud (ja kütus vahetatud "tangitud") ja käivitatakse 9. mail (kindlas kõneviisis!)
• Täna siis avastati et turbiinidega mingi kamm mis tahab paari päeva täiendavat uurimist.
• Sedasi teatati ka 06.05 (et pikendatakse päeva võrra 8.05 eni)
• 04.05 öeldi, et lõpetatakse 07.05.
  Samas 30.04 oli veidi konservatiivsem hinnag, et valmib 10.05,

Ma saan väga hästi aru et soov ja surve seda käima saada on tohutu suur, avalikkuse huvi ilmselt ka, aga niimood lihtsalt ei ole mõistlik avalikku kommunikatsiooni teha (sisemiselt, riigi ja suurklientidega, miks mitte).

Avalikkusele kommunikeeritud tähtaegades võiks olla mingigi lõtk (nagu see 30. aprillil välja käidud 10. mai) koos klausliga, et kui kõik läheb ideaalselt, peaksime jõudma tiba varem. Kui seda ei osata öelda peab ka kommunkiatsioon olema ümmargusem.

Üle päeva suhtlus et: "kümnendal, ei tegelt seitsmendal, nüüd kahenksandal. "Kõik on läbi ja tehtud, 9. läheb käima" uuups ikka 14." tekitab põhjusega frustratsiooni ja halba kuvandit (ei tasu unustada et see trall on käinud märtsist, siin tõin ära ainult viimased paar näidet). See on ikka väga lati alt läbijooks.

Ainuke positiivne asi selle venimise juures on see, et neid aastasi hoolduseid + tankimisi tavaliselt ajastatakse suvele, Olkiluoto 3 sai märtsi, kuna lihtsalt käima saadi nii hilja. Nüüdsete venimistega jõuab see järjest lähemale palju mõistlikumale hooldusajale (kus tarbimine on väiksem ja alternatiivide pakkumine suurem)

wolfgang kirjutas: ↑07 Mai, 2024 15:11 ...
Puuraugud on tegelt vana lahendus olukordades, kus horisontaalselt ei kannata välisosa kontuuri laotada. Siis nimetati neid energiapuuraukudeks.
Et ma ei saagi aru, mis sest Tiskrest niiväga pasundada oli. Geotermaal on muidugi šeff sõna, ses mõttes võib ajakirjanikke mõista .

See 500m auk on pilootprojekt uurimaks kortermajade varustamist soojapumpadega.
Ega meie praeguste tiheasustusega korterelamute (Lasna-, Musta-, Õismäe, jne) majade vahel ei ole ruumi horisontaalkontuuride järelpaigaldamiseks ja eks seepärast uuritakse soojakaeve.

Hiinas olen külastanud erinevaid uusehitisi ja seal pandi horisontaalkontuurid enne korrusmajade ehitamist min 7m sügavusele maa/majade alla.
(Pekingi insenerid väitsid, et sellisel sügavusel on neil aastaringi maa temperatuur +7C.)

Meil kasutati 60m energiakaeve juba Rakvere Targa maja, "suure käraga" näidisehitusel:
http://www.rakveretarkmaja.edicypages.c ... od-teostab

Kuidas see maja edasi elab, näeb meediast: https://www.google.com/search?q=rakvere ... s-wiz-serp

Huvitav, need paar maasoojuspumpade projekti, mis minu laualt läbi käinud on, sisaldasid umbes 70 m sügavusi puurauke, mitte 500 m.

See 500 on esmakordne. Asja sisu on selles, et suuremal sügavusel tuleb pea toasoe vesi MSP-d vahele polegi vaja panna...

Vanasti pisteti sellised utopistid kinnisesse osakonda, aga nüüd nimetatakse seda ministeeriumiks.
https://www.err.ee/1609336185/uue-seadu ... eitevabaks