nublu kirjutas:Veidi eespool kirjutasin sellest, et tänapäeva lennukiradarid töötavad kõik Doppleri effekti kasutades. Seega lennuki kiirus on tänapäeva radarile oluline info. Kui objekt on paigal, siis ei suuda selline radar sisuliselt teda võtta nö jälgimise alla. Ta võib iga järgmine moment hakata liikuma mistahes suunas. Samuti ei meeldi neile radaritele "liiga suured" kiiruse ning kursi muutused. Jälgimine kaob ning radar peab sihtmärgi uuesti jälgimise alla saamiseks hakkama taas kogu oma sektorit kammima.
Ei ole päris sedasi. Dopleri mode on üks võimalik tööreziim. Dopler toimib samal põhimõttel nagu kiirusmõõteradar - so 90 kraadise nurga all liikuvaid objekte koosinusefekti tõttu ei saaks siis üldse näha. Sellise loogika järgi poleks mingeid kobramanöövreid vaja, vaid piisab ristisuunas lendamisest
Ühesõnaga, see on keerulisem ja mina elektroonikat ei jaga, aga see väikese kiirusega või seisvate märkide probleem on isegi Nõukogude radaritehnikal lahendatud juba 20 aastat tagasi, igatahes suurtes kõrgustes üle NL territooriumi lastud luureõhupalle on alla põrutatud siin küll (kui ta SA-2 laskeulatusse langes) ja teadaolevalt on PVO MiG-23 tulistanud Iraani piiril alla maa ligidal lennanud piiri rikkunud helikoptereid 2 tk, mis nende teooriate põhjal peaks võimatu olema.
Sellest manöövrist võib olla tolku, kui ründamiseks kasutada poolaktiivseid radarjuhtimisega rakette, mis eeldavad pidevat lock-on'i ja seda katkestades on võimalik neid vältida. Samas on enamik NATO riike läinud tänaseks üle aktiivsetele keskmaarakettidele (nt AIM-120). Selliseid kasutavad ka nimetatud Saksa Lufrwaffe F-4-d. Kahtlane, kas see siin aitab.
Tegelikkuses (kahtlejatel soovitaks simol seda ise proovida) teeb lähivaenlase olemasolul selline lennuki pidurdamine sind seisvaks märklauaks, sest kui sellel hetkel põrutab keegi Sidewinderi sinu pihta, siis puudub lennukil energia raketivältimise manöövri alustamiseks, rääkimata selle sooritamisest. Nt Su-27-l on kõige suuremaks pöörde nurkkiiruseks vaja kiirust vähemalt 450 kmh, kuid kobrast väljudes kulub sellise kiiruse taastamiseks vähemalt 3-4 sekundit ja selle ajal oled sa taevas hõljuv märklaud, mida on nt kahurist väga lihtne tabada. Rääkimata sellest, et kiiruse kogumiseks lülitad sa sisse forsaazi ja oh seda IR rakettide märklauda siis (Su-27 võimsus on muidu piisav, et forsaazi ei ole optimaalse kiiruse hoidmiseks horisontaalviraazil kasutada).
Lisaks veel see, et kobrat on võimalik sooritada väga kitsas kiiruste vahemikus ja ülehelikiirusel ei ole seda võimalik teha. Käsiraamatus on need andmed sees, kui kedagi huvitab, siis otsin välja.
Keda see kobra teema huvitab, ostku endale see simo, praegu on selle hind langenud 250 kroonini, nimi oli vist Flanker 2.0 vms ja Prismades on see mänguletis olemas. Seda peetakse üheks parimaks simoks ja see on venelaste endi koostatud, sh on kasutatud tegevlendureid. Põhimõtteliselt saab pildi ette, mida seal teha saab ja mida mitte. Neid NTV propagandasaateid vaadates tekib muidu vale arusaam asjadest. Needsamad polkovnikud rääkisid teemal "na lutschem mirovom urovne" ka siis kui algas 91 Lahesõda ja kinnitasid, kuidas T-72 annab Abramsitele ühe karmi õppetunni. Ka ennustati meeletuid õhulahinguid ja nii edasi. Mis aga tegelikkus oli, teab siin igaüks. Sealsete telekanalite patriootlikes saadeteks tulevat pulamula ei maksaks väga tõsiselt võtta.
Su-27 on lennutehniliselt täiesti hea masin, aga need 1-2 ainult väikesel kiirusel sooritatavale manöövrile mingeid imeomadusi pole minuarust mõtet omistada.
