www.militaar.net

Haua tähis oleks ju küll loogiline. Ajutise matmiskoha ajutine tähis kuniks selguvad langenu omaksed ja võimalik ümbermatmine. Kiviga tähistamine oleks ju mitmel põhjusel parim. Esiteks kivi on püsivam kui puu, juhuks kui ümbermatmine võib toimuda alles aastate pärast. Seda ei riku tuul, vesi ega tuli. Juhuslikud möödujad ei aja seda ümber ega võta kütteks kaasa. Samas kui on vaja sellist hulka tähiseid siis kust võtta ristide jaoks kohe laudu? Kivide puhul piisab koormast mida kokku korjata. Ja ka numbrid on tehtud korralikult ja punktiga lõpus mis tähendab ju mingit loetelu. Talumees sai aga need kivid mis peale ümbermatmist oli üle jäänud. Kuna uusi matmisi enam ei toimunud, ei vajatud ka kive. Ja põranda all olnud kivide numbid ei jooksnud ka järjest mis välistaks mingi raja tähise ülesse korjamist. Äkki?

Võib-olla loll oletus: aga kui kaugele jääb Pihkva Riia kivitee, kas kivid pole sellega seotud, või mõne selle äärse ehitisega

Ei kajasta küll folkloor sellist 260 tundmatu langenuga lahingut sealkandis. Kivitee jääb võrust u. 30 km. Aga kui kellelgi on infot võru ümbruses paiknenud positsoonidest või pikemat aega laagris olnud väeosadest, lahingutest jms. siis paluks lahkelt pajatada või siis viidata.

taawet kirjutas:Ei kajasta küll folkloor sellist 260 tundmatu langenuga lahingut sealkandis.

Langenud ei pidanud ju ükski tundmatu olema. Lihtsalt segastel ja kiiretel aegadel tuli inimesed maha matta lootuses, et nad kunagi omakseteni jõuavad. Või kas pole sealkandis kunagi korraga nii palju inimesi lahingus langenud?
See oli lihtsalt üks versioon omapärastele kividele.

"Palju jaburaid mõtteid" - nagu hammustamisvalmis jänese juhitud linna deviis parafraasina.
Kõik pakutu on siiani küündimatu, kuigi fantaasiarikas!

voh nii lühidalt ja asjalikult võetigi üks teema kokku

Veel mõtted, sealt jaburamast kandist

- keegi kerge hälbega aga oma aja kohta korraliku kirjatehnikaga sell võttis nõuks kusagil kivikülvis olevad kivid ära nummerdada;

- harjutas kirjatehnikat või nt mõisnik pani karistuseks kive nummerdama (eeldusel siis, et enne 1918-ndat või nii);

- keegi nummerdas kivid ära selleks, et 21. sajandil tüübid mingis imelise asja sees nagu indernett istuksid ja arutaksid ja muudkui arutaksid. Vat milline sõnum tulevikku...

Täpselt sama hea - aga tegelikult paremgi - kui minu udune mõte mingist KL-i lasketiirust. Samas - ei ole ju üheski avamaa lasketiirus vaja tähistada vahemaid iga meetri tagant. Samas suvalised numbrid (paaris ja paaritud)´seda eeldaksid.
Kasutagem kõrgeltharitud pisikese ajuga ajaloolaste paljukasutatud pääsemisteed ja nimetagem leidu "tundmatuks kultusobjektiks"!
See aitab alati

Soovitan teemaalgatajal teha üks lihtne katse: mõni kivi ära kaaluda! Tegin fotosid vaadates tähelepaneku, et eksisteerib järgmine sõltuvus: suurem kivi <-> suurem arv kivil.

Fotolt ei saa küll hästi aimu kivide mõõtmetest, kuid tunduvad olevat ikka sellised, et suuremaid igaüks ei tõsta. Võimalik ka, et mass pole kilogrammides, vaid nt naeltes.
Äkki on tegu "kalibreeritud" kividega? Milleks selliseid tarvitada võidi, jätan välja pakkumata. Võimalik, et tarvitati vastukaaludena mingis mehhaanilises süsteemis...
Iseenesest on kivist kaaluviht suhteliselt mõistlik, sest see säilib kaua, ei ima vett olulisel määral, on odavam kui raud, ei roosteta jne.

Nagu ma ENE-st või EE-st vaatasin hiljuti seoses relvapoldi keermete teemaga, läks EV meetermõõdu kasutamisele 1929 ? Venemaa 1899 ? Ei julge neid arve küll kinnitada...Kui maja ehitatud vahemikus !920-30, siis ei pruugi meetrite ja kilodega tegemist olla küll (muidugi ei pruugi üldse olla ). Kaalu/massi mõte on iseenesest huvitav aga numbrid, mis kasutada on suhteliselt järjestikku ja 200 ligidalt kõik. Ja see punkt ikkagi numbri taga?
Arnoldil loogiline lahendus selle tundmatu kultuseobjekti kohapealt, vb tegu palvehelmeste või koraani salmide tähistamiseks mõeldud märkidega, iga kivi tähistab vastavat psalmi vms

Soovitan teemaalgatajal teha üks lihtne katse: mõni kivi ära kaaluda! Tegin fotosid vaadates tähelepaneku, et eksisteerib järgmine sõltuvus: suurem kivi <-> suurem arv kivil.

Hea mõte aga lihtsalt kontrollitav, ettepanek ära kaaluda ca 5 kivi , et saada statistiliselt usaldusväärne pilt ja siis panna need numbrid siia üles. Siis vaatab.

Teema piisavalt ulmeks läheb juba, kuid kui võrumaale satun, teen selle kaalumise tembu ära ka. Kui neid kive sai tõstetud , siis hinnanguliselt kaalusid nad 40- 60 kilo tükk.

Vägisi tahaks neid aga ikka militaariga seostada. Näiteks oli mingi väeosa laagris vastava numbriga kivi juures vms.

Ehk on tegemist mõisaegsete maade piiride ristikividega. Vähemalt minu vanavanaisa talu kaardil on iga suunamuutuse koht tähistatud nummerdatud punktiga.

benedict kirjutas:Ehk on tegemist mõisaegsete maade piiride ristikividega. Vähemalt minu vanavanaisa talu kaardil on iga suunamuutuse koht tähistatud nummerdatud punktiga.

Noup. Need Ei Ole Piirikivid! Võin pea anda

Punkt numbri taga tähendab vast ikkagi, et on midagi loendatud: Mitte kakssada vaid kahesajas, mitte kakssada kaheksa vaid kahesaja kaheksas.
Loetletakse midagi. Ja neid asju on üle 200-