4. leht 5-st

Postitatud: 19 Mär, 2009 21:09
Postitas krizz
Arumäed võivad ju kirjutada mida tahavad. See pole mingi tõestus. Võibolla lasen ka Aruba ajalooprofessoril kirjutada raamatu, kus on ilusati must-valgel tõestatud Pätsi perekonna kannibalism (pärast kena viidata). Muide viimasele on kaudselt vihjanud Gustav Oiderma raamatus "50 aastat".
Pilt
Paber kannatab kõike. Vanasti oli selline aeg, mil õeldi, et "ega paber valeta". Need ajad on ammu möödas. Kui ikka tahtmist on, võib kõike tõestada.

Pätsi ärisidemed ja sõltuvus Venemaast on ära tõestatud. (Ilmjärv, Turtula). Valge on küll pisivigu leidnud nende töödes, kuid üldpilti see ei muuda. Ega Päts rumal olnud. Varga peas põleb müts, olgugi, et ta ise kõige valjemalt karjub, et "Võtke varas kinni!".
Muide Päts viis Eesti tõeliselt Saksa sõiduvette. Kõik need sõjalaevade visiit, Halderi külaskäik, Canarise külaskäik ja meie Saarseni tihedad sidemed Saksa sõjaväelastega.

Nüüd soovitakse vabadussõjalaste sidemeid sakslastega kindlaks teha. Jõudu tööle! Ehk õnnestub tõesti kivist vesi välja pigistada. Andke aga minna.

Muide need olid vabadussõjalased, kes nõudsild riigikogult kohalike saksa natside organisatsiooni sulgemist. Seda ei mäletata enam? (Allikas Võitlus).

Kes tahab, lugegu vapside lehte Võitlus. Seal valitseb selge saksavastane hoiak. Muidugi see ei välista mingite jorsside käiku Saksamaale, kuid surnud liikumiselt mingit organiseeritud Saksas käimist on raske eeldata.

Ja kas tõesti mõeldakse, et Eesti politsei ei jäginud exvapside liikumisi? Loetu järgi jääb küll mulje, et neid kardeti ja jälgiti tunduvalt rohkem, kui näit. kommuniste.

Saksamaa ei andnud Sirk'ile sissesõidulubagi 1937.

Juba 1938 kirjutab Eesti PolPol, et vabadussõjalaste liikumine on surnud. Liikmed on loobunud igasugusest poliitilisest tegevusest. Paljud on suurt majanduslikku kahju kandnud ega taha uuesti vanglasse minna.

Tüesti huvitaks, mulliste "kindralite" esindajatena käisid need taluleivaküpsetajad Saksamaal. Ausalt õelda on kogu selline jutt nii lurinal pastakast välja imetud, et paneb sügavalt muigama.

Hjalmar Mäe aga ütles juba vapside kohtuprotsesssil, et vapslus on surnud ja oma ülesande täitnud. Sellega teenis ta paljude kaaskohtualuste pahameele ära. Ka tema tegevus saksa ajal kinnitab sda, et ta vastav otsus oli aus ja lõplik.
Arvestades ka vapside agressiivset vastandumist kõikidele teistele (kõikidel teistel on määratud kaduda, marginaliseeruda!) ning reavapside ähvardusi, polnud Pätsil ja Laidoneril mitte mingit põhjust uskuda, et vapsid pole võimelised riigipöördeks ja et nad seda üritada ei või. Rõhutan, ma ei väida näiteks, et Päts ja Laidoner kahtlustasid 12. märtsil, et nüüd vapsid on kohe-kohe sooritamas riigipööret. Vapsid olid teiste silmis potentsiaalsed riigipöörajad (justkui "haiguskolle", mis ähvardas viia raske tõveni).
Ei saa jälle kordamata jätta, et pärast vapside põhiseaduse võitu, kui Tõnisson tegi kiirelt vehkat, oli vabadussõjalstele valitsuse moodustamiseks tee vaba. Kui nad oleksid tahtnud niimoodi - ebaseaduslikult - võimule tulla, oleksid nad seda ka teinud. Ma ei saa aru, mis imelik loogika eeldas hiljem sellistelt meestelt riigipöörde organiseerimist. Siin puudub igasugune mõistlik ja loogiline seletus.

Ja muide selles pole midagi erilist, et parteide esindajad käivad välisriikide saatkondades. Välissaatkonna töö ongi muuseas koguda infot, nii valitsejate, kui ka opositsiooni esindajate kohta.

Postitatud: 19 Mär, 2009 21:23
Postitas MOrav
"Ausalt õelda on kogu selline jutt nii lurinal pastakast välja imetud, et paneb sügavalt muigama."

Alfred Rosenberg pastakat imemas on päris lahe kujutluspilt.

Postitatud: 19 Mär, 2009 21:26
Postitas Reigo
Ei saa jälle kordamata jätta, et pärast vapside põhiseaduse võitu, kui Tõnisson tegi kiirelt vehkat, oli vabadussõjalstele valitsuse moodustamiseks tee vaba. Kui nad oleksid tahtnud niimoodi - ebaseaduslikult - võimule tulla, oleksid nad seda ka teinud. Ma ei saa aru, mis imelik loogika eeldas hiljem sellistelt meestelt riigipöörde organiseerimist. Siin puudub igasugune mõistlik ja loogiline seletus.
Seletus on täiesti olemas. Pärast põhiseaduse võitu elasid vapsid põhiseaduse hääletuse võidu uimas ja arvasid, et nad saavad kergesti ülekaalu ka demokraatlikul teel, mis oleks nende võimu igakülgselt legitimiseerinud. Jaanuar 1934 omavalitsuste valimised näitasid, et sellised lootused on väga kahtlased. Sellises olukorras võisidki teised kahtlustada, et kuna vapsidele on selge, et neil on vähe lootusi ülekaalu saavutada, siis võtavad nad võimu jõuga, nagu kuuldavasti mõned neist ka kippusid ähvardama.

Mis puutub Oidermasse raamatus "50 aastat", siis peab ütlema, et Oiderma on seal valetanud selle kohta, kuidas Laidoner saatis soomusrongi ülemale Lepale käsu Irboska "veretööks" 1919. a septembris. Oiderma lausa väitis ise pealt näinud olevat, kuidas Lepp selle käsu kätte sai. Selle asja kohta avaldasin ma nii Lepa enda kui ka ühe teise mehe mälestused (Tuna 2008 nr 2), kust tuleb välja, et nii see polnud. Oiderma oli lihtsalt üks tüüpiline pagulasvaps-kuulujutulevitaja/laimaja. Teine selle raamatu "staar" on Hamilkar Mengel, kelle jutt meenutab piltlikult öeldes vihast, abitut sisinat Laidoneri aadressil. Üks süüdistusi on, et Laidoner oli vihapidaja. Olles Laidoneri uurinud, võin öelda, et ei leia sellele tõsiseltvõetavat tõestust, küll aga on pigem tõendeid vastupidise kohta. Ent on selge, et Mengel oli vihapidaja, lausa "50 aastat".

Mis puutub Heino Arumäesse, siis on tegu respekteeritud ajaloolasega, keda pole põhjust mitte usaldada enne kui on tõestatud vastupidist.

Mis puutub "Võitluse" saksa-vastasusse, siis on alust oletada, et see võis olla ka konjunktuurne nähtus. Võitluse artiklid veebruaris-märtsis 1933 võtsid Hitleri võimulepääsu vaimustusega vastu.
Hitleri võit Saksamaal on kindlaks tõenduseks, et lähemas tulevikus terves Euroopas rahvad üks teise järele vabanevad vananenud valitsemissüsteemist, mille najale toetub erakondlik korruptsioon, korralagedus ja isiklik saamahimu. Hitleri võidu järele ei lase ajalookäik lähema tuleviku jaoks ennast kahte viisi tõlgitseda. Selles mõttes on see võit - sümptomaatiline ka meie lähemale tulevikule: erakondade võimu kokkuvarisemisega pääseb võimule täielik rahvavalitsus.
Võitlus 1933, nr 6.

Seejärel tsiteeriti vapsidele Mein Kampfi, kus Hitler uneles ka idamaade järele, misjärel vapsid jäid Hitleri ülistamise osas vait. (Marandi, I osa, lk 251)

Postitatud: 19 Mär, 2009 21:57
Postitas krizz
Mis puutub Heino Arumäesse, siis on tegu respekteeritud ajaloolasega, keda pole põhjust mitte usaldada enne kui on tõestatud vastupidist.
Ei vaidle vastu. Kuid ka tema ei tõesta, et EVL-i ja NSDAp vahel oli mingi side.
Mis puutub Oidermasse raamatus "50 aastat", siis
Ta meenutab muuseas ka seda, et kui Pihkva oli vallutatud, tuli üks mees ja lehvitas Laidoneri korraldusega Pihkva vallutamise kohta. See pidavat näitama, kui palju olenes otseselt Laidonerist, kui üldjuhist. Et siis mitte eriti palju. Peamine otsustamine toimus väeosade juhtkonnas.
Eks ta vastutab oma jutu eest ise. Memuaarid pole eriti väärt, kui seda ei kinnita teised, sõltumatud allikad. Ses suhtes on W.Tomingase memuaarid palju väärtuslikumad.

Kui jutt juba memuaaride peale läks, siis Tomingase jutt Laidoneri perekonna päästmisest on raamatu lõpus ajaloolaste poolt kahtluse alla pandud. Seda on küll raske uskuda, arvestades ta jutu detailsust. Miks ta pidi valetama?

Eespool räägiti Larka teenetest. Olgu kuidas on, kuid kõnemehena ta meeldis rahvale. Vabadussõjalastele polnudki see presidendi isik kõige olulisem (kasvõi tanavapost). Tähtis oli, et Sirk saab peaministriks. Kui vapsid oleksid eeldanud, et Sirk peaks lähiaastatel presidendiks saama, siis nad poleks presidendi vanust oma põhiseaduses nii kõrgeks (45a) teinud.

Postitatud: 19 Mär, 2009 22:04
Postitas Reigo
Ei vaidle vastu. Kuid ka tema ei tõesta, et EVL-i ja NSDAp vahel oli mingi side.
Ei noh, ta siiski just väidabki, et oli "mingi side", kuna Sirk käis saatkonnas NSDAP-mehega vestlemas. Aga milline, see pole selge. Võisid lihtsalt ka informatsiooni vahetada Eesti marksistide osas.

Postitatud: 20 Mär, 2009 12:33
Postitas oleeg
Juhiksin väitlejate tähelepanu asjaolule, et algsest teemast ollakse kõrvale kaldutud ...

Vahest võiks teemad lahutada ?

Jaksu väitlusele !

terv
o

Postitatud: 20 Mär, 2009 16:15
Postitas Reigo
Parandan ühe oma ebatäpsuse. Nimelt Laidoner nõustus olema asunike kandidaat riigivanema kohale, misjärel lepiti Sirguga kokku, et Laidoner saab ka vapside kandidaadiks. Kuid 17.12.33 valis vapside kongress oma kandidaadiks hoopis Larka.

Postitatud: 20 Mär, 2009 17:03
Postitas Reigo
Marandi, lk 379-381.

Ilmar Raamoti mälestuste järgi ütles Sirk, et otsuse ikkagi Larka nimetada tegi vapside juhatus veel kongressi eelõhtul, misjärel Larka siis kongressil esitati ja valiti. Marandi küll osutab märkidele, et siseringis oldi asi isegi veel varem ära otsustatud.

Asi olevat olnud selles, et ehkki juhatuses oli nii Pätsi, Laidoneri kui ka Larka pooldajaid, siis Larka oli nii-öelda kompromisskandidaat, mis enam-vähem kõigile sobis, samas kui Pätsil ja Laidoneril oli juhatuses ka teravaid vastaseid. Marandi osutab, et vapsid olid ilmselt endiselt "oktoobrivõidu" mõju all - arvasid, et ei vaja asunikega ühist kandidaati (mis veelgi rohkem hääli garanteerinuks), vaid suudavad oma mehe riigivanemaks panna ka ilma asunike abita. Pealegi oleks ju asunikud kah pirukast tükki tahtnud.

Postitatud: 21 Mär, 2009 11:34
Postitas Reigo
Marandi oletab, et otsuse tegi EVL-i nõukogu, mis kogunes kongressi eelõhtul. Nõukogusse kuulusid keskjuhatuse liikmed ja maakonnajuhatuste esimehed.

1933. a oktoobri lõpus moodustasid äsjaasutatud EVL-i (EVKL-i järglane) ajutise keskjuhatuse Larka (esimees), Sirk (abiesimees), A. Seimann, August Klasmann, Karl-Arnold Jalakas ja Paul Telg.

Marandil pole täiesti täpseid andmeid maakonnajuhtide koosseisu kohta sel hetkel, kuid tal on üks nimekiri, mis kujutab seisu tõenäoliselt millalgi ajavahemikul 10.12.33-2.02.34:
Harju - L. Laast-Laas
Järva - A. Leppik
Lääne - E. Kääramees (jääb mulje, et 16.12.33 oli tema asemel siiski keegi teine)
Petseri - V. Reier
Pärnu - O. Mitt
Saare - L. Krull
Tartu - E. Kubbo
Valga - L. Pallon
Viljandi - J. Holland
Viru - O. Luiga ja K. Podrätsik
Võru - P. Laamann

17.12.1933 kongressil valiti keskjuhatuse esimeheks Larka ja liikmeteks Sirk, Seimann, Rõuk, Kubbo, Luiga, Podrätsik, Holland, Klasmann, Telg, Kook, Jalakas, Laast-Laas.

Postitatud: 21 Mär, 2009 17:52
Postitas Henn
Reigo kirjutas:Henn, ma ju tõin ühe teise teema all ära tsitaadi Arumäe artiklist, milles väideti, et Sirk käis Saksa saatkonnas ja ajas kenasti juttu NSDAP-mehega. Seos oli küllap olemas. Iseasi, mis iseloomuga see seos oli. See, kas NKVD suutis midagi pähe määrida või ei suutnud, pole siinkohal üldse oluline. Ega NKVD ju Rosenbergi päevikut või Saksa ametlikke dokumente ei saanud lugeda.
Ja seda räägib mees, kes kõik see aeg argumentide nimel teistele turja hüppab! See kõik on ju üks täielik udu, mitte mingi seos. Keegi kuskil kellegagi kellegi väitel kunagi rääkis.....Mida? Millest? Kellest?

Pealegi, oleks NKVD Saksa dokumente lugenud, oleks nad teadnud, et mingeid sidemeid polnud. Valge on seal kõvasti tuulanud ja mida pole, seda pole.

Postitatud: 21 Mär, 2009 18:03
Postitas Reigo
Henn, ära esita oma pretensioone mulle, vaid Arumäele. Kui suudate üheskoos Valgega tõestada, et Arumäe valetab või kui ilmneb, et Arumäe ei suuda oma väiteid kinnitada, siis on asjad tõesti nii, et see on kõik üks suur udu. Seni on asjad aga nii, et Arumäe kinnitusel teatati Saksa saatkonnast ülemustele, et Sirk käib NSDAP-mehega juttu ajamas. Ega jutuajamine pole veel kuritegu. Seos on aga Arumäe informatsiooni põhjal täiesti olemas. Samuti oli sotsidel seos nõukogude saatkonnaga. Vapsid nägid Hitleris mingil määral oma hingesugulast (seda näitavad Võitluse artiklid veebruaris-märtsis 1933).

Postitatud: 23 Mär, 2009 19:33
Postitas Prinz Eugen
Täna võttis vabadussõjalased´ette isehakanud ajaloolane Savisaar isiklikult. Ajalehes Pealinn ilmus kaheleheküljeline artikkel
Kevad tõi 75 aastat tagasi eestisse diktatuuri (seejuures pealkirjas Eesti väikese tähega!)
http://www.pealinn.ee/index.php?pid=120&lang=5&nid=5125

kus Savisaar tassib 1934. aasta riigipöördeloo otsapidi tänapäevapoliitikasse.

Postitatud: 23 Mär, 2009 21:02
Postitas Reigo
See artikkel ongi igas mõttes päevapoliitika ja ei midagi rohkemat. Ajalooline väärtus on ligilähedane nullile.
Allan Alaküla artiklis «Seesama reha» (raamatus «Detsembrimäss. Aprillimäss», Tallinn 2008) esitatakse versioon, kuidas Pätsi-Laidoneri klikk raius enese võimu kindlustamiseks kindla käega maha Eesti poliitilise maastiku vasaku tiiva 1924. aastal.
Mulle jäigi selle detsembrimässu-raamatu juures arusaamatuks, et miks seda Alaküla sonimist sinna oli vaja toppida? Arvamuste paljusus on kahtlemata kena asi, aga miks siis mitte juba ka Jüri Linalt ühte artiklit paluda? See "vasak tiib" tegutses vaid ühe eesmärgi nimel - riigipööre Nõukogude Liidu abiga. Ükskõik mis klikk seda maha ka ei raiunud - sügav kummardus sellele klikile!

Huvitav muide, et kommude likvideerimist peetakse "vasaku tiiva" likvideerimiseks. Sest sotse ju keegi ei likvideerinud, vastupidi - nad said kommude likvideerimisest vaid kasu.

Postitatud: 23 Mär, 2009 22:39
Postitas Reigo
Estoloog kirjutas:1939. a mai EV piiriületusnimekirju võiks ju ka olla huvitav vaadata, et neid mehi tuvastada püüda, kui Eestist läksid.
Vaatasin eelpoolnimetatud säilikus maist pärit nimekirju. Midagi silma küll ei hakanud. Mäed ei märganud. Kirjutasin välja Eesti meessoost kodanikke, kes läksid kas Valga kaudu riigist välja või suundusid teadaolevalt Saksamaale.

10.05 Valga kaudu
Dehn, Herbert
Ivask, Vidrik
Krause, Nikolai
Taube, Arved
Vainov, Igor

11.05 Valga kaudu
Birkenberg, Alfred
Grohmann, Gerhard
Klompus, Paul
Petersen, Herbert

12. mail Valga kaudu
Paul Kangro
Kuusik, Dietrich
Laane, Ado
Müller, Theodor
Vink, Johannes
Zimmer, Felix

13. mail Valga kaudu
Altenbrun, Anton
Körge, Konstantin
Küüts, Tõnis
Köstner, Martin
Kogermann, Paul
Murnikov, Leo
Nelberg, Robert
Silberberg, Jüri
Venter, Jaan

13.05 laevaga Stettinisse
Günther, Herbert
Grahe, Harry
Hirsch, Arnold
Hüüs, Artur
Ilus, Heino
Jenas, Aleksander
Järvet, Heino
Neumann, Herbert
Nuudi, Mart
Roose, Ernst
Riesenkampf, Aleksander

13.05 laevaga Wismarisse
Hiiop Elmar
Jakobson Ilmar
Onton Arnold
Sirvet Aksel
(need nimed käisid mais rohkem kui korra; sama seltskond ka 20.05 sõitis laevaga Wismarisse, lisaks veel Soosaar, Aleksander)

14.05 Valga kaudu
Kigaste, Edgar
Leppik, Arnold
Leppik, Jakob
Michelson, Gustav
Peel, Aleksander
Soom, Johannes

15.05 Valga kaudu
Schultz, Johannes
Steinvald, Friedrich

16.05 Valga kaudu
Bedmann, Harry
Franz, Guido
Hesse, Hans
Kühvel, Aleksander
Ooselg, Mart
Suurkask, Harald
Tubbi, Arnold

17.05 Valga kaudu
Grau, Karl
Klompus, Paul

17.05 laevaga Stettinisse
Kree, Evald
Niemann, Gotfried
Siegel, Ernst

18. mail Valga kaudu
Bock, Voldemar
Ehvart, August
Brauns, Villi
Horm, Arvo
Jalviste, Heiti
Jürgenson, Erich
Kann, Peeter
Meil, Artur
Muhel, Voldemar
Puusepp, Hermann
Saare, Erik
Sitska, Eduard
Tiitsmaa, Aleksander

18.05 lennuk Berliini
Hunnius, Herbert
Kasse, Hugo

19.05 Valga kaudu
Altosaar, Erich
Amon, Artur
Berg, Robert
Brasche, Karl
Emblik, Eduard
Erikson, Oskar
Grünberg, Tõnis
Herodes, Artur
Juurup, Hans
Jõerüüt, Eduard
Kieler, Hermann
Maisel, Konstantin
Niiler, Herbert
Nissen, Björn
Pärn, Elmar
Reinvaldt, Edvin
Schmidt, August
Schroeter, Artur ja Nikolai
Tillemann, Herbert
Umverk, Voldemar
Vinternheimer, Karl
Valdmäe, VAldeko
Viksten, Ralf

19.05 laevaga Hamburgi
Berg, Hans
Kuus, Albert

20.05 Valga kaudu
Hirschfeld, Leo
Kornel, Karl
Lutz, Gustav
Matson, Viktor
Nelberg, Robert
Neudorf, Johannes
Piirand, Julius
Spohr, Edmund
Schvartz, Alfred
Silberberg, Jüri

Postitatud: 24 Mär, 2009 12:44
Postitas Shiim
Prinz Eugen kirjutas:Täna võttis vabadussõjalased´ette isehakanud ajaloolane Savisaar isiklikult.
Täpsuse huvides mainin, et Savisaar ongi hariduselt ajaloolane.