mutionu kirjutas:Teemast välja aga ei saa mitte vaiki olla.
Kapten Trumm, miks sa halvustad digivormi ja muu sellise ostmist? KL -s(ja Eestis üldse) on probleemiks tahtmine ehk motivatsioon. Muu on saavutatav(tegelikult tahtmine ka aga nii palju raha meil pole). Kui ma rühma, kuhu ma kuulun, vaatan siis olen 100% kindel, et pisukeste "preemiate" peale, nagu näiteks digivorm, uuem kiiver, punatäpp, jne, jne, tõuseks kohalkäijate arv tunduvalt. Samuti hakkaks kasvama "algatus rohujuure tasandilt", st mida ikka metsas koguaeg nühkida, ülem, ole hea ja korralda linnalahing, sissiõpe, seesama veoauto koolitus jne.
Teoorias on sul õige, kuid praktika on milline? Vormi ja uue varustuse said need, kes kutsuti kordusõppustele. Sinna ajab ennast kohale trahvi hirmus tublisti sellist seltskonda, keda pole aastaid kuskil näha olnud. Need, kes aktiivsed on, on ammu "ära paigutatud" ja kordusõppuse nimekirjades ei figureeri. Tulemuseks oli see, et pool uuest kraamist said endale lambiantsud, ladusid koti varustust täis ja kadusid - kui tähele panid, siis sügisel oli päris palju digivormi, uute rakmete, saabaste jne müügikuulutusi näha. Tean lihtsalt paljusid mehi, kes selle süsteemiga on saanud endale kapitäie varustust ja selliseid, kes käivad igal pool kohal ja on saanud endale parimal juhul juudi rakmed. Sest nad kogemata mõnda "struktuuri" pole arvatud. Läheb küsima- veebel ütleb, eiiiii, ainult lahinguüksusele....
Sellesuviste üritustega oli ju uue varustuse saamine teada - kohale ujus kui palju kutsutuid?
Probleem hakkab peale sellest, et kogu rahastamine käib pearaha järgi-kõik staabid, pealikud jne on huvitatud sellest, et nimekirjad oleks võimalikult pikad, algatuseks võiks eelarve ja ametikohtade arvu määramisel võtta arvesse reaalselt kontrollõppuse läbinud üksustes oleva võitlejate arvu. See aga takerdub bürokraatide amorfse vastupanu taha, sest keegi pole huvitatud liigsest pingutamisest.
Ehk.... kaitseliidu 10 000 mehe muutmiseks 10 000-seks löögijõuks pole vaja ei punatäppi, digivormi ega uusi rakmeid. Selleks on eelkõige vaja tõsta kogu seni vegeteeruva süsteemi tõhusust:
1. eelarve saamine puhtalt valmisprodukti põhiseks - nt kompanii- x krooni.
2. ballast välja visata
3. staapide arvu kärpida ja muuta need reaalse üksuse staapideks - no mis üksus on "malev"? Kui maleva peale on välja panna üks kompanii, siis ei ole vaja mingit 10-15 inimest "staapi". Kompaniisse on vaja KÜ, KÜA, KV ja 1-2 paberimäärijat. Kõik.
3. aktiivsemad mehed kokku (seni olid pataljonides ballastiga segamini) ja neist väeosad, mis ka TOIMIVAD.
4. suurele ballastile varustuse ostmiseks vms kulutatavad rahad selle väikese arvu koolitamiseks ja varustamiseks.
Hoobilt kaovad ära probleemid "pole varustust", "pole autosid", "pole raha".
Kuna slangid ja tegijad on/olid struktuuris segamini meelevaldse valiku põhjal, siis laiskus on nakkav, väga nakkav.
ENSV on ammu läbi, oleks aeg saada üle ka pakasuhhast ja õhumullide puhumisest. Kui suurest malevast saadakse kokku 1 kompanii, siis tuleb selle faktiga leppida, mitte pidada üleval veel kolme kompanii jagu hobikorras tegutsemist, kes käivad kord aastas tiirus ja ei anna mitte mingit sõjalist võimekust. Kaitseliitlaseks ei pea igaüks saama ja kaitseliitlaseks ei pea saama, kui motiiv on saada endale püstoli luba ilma riigilõivu maksmata. Kui seal olemine on midagi erilist, siis tekib ka järjekord ukse taha. Sõjaväes on kõige suurem konkurss miskipärast kõige karmimatele kohtadele, nt tagalakompanii köögimeeskonda ei kipu miskipärast keegi.
Ehk seda vägevat efektiivset löögijõudu ei teki enne, kui kogu amorfne seltskond on saanud vinged eesmärgid ja pandud selle nimel aktiivselt tegutsema. Mille täitmist motiveerib selgelt palgaliste hirm jääda ilma oma elatusallikatest. Kus ülearune ballast on üle parda visatud ja liikmeksastujatelt nõutakse vähemalt esseed, kus ta peab põhjendama oma motiive, miks talle seda vaja on. Uue vormi ja rakmetega paraadi koosseisu täis meelitamine on aga pokasuhha.
