www.militaar.net

Albani poolt kirjutatuga nõus. Mõned foorumlased kirjutavad, et hoidku Jumal selle eest, et "teatud situatsioonis" sattuda reservohvitseri juhtimise alla Pluss, et pea iga ajateenijast allohvitser on parem, kui valdav enamus reservohvitsere
Vabandage, mina küll ei tahaks sattuda "teatud situatsioonis" ajateenijast seersandi juhtimise alla. Vabandust, kuid valdavalt tegu ikkagi veel lastega (ma ei taha siinjuures solvata neid noori mehi, kes on endale allohvitseri pagunid ausalt välja teeninud). Ise ajateenistuse läbinud, küll NA-s, sellest pea poolteist aastat allohvitseri ja rühmakomandöri asetäitjana, nii, et läbikäidud etapp, ehk pikka aega olnud "lapsseersant".

Kellest on kergem kasvatada juhti? Kas keskharidusega ajateenijast, kes on alles koolipingist tulnud või kõrgharidusega mehest, kes on elu näinud, juhib asutust, omades juba teatud juhtimiskogemusi. Olgugi, et mitte sõjalisi.

Minul paluti kommenteerima reservi ja reservohvitseride teemal, püüan seda teha lühidalt - kiirustades.

Vabandan, et ma pole lugenud kaht esimest lehekülge üldse ja ka seda viimast ma olen ainult natukese vaatanud.

Soome reservi väljaõpetamises on kindlasti igasuguseid puudusi, aga paremat ma ei lihtsalt tea.

1. Püütakse õpetada kõik kes vähegi suudavad ajateenistuse läbida - saame suure reservi ja vähemalt vajadusel täiendada üksuseid, mis on kandnud lahingudes kaotusi. Seega umbes 85% soomlastest meestest läbib ajateenistuse;

2. Kõik nad saavad samasuguse baasväljaõppe, juba see annab mingisuguseid teadmisi kuidas peab lahinguväljal tegutsema;

3. Osa on valitud igasuguste testide abil reservallohvitseride kursustele erinevatesse koolidesse - osa jätkab reameestena erialaväljaõpet;

4. Osa reservallohvitseride kursustel olevatest saadetakse reservohvitseride kursustele;

5. Nii reservohvitseride kursustelt ja allohvitseride kursustelt saabunud ning reakoosseis harjutatakse kokku sõja-aja üksusteks - ja lähevad koos reservi;

6. Neid kutsutakse kõrdusõppustele (liiga vähe, aga ikka see aasta minu mäletades mingi 30 000 meest);

7. On eraldi kursuseid millel näiteks vabatahtlikud reservallohvitserid saavad täiendada ennast reservohvitserideks.

Sõda juhivad kuni pataljoni tasemeni peamiselt reservistid.

Minu arust ka Eesti peaks koolitama suure reservi koos reservallohvitseride ja reservohvitseridega ning korraldama suures ulatuses kordusõppuseid.

kpt Trummile, lihtsalt paar selgitust:

Pole vaitnud, et operatiiv struktuur on piisav Eesti kaitsemiseks. Jutt ei ole ju yleyldse sellest. Jutt on praegu sellest, et kui palju ohvitsere meil on vaja. Juhul kui kaadriohvitsere on piisavalt siis meil ei ole vaja reservohvitsere. Juhul, kui kaadriohvitsere ei ole piisavalt siis meil on vaja reservohvitsere.

Praegu on meie plaanide nimi - operatiivstruktuur. See tahendab - yksused. Mis omakorda tahendab - relvastus, varustus ja inimesed. Mina vaidan, et meie praeguse ohvitseride arvu puhul ei ole vaja juurde ohvitsere. Mis ei tahenda, veelkord, et operatiivstruktuur on piisav igasuguste stsenaariumite korral. Meie ei saa ju ometi elada korraga mitme eri plaani jargi, et yhelt poolt operatiivstruktuur ja teiselt poolt teeme salaja 200 000 mehelist sojavage. See oleks ju nagu Svejki hullumajas - maakera sees on veel teine maakera mis on palju suurem kui see valimine maakera. Siin foorumis nouame, et meie kaitseplaneerijad (selline peen termin siis) oleksid mingisugused pooldunud maniakid, et teeksid kahte (ja yksteisele vasturaakivat) plaani korraga.

Veelkord - ma ei raagi, et meie praegused plaanid on "oiged" ja koige paremad. Aga motle ise - tootad firmas, mis tegeleb loomaravimitega. Nyyd tuleb su ylemus ja kasib osta sekatku (akki on selline asi:) ) vastast rohtu 15000 seale. Parast tuleb lattu kontrollima ja naeb, et rohtu on ostetud hoopis 200 000 seale. Sina muidugi raagid, et kindlasti voib ju puhkeda epideemia jne jne. Mis ylem siis teeb? Paitab pead, et niipalju raha mehele panid voi? Tunnistan, et naide on loll, aga midagi taolist me ju siin foorumis ette paneme. Tuleb ylem ohvitseri juurde ja kysib, et miks sa sellise jama nyyd kokku keerasid, paneme hirmsalt raha mehele ja hangime vanu pysse ning koolitame mingeid reservohvitsere kui operatiivstruktuuri jaoks seda vaja pole? Teine pilgutab kavalalt silma ja ytleb, et ei-ei seda ma teen selle teise asja jaoks, selle 200 000 mehelise armee jaoks, selle jaoks mida meil ei ole lubatud teha ja mis kuskil plaanides ei kajastu. Ylemal kohe nagu naerul, et siis kyll, anna aga minna, ma toon veel raha juurde.

Ja nyyd - yksuse moodutamisest. See ei ole sugugi nii kerge kui see paista voib. Milline yksus? Jagu? Ryhm? Sellel pole vist toesti palju probleemi. Mehed voivad ju tulla omades riietes ja jahipyssid yle ola, aga edasi? Kuskohast saadakse raadiod? Raskemad relvad? Transpordivahendid? Voi tahetaksegi niimoodi heki tagant haavleid kannikasse lasta? Pataljoni formeerimine nullist votab kindlasti pool aastat aega. Ning ka selleks on vaja relvastust ja sidevahendeid. Aga kui neid pole? Kui pole olemas plaanigi kuidas pataljoni formeerida? Selliseid yksuse moodustamise plaane olen tegelikult ennegi kuulnud. Yks kindraliharra koguni yhes soja mangimises kaskis, et formeerida ohtul paar pataljoni ja hommikul rynnakule asuda. Niimoodi siis.

stilett kirjutas:Albani poolt kirjutatuga nõus.Vabandage, mina küll ei tahaks sattuda "teatud situatsioonis" ajateenijast seersandi juhtimise alla. Vabandust, kuid valdavalt tegu ikkagi veel lastega (ma ei taha siinjuures solvata neid noori mehi, kes on endale allohvitseri pagunid ausalt välja teeninud). Ise ajateenistuse läbinud, küll NA-s, sellest pea poolteist aastat allohvitseri ja rühmakomandöri asetäitjana, nii, et läbikäidud etapp, ehk pikka aega olnud "lapsseersant".

Mind ka pani hämmastama see kaadri poolne kiidulaul seersantide kohta. Kulla inimesed, KRA saadab eelvõtmisega jummala suvalised jeekimid ja mingit juhiomaduste kontrolli ei toimu. Paljud neist viilivad kuis jaksavad, et saaks rutem koju tagasi. Nüüd järsku kõvad sõjalised juhid?

Hjalmar Nelk kirjutas:
Veelkord - ma ei raagi, et meie praegused plaanid on "oiged" ja koige paremad. Aga motle ise - tootad firmas, mis tegeleb loomaravimitega. Nyyd tuleb su ylemus ja kasib osta sekatku (akki on selline asi:) ) vastast rohtu 15000 seale. Parast tuleb lattu kontrollima ja naeb, et rohtu on ostetud hoopis 200 000 seale. Sina muidugi raagid, et kindlasti voib ju puhkeda epideemia jne jne. Mis ylem siis teeb? Paitab pead, et niipalju raha mehele panid voi?

Kui panna see seakatku asi selle reservide ja nende kulude konteksti, siis tähendaks see seda, et ostsid 15 000-le seale õige hinnaga ja ülejäänud 185 000-le ehk 1/10 hinnaga.

Selles asi ongi, et korra koolitada ja hiljem mõne aasta takka natuke korrata on kordades odavam ühiku (sõduri) kohta kui teha seda Eesti moodi - korra koolitada ja 5 a pärast unustada.

Mis puudutab seda õnnetut VROK-i, siis kindlasti pole mitte maha visatud rahaga tegemist. Lõppkokkuvõttes ei maksa see asi suurt midagi riigikaitselise pillamise kontekstis ja isegi kui selle abil sisestatakse kasvõi ühiskondlikku eliiti kaitsetahet, on ju igati pro.

Küll aga seda ja paljusid teisi teemasid selles vallas lugedes võib aru saada, et omajagu on tegemist ka talapanekuga kaadri ja "isehakanute" vahel.

Õppe teemal-üks KV instruktor kunagi kommenteeris, et materjali, mida ta teeb vabatahtlike (KL) tunnis selgeks paari tunniga, tuleb ajateenijatele tampida kaks päeva. Sest esmesed püüavad ikka ise targutada ja üksteisele seda seletada ja seeläbi omandavad asja kiiresti, ajateenija vahib kella, et millal tuleb lõunasöök ja millal saab minna sõdurikodusse videot vaatama. Seega neid koolituse tundide arve ei maksa 1:1-le võrrelda ka.

Kapten Trumm kirjutas: "Mis puudutab seda õnnetut VROK-i, siis kindlasti pole mitte maha visatud rahaga tegemist. Lõppkokkuvõttes ei maksa see asi suurt midagi riigikaitselise pillamise kontekstis ja isegi kui selle abil sisestatakse kasvõi ühiskondlikku eliiti kaitsetahet..."

Rahalises mõttes on kulutused tõesti minimaalsed. Kümme aastat tagasi kulus riik meie peale sisuliselt ainult - toiduraha+ koolitajate tööaeg. Vorm, mis väljastati, see korjati tagasi, ehk siis keegi endale tasuta ülikonda jahilkäimiseks ei saanud. Muud kulutused- transport, töölt vabakssaamine ikka oma rahakoti arvelt, mitte kroonu kulul. Üks moodul võttis kolmandiku palgast ära, sest tööandja asi polnud neid päevi kinni taguda.

Eesti riik on pagana rikas riik. Soomlased nii rikkad pole. Süsteemi, kus reservarmeed toodetakse nii, et läbitakse ajateenistus ja 5a pärast mees unustatakse - mitte iga riik ei pea otstarbekaks pidada. Sest hoida kuskil laos relvi ja varustust - millest suur osa säilib ka 50 aastat ja aeg-ajalt drillida on kõige odavam. Miinipilduja on tänapäeval sama, mis WWII ajal, 1947 leiutatud AK-47 on ka väga tegija tänapäeval.

Väike võrdlus: Soome sõja-aja armee on 350 000 meest. Soome kaitse-eelarve on meie rahas ca 40 miljardit. Üks mees maksab Soome maksumaksjale aastas 114 000 krooni aastas. See sisaldab rasketehnikat, õhutõrjet, laevastikku, lennuväge.

Meie sõja-aja armee on 16 000 meest. Kaitse-eelarve on 4 miljardit. Üks sõdur maksab aastas 250 000. Seda siis arvestusega, et raskerelvastust on näputäiega, õhutõrje marginaalne, õhujõud puuduvad. Kui võtta ainult see komponent, mis soomlastega võrdluse välja veaks ehk jalaväebrigaad, on tulemus veelgi jubedam ehk 800 000 aastas (ehkki see pole päris õige võrdlus, kuna raskerelvadeta osa võitlusvõime ei ole null).

Vahe tuleb millest? Põhiliselt sellest, et süstemaatiline reservide-alane tegevus võtab väikese osa eelarvest, kuid toodab lõviosa kapatsiteedist. Ehk hädapärast võrreldava üksuse tootmiseks kulutame ühikule seitse korda ja formaalselt võrreldava üksuse tootmiseks kaks korda rohkem kui Soomes.

Ehk kui minna selle seakatku rohu näite juurde - siis 200 000 tableti ostmiseks kulutatakse mitte 200 000, vaid nt 30 000 tableti raha. Ettevõtja juures on kulla hinnas töötaja, kes suudab välja võluda kauba kasvõi laos pikema seismise hinnaga, mis on võimalik mitmekordse kasumiga maha müüa. Mina väidaks paberitega ökonomistina, et selline tegevus ei ole kuidagi mõttekas ega efektiivne. Oma firmas laseks ma lahti inimese, kes toodaks mulle väikese koguse võimekust nii kalli omahinnaga! Ehk peale üldsumma (2%) ära kulutamise peab vaatama, mis on kulutamise efekt. See on meil ülimadal.

Kahtleks, kas kõrgetes kabinettides on sellist rehnungit kunagi tehtud.

Pagana rikas riik oleme!

Kus on see kiidulaul? Ei kuule. Ainult puhtad faktid, missuguseid vaidlustada võiks vaid pime ja kurt, missugune lisaks eelnevale ka veel loll on. Faktid on midagi sellist, mida saab näha ja n.ö. käega katsuda.
Mina rääkisin Tormide kogemustest. Ja just sellised need on olnud.
Piisava (normaalse) tuletusvõime korral võin ma aga väga ilmekalt ette kujutada situatsioone PÄRIS olukorras. Ja jälle on tulemuseks just see, kuidas ma kirjeldasin.
Kas tegu on mingi kompleksides inimesega? Mis tähtsust on sellel, et kui vana keegi on? Tähtis on, et kas see mees oma ülesannetega hakkama saab, või ei saa ta seda mitte. Kirjutisest võiks vist järeldada, et ta võiks "teatud situatsioonis" olla silmagi pilgutamata oskuste, teadmiste ja võimeteta reserv- või eriala"ohvitseri" alluvuses kes üsna suure tõenäosusega ta manalateele juhatab, selle asemel, et, jumal hoidku, mitte ajateenijast seersandi alluvusse saada.

Ja veel. Pole ma ju põrmugi väitnud, nagu poleks neid reserv- ja erialaohvitsere vaja. Ikka vaja, ikka vaja.
Aga kas meile on vaja SELLISEID reserv- ja erialaovitsere? Asi on vaid selles, et need mehed, kes sellesse staatusesse tõstetakse, peavad ka selle väärilised olema. Ja selleks peab KV neile võimaluse andma.
Mis jama see on, kui mujalpool saadakse selliseid ohvitsere nii reservi, kui teenistusse, kuid meil ei saa? Soomes, Saksamaal jne., jne. saab, kuid meil ei saa!? Mõnda tuntud natsisti parafraseerides - No, tule taevas appi!

Hjalmar Nelk kirjutas:Juhul kui kaadriohvitsere on piisavalt siis meil ei ole vaja reservohvitsere. Juhul, kui kaadriohvitsere ei ole piisavalt siis meil on vaja reservohvitsere.

Mõtleme selle peale natukese.

1. On vaja noori heas füusilises vormis jaoülemaid lahinguväljale - nad on reservallohvitserid, või äkki keegi vaidleb sellele vastu?

2. On vaja noori heas füüsilises vormis olevaid ja oskavaid rühmapealikuid lahinguväljale. Soomes nad on igal juhul reservohvitserid. Tulevad oma üleannetega toime ja keegi ei vaja sinna kaadriohvitsere.

Kas Eesti Kaitseväe tegevteenistuses olevatest ohvitseridest jätkub heas füüsilises vormis olevaid rühmapealikud - või on osa nendest juba vanemaid "ennast paksuks sööneid"? Hea küll kapteneid ja majoreid on Eesti ohvitseridest hirmus kogus - aga panna neid rühmapealikeks? Ei tule välja midagi.

3. On vaja noori heas füüsilises vormis olevaid ja oskavaid kompaniülemaid lahinguväljale. No, võib-olla nendeks oleks Eestis kaadriohvitsere. Natuke kahtlen ka seda. Kompaniülem peab olema suuteline jooksma maastikul oma meestega kaua ilma, et väsib ära.

Ohvitsere on vaja igasuguste staapide jaoks vahetustega tööle nii, et staabid töötavad hästi ööpäevaringselt mitu kuud järjestikku. Kaotusi tuleb ka see on päris kindel. Sinna on vaja hulga kaadriohvitsere.

Kui Eesti on NATO-liige, nii erinevate NATO staapide jaoks on kah vaja hulga ohvitsere igale poole maakera.

Minu seisukoht on veelgi, et Eesti vajab reservohvitsere. Aga need reservohvitserid vajavad korraliku koolituse nii teoorias kui ka praktikas ja palju kordusõppuseid oma meeskonnaga.

Vabandust, kuid kompleksid on ilmselt ikka nendel kaasfoorumlastel, kes on juba ette ära määratlenud, et EESTI RESERVOHVITSER (või vähemalt enamus neist) pole muud väärt, kui oma mehi manalateed saatma. Seda on päris mitu korda ja päris kategooriliselt kirjutatud.
Ei imestaks, kui järgnevates postitustest tuleb välja, et ainult sõjakooli haridusega (ajateenija-aspirandid mingi mööndusega ka) mehed on eksimatud teoreetikud-praktikud.
Tuua näiteks "....torme" või midagi muud, et kritiseerida reserviste, see on rumal ja väiklane eneseupitamine! Seal käiaksegi nimelt selleks, et õppida ja järgmine kord tehtud vigu vältida. Reservõppekogunemised, ".......tormid" ongi loomulik jätk VROK-le, loomulik õppimise ja edasiarendamise koht, mitte koht, kus olla super teoreetikute naerualuseks.

Nyyd kisub jutt minu arust natuke jamaks. Taiesti erinevad maailmavaated hakkavad "porkuma".

Eesti ei ole Soome. Seda korrutavad ka kamini ametnikud. Punkt.

Eestil ei ole (ega praeguse seisuga ei tule) sellist reservarmeed nagu Soomel. Jarelikult - Soome systeem ei ole rakendatav Eesti puhul. Ajateenistuse lyhendamine kah siia otsa veel.

Veelkord - ma ei raagi kumb on oige voi kumb vale voi ka seda kumba mina eelistan. Ma yritan fakte esitada.

Kui suur on Luksemburgi rahvaarv? Pool miljonit. Kui suur on sojavagi? 800 meest. 20 korda vaiksem kui meie no operatiivstruktuur. Kaitseeelarve? 120 miljonit USD-d. Paar-kolm korda meie omast vaiksem. Kui suur on Luksemburgi reservarmee? Reservohvitseride korpus? Pole nagu kuulnud sellistest asjadest.

Miks ma seda naidet toon? Minu arust meie ehitame yles midagi mis on rohkem Luksemburgi kui Soome sarnane ning seetottu on igasugune vordlus Soomega kohatu. Siinkohal voib jalle natuke targutada kamini ametnike ebapadevuse teemadel aga ega see kuhugi vii. Minge ise sinna ja muutke poliitikat. Mina sinna kyll oma nina toppida ei tahaks. Vaadake nende koikide inimeste tausta. Sama kehtib ka selle kaitseuuringute keskuse voi mis ta nyyd oligi kohta. Magistrikraadid julgeolekualased peentest inglise ja janki koolidest. Kas seal jutlustatakse totaalkaitsest ja suurest reservarmeest? Kahtlen natuke.

Aga asja point on meie materiaalses Eestis - ega see ei loe kui vahesega me mingi asja tehtud saame, lihtsalt IGA "motetult" kulutatud sent on kuritegelik. 185 000 seale voib selle rohu odavalt katte saada, aga kui sa juba ette tead, et sa seda rohtu kasutama ei hakka (naiteks sigu pole nii palju) siis see on mahavisatud raha. Ning seda kamin tegema ei hakka.

Nyyd vahetan teemat tagasi esialgse poole. Anvelt ja Mikko (rohkem ma sealt viimaselt kursuselt nimesid ei tea) on varsti reservryhmaylemad voi? Kas nemad ongi need noorte poistega "ringijooksjad"? Voi ei ole? Aga miks nad siis jalavae ryhmaylema kursuse labi kaisid?

Sellest aastast pidigi VROK ette valmistama juba ainult erialaohvitsere, mitte jalaväe rühmaülemaid. Seda mitu korda maha hõigatud!
Miks Anvelt või Mikko jalaväe rühmaülemaks õppisid, seda ei oska ja ei tahagi kommenteerida. Jäägu see nende teada.

Hakkaks akki nende vaidlustega otsast peale? Muidu yritame mitmele kysimusele korraga vastata.

Votaks arvu koigepealt?

Niisiis palju meil on ohvitsere yleyldse vaja? Pange tahele - ma ei raagi siin mingitest alakategooriatest vaid yldarv kui selline.

Millised arvud tulevad?

hummel kirjutas:Reservohvitseride ja erialaohvitseride vajalikkuses ei saa kahelda, aga mõtekam on ilmselt kasutada sageli 8 nädalase kooliga ohvitseri asemel rühma juhina 12 nädalase kooliga head seersanti. Tegelikult on tal ka praktikat ajateenistuses ja seda isegi rohkem, kui aspirandil. Selliseid seerusid peaks meil jaguma rongitäite kaupa, sest nende suhteliselt kvaliteetse koolitamisega alustati juba 1990. a algupoolel. Rühma ei juhi raskes olukorras mitte ohvitseripagunid, vaid hea ja aktsepteeritud mees. Jah, tal peab olema alluvate ees autoriteedi saavutamiseks ja taktikaliseks toimetulekuks ikkagi vähemalt jaoülema ettevalmistus (= 2-4 pulka). Seega on veidi enneaegne paanika, et kui meil pole tärnidega mehi, oleme automaatselt võitlusvõimetud.

Ma olen Hummel'i, Jonnipunni jt sama mõtte pooldajatega päri.

Hea sõduri koolitamine võtab KV's aega ca 8-9 kuud. Esimesed 3 kuud siis tõsisem õpe, mida ülejäänud kuud lihvitakse.

On olnud "au" ise näha reservohvitseride kursust ÜVP's 1997 + lahingulises koolituses osaleda. Veel tänaseni ajab naeru peale kui sõjaväekaaslastega kohtume ja seda meenutame. Meie, ikka tõelisest riviohvitserist kompül naeris juba siis, et ta võib nende asemele igaühe oma koolitatud poistest saata ja saavad ka paremini hakkama.
Osalesime koos reservohvitseridega kaitselahingu harjutuses ja mis seal salata, mina kui tollane ajateenija ja minu lahingkaaslased küll tollal lootsime, et sellistega kunagi kriitilises situatsioonis koos võitlema ei peaks. Seal olid suurem osa meestest NA lõpetanud. Juba siis kõlas riviohvitseride arvamus, et oleks nende teha, ei annaks sellele kaadrile küll tärne peale.

Tänapäevalgi on kamraadidega, kes KV ohvitserid või allohvitserid, vahel ka muude teemade vahele reservohvitseridest juttu. Pole nende meeste prestiiž just kõrge. Ühed mehed on läbinud koole ja pikki aastaid õpet + praktikat ja teised mõnenädalaste kursuste järel suurteks ohvitserideks saanud. Ei hakka kommenteerima, mis vahe on olla riviohvitseri alluvuses õppustel või siis reservohvitseri alluvuses, ütlen vaid, et see vahe on suur. Kuigi on ka erandeid! Vabandage, kui kedagi solvan. Aga ohvitser on midagi muud kui pidudel torti lõikav või kontoris msn'is klõbistav härra, ehkki ka riviohvitser teeb seda kindlasti omal ajal.

See oli minu tagasihoidlik arvamus.

Õige on, et reservi on vaja aga nagu juba ennem öeldud ennem õpi käima kui jooksma.Ehk siis ennem kui inimene saab (reserv) rühmaülemaks võiks tal ikka olla natuke aimu mis seal allpool ka toimub.No ok oletamegi, et peab mees minema kuskile staapi aga üksikvõitleja tase võiks ikka ju olla.Ennem juba mainiti, et selektsioon kui selline on täiesti olematu (sama muidu ka VABK kursusel).Ja viimane õppus koos VROK iga ainult süvendas minu negatiivset suhtumist nende suhtes, kes kahe aasta pärast juba nooremleitnandi või isegi leitnandina sulle pähe sülitavad ja m...s sõimavad sest sa julgesid ettepaneku teha oma tt pos. natuke liigutada.Aga samas tean vähemalt 10 täiesti asjalikku VROK i lõpetanud ja kindlasti on neid veel.Et kas siis on vaja 80 inimest et 20 asjalikku nende seast saada?