www.militaar.net

Netis kirjutatakse, et inglased passisid, kui argentiinlased koju minema hakkasid ja siis lasid selja tagant.

Tegelikult on see tagant/all aspect raketi vahe IR pea tundlikkus. Ehk all-aspect raketiga on ka tagatpoolt manööverdava märgi tabamine kindlam.
Isegi tänapäeval üritatakse tagantpoolt lasta, tabamine on kindlam, kuna IR foon on taga tugevam ning piloot taha hästi ei näe (eest tulevat on silmaga näha)

Analoogiline olukord oli ka 1982 Bekaa orus, kus Süüria lennuvägi kasutas vene R-60 rakette, mis olid "rear aspect". Kodumaal olid tollel ajal juba "all aspect" R-60M. Veel mõttetum oli R-3, mida sai efektiivselt kasutada ainult otse lendava lennuki vastu.

Tegelikult oli Falklandi põhiline viga selles, et inglastega sõdima hakati

ma arvan et hilisemate kokkupõrkede kus sõdivad omavahel "esimese maailma" tuumariik ja "teise maailma" riik taustal argentiinlased näevad välja päris hästi. Lõppkokkuvõttes, need on suutnud põhja lasta terve hunniku inglise sõjalaevu, tekidas vaenlasele sellega tõsised kaotused, seega päris piiratud vahenditega. Üldiselt see on üks korralikum sõda mis on 20 sajandis peetud: olid täidetud diplomaatilised formaalsused, rahvusvahelised konventsioonid, ei kannatanud tsiviilisikud jne.
Ütleme, selleks, kui argentiinlastel oleks kolm asja:
- normaalsed sütikud pommidel
- veel tosinkond Exosette
- natukene suurem lennuväli saartel

siis ilmselt, oleks RN kaotused väga kõrged. Üldiselt, kokku argentiinlastel oli 5 Exoseti millega need lasid põhja 1 destroyer ning helikopreid täis konteinerveolaev. Lisaks sellele, muistsed Skyhawkid kasutades vabalt kukkuvad pommid ning primitiivsed sihikud said hulganisti tabamused, ning kui oleksid nende pommide sütikud normaalsed, ilmselt, oleks RN eskaader põhjas.

täna lendasid tallinna kohal itaallased, kaks Aermacchi MB339 masinat läksid korraliku mürinaga kell 09:24,
https://airdefense.bliss.army.mil/fm448 ... 9/2401.gif

Falkland oli jälle vana hea planeerimine ja taktika.

Argentiinlaste kaotused olid suured, kuna lennukid käisid paarikaupa või väikeste gruppidena nokkimas. Neid üksikuid lasi õhukaitse alla.'

Edukas oleks olnud nende lennukite masskasutus, kus korraga teevad pealelennu ca 20-30 lennukit. See koormab inglaste õhukaitse üle, need ei suuda sellist armaadat peatada ning normaalsete pommidega oleks nende eskaader tänaseks ainult mälestusmärkidel.

Nii massilist pealelendu ei oleks inglased 2-4 Harrieri ja mõnede raketikompleksidega peatanud. Selleks otstarbeks on vajalik AEGIS-klassi ristleja, mis on spetsiaalselt ehitatud vene Tu-22M/X-22 massrünnaku tõrjumiseks.

Tänan! Nii palju kui ma kroonuajast veel mäletan, kiitsid cccp- i piloodid Harrieri hea manööverduse ja võime eest lahingus mootor hetkeks välja lülitada ning sellega IR tüüpi raketid ära petta, samal eesmärgil kasutati Harrieri pööratavaid düüse.

Vene õhujõudude rakettide laskmise meetodite hulka kuulub nt kombineeritud laskmine, korraga üks SARH (semi active radar homing) ja üks IR korraga.

Selleks on kõikdel vene hävitajatel kombineeritud relvastus, kus keskmaaraketid on pooled SARH modifikatsioonid ja pooled IR.

Mig-25 on pooled R-40R ja pooled R-40T
Su-27 on osad R-27T, osad R-27R
Mig-23-l on üks R-23R ja üks R23T
Mig-21 ja Su-15 samamoodi

Kui efektiivsed need raketid olid, on iseasi.

Tere!

Küsimus läheks kapten trummile, kes tundub olevat lennukite ja nende taktikatega sina peal. Paar küsimust sulle:
Eile algas venemaal suur airshow või õigemini tehnika näitus, kus airshowl demonstreeriti uut vene lennuväe tehnikat. Seal oli näha kui üks SU või MIG teeb mingi hirm keeruka manöövri - kobra. Varasemaid kirjutisi lugedes sain aru, et see manööver on tänapäeval suht mõtetu????

2. Vaatasin saadet Discoverist vist oli. F 22 Raptor või siis joint fight striker - harrieri välja vahetav versioon, mis suudab õhus hõljuda - igal kõrgusel. Piloodid leidsid, et see on super omadus MIKS? Mina näen, et a'la oled mäe taga peidus kuni vaenlane üle lendab ja siis võtad talle sappa või lased raketid järgi? Või nagu shwarts ühes oma filmis kerkid pilvelõhkuja akna taha lehvitad ja lased korruse vahelt ära
Tänud:)

Selle kobramanöövri tegelik kasutegur lahingus on teoreetilist laadi, st puudub kogemus.

Iseenesest pole selles manöövris endas midagi üleloomulikku, vaid sellest olulisem on see, et peale kiiruse langemist olematuks jääb lennuk siiski juhitavaks, enamik masinaid langeks pöörisesse. Su-27 on veel kuskil 100 kmh täiesti juhitav, so väljub sellest asendist kerge juhise liigutamisega ja kuulab adekvaatselt tüüre, kuigi liigub aegluubis.

Seisneb see selles, et piloot tõstab nina järsult üles, tiibade õhuvool praktiliselt katkeb, lennuk liigub ülestõstetud ninaga, kuid ei tõuse, vaid läheb kõhualune ees. Kuna lennuk keerab end liikumise suunas lapiti, siis pidurdab ta äärmiselt tugevasti ja mingiks hetkeks jääb seisma. Vahe nüüd ongi selles, et tänu nn elektroonilisele ebastabiilsusele (arvuti juhib tüüripindu) jääb lennuk kontrollitavaks. Põhimõte pidi olema selles, et järgi tormav lennuk paneks mööda, muutudes ise jälitatavaks. Ka on mingi teooria radari ekraanilt kadumisest, kuid see on lääne radaritehnoloogiat teades pisut küsitav ja sellele puuduvad igasugused kinnitused lahingutegevusest, pigem on see selline RTV patriootlike saadete jutt. Sest lennuk tegelikult täiesti seisma ei jää. Teisest lennukist filmitud lindil muidugi tundub see seisvat. Selleks on võimeline ainult Su-27, 30, 35 ja 34, sest see eeldab aerodünaamiliselt ebastabiilset airframe.
Vahe selles, et konventsionaalsel lennukil hoiab lennuki aerodünaamika ise tasakaalu. Sellel hoiab tasakaalu pardaarvuti, kõik juhtimiskäsud käivad läbi arvuti. See võimaldab teha manöövreid, mis "tavalise" lennukiga on võimatud (lennuk kaotab juhitavuse).

MiG-29 manööverdusvõime peavõti on suur veojõud, temal on tavaline mehhaaniline juhtimine ja aerodünaamiliselt stabiilne airframe. Tihti aetakse segi, aga analoogiline manööver pole mitte kobra, vaid tailslide ehk "kolokol", mida on võimalik teha iga kaasaegse piisava võimsusvaruga masinaga (nt F-15). On olemas ka analoogiline asi Su-27-ga, (Mig-29M), kuid seda on olemas ainult prototüübid.

Tailslide eeldab ainult veojõu/massi suhet vähemalt 1.1

Ainult niipalju, et see lennuk, mida demonstreeriti oli vist tõesti MiG ning tal olid juhitavad mootoridüüsid. Ning demonstreeris igasuguseid manöövreid, mille kohta kommentaator ütles, et neile pole veel nime välja mõeldudki.

Ja veel - ka igal raketil on piirangud peal kui kaugele oma algsest väljalaskmise kursist suudab ta kanduda. Ning selliste "ülimanöövritega" on võimalik raketti laskesektorist väljuda ning ka selle ära petta.

Olen kuulnud, et mingid radarid ei näe seisvaid objekte.

Mis on sonari ja radari vahe? Üks ju näeb!

Veidi eespool kirjutasin sellest, et tänapäeva lennukiradarid töötavad kõik Doppleri effekti kasutades. Lisaks peegeldunud signaali tagasituleku ajale ning kursile fikseeritakse ka selle signaali sageduse muutus. Mis siis vastavalt Doppleri effektile on läheneva sihtmärgi puhul olema algsest väljunud signaalist suurem sagedusega ning eemalduva sihtmärgi puhul väiksema sagedusega. Sageduse muutuse abil on võimalik määrata siis objekti kiirus signaali peegeldumise momendil.

Kogu selle infi põhjal oskab radar lennukit juba järgmise kammimise järel jälgida, ilma et ta oleks sellele ühele sihtmärgile lukustunud. Lihtsalt kahe sellise järjestikuse infopaketi alusel on võimalik arvutada välja väga tõenäoline koht kolmanda korra jaoks.

Seega lennuki kiirus on tänapäeva radarile oluline info. Kui objekt on paigal, siis ei suuda selline radar sisuliselt teda võtta nö jälgimise alla. Ta võib iga järgmine moment hakata liikuma mistahes suunas. Samuti ei meeldi neile radaritele "liiga suured" kiiruse ning kursi muutused. Jälgimine kaob ning radar peab sihtmärgi uuesti jälgimise alla saamiseks hakkama taas kogu oma sektorit kammima.

Objekt iseenesest on radaril loomulikult kogu aeg nähtaval. Kui ta raadiosagedusel saadetud signaali peegeldab

USA arendab enda hävitajaid just selle poole, et pöördetüüre väiksemaks ja vähemaks saada. Eriti tahetakse vabaneda vertilaasetest pindadest ja tüüridest (kiil/kiilud)mis pidid olema radaritele "paremini näha". Hea näide selle kohta on usa kohta ebatavaliselt pikka aega saladuses hoitud Bird Of Prey

nublu kirjutas:Veidi eespool kirjutasin sellest, et tänapäeva lennukiradarid töötavad kõik Doppleri effekti kasutades. Seega lennuki kiirus on tänapäeva radarile oluline info. Kui objekt on paigal, siis ei suuda selline radar sisuliselt teda võtta nö jälgimise alla. Ta võib iga järgmine moment hakata liikuma mistahes suunas. Samuti ei meeldi neile radaritele "liiga suured" kiiruse ning kursi muutused. Jälgimine kaob ning radar peab sihtmärgi uuesti jälgimise alla saamiseks hakkama taas kogu oma sektorit kammima.

Ei ole päris sedasi. Dopleri mode on üks võimalik tööreziim. Dopler toimib samal põhimõttel nagu kiirusmõõteradar - so 90 kraadise nurga all liikuvaid objekte koosinusefekti tõttu ei saaks siis üldse näha. Sellise loogika järgi poleks mingeid kobramanöövreid vaja, vaid piisab ristisuunas lendamisest

Ühesõnaga, see on keerulisem ja mina elektroonikat ei jaga, aga see väikese kiirusega või seisvate märkide probleem on isegi Nõukogude radaritehnikal lahendatud juba 20 aastat tagasi, igatahes suurtes kõrgustes üle NL territooriumi lastud luureõhupalle on alla põrutatud siin küll (kui ta SA-2 laskeulatusse langes) ja teadaolevalt on PVO MiG-23 tulistanud Iraani piiril alla maa ligidal lennanud piiri rikkunud helikoptereid 2 tk, mis nende teooriate põhjal peaks võimatu olema.

Sellest manöövrist võib olla tolku, kui ründamiseks kasutada poolaktiivseid radarjuhtimisega rakette, mis eeldavad pidevat lock-on'i ja seda katkestades on võimalik neid vältida. Samas on enamik NATO riike läinud tänaseks üle aktiivsetele keskmaarakettidele (nt AIM-120). Selliseid kasutavad ka nimetatud Saksa Lufrwaffe F-4-d. Kahtlane, kas see siin aitab.

Tegelikkuses (kahtlejatel soovitaks simol seda ise proovida) teeb lähivaenlase olemasolul selline lennuki pidurdamine sind seisvaks märklauaks, sest kui sellel hetkel põrutab keegi Sidewinderi sinu pihta, siis puudub lennukil energia raketivältimise manöövri alustamiseks, rääkimata selle sooritamisest. Nt Su-27-l on kõige suuremaks pöörde nurkkiiruseks vaja kiirust vähemalt 450 kmh, kuid kobrast väljudes kulub sellise kiiruse taastamiseks vähemalt 3-4 sekundit ja selle ajal oled sa taevas hõljuv märklaud, mida on nt kahurist väga lihtne tabada. Rääkimata sellest, et kiiruse kogumiseks lülitad sa sisse forsaazi ja oh seda IR rakettide märklauda siis (Su-27 võimsus on muidu piisav, et forsaazi ei ole optimaalse kiiruse hoidmiseks horisontaalviraazil kasutada).

Lisaks veel see, et kobrat on võimalik sooritada väga kitsas kiiruste vahemikus ja ülehelikiirusel ei ole seda võimalik teha. Käsiraamatus on need andmed sees, kui kedagi huvitab, siis otsin välja.

Keda see kobra teema huvitab, ostku endale see simo, praegu on selle hind langenud 250 kroonini, nimi oli vist Flanker 2.0 vms ja Prismades on see mänguletis olemas. Seda peetakse üheks parimaks simoks ja see on venelaste endi koostatud, sh on kasutatud tegevlendureid. Põhimõtteliselt saab pildi ette, mida seal teha saab ja mida mitte. Neid NTV propagandasaateid vaadates tekib muidu vale arusaam asjadest. Needsamad polkovnikud rääkisid teemal "na lutschem mirovom urovne" ka siis kui algas 91 Lahesõda ja kinnitasid, kuidas T-72 annab Abramsitele ühe karmi õppetunni. Ka ennustati meeletuid õhulahinguid ja nii edasi. Mis aga tegelikkus oli, teab siin igaüks. Sealsete telekanalite patriootlikes saadeteks tulevat pulamula ei maksaks väga tõsiselt võtta.

Su-27 on lennutehniliselt täiesti hea masin, aga need 1-2 ainult väikesel kiirusel sooritatavale manöövrile mingeid imeomadusi pole minuarust mõtet omistada.

Kapten Trumm kirjutas: Ei ole päris sedasi. Dopleri mode on üks võimalik tööreziim. Dopler toimib samal põhimõttel nagu kiirusmõõteradar - so 90 kraadise nurga all liikuvaid objekte koosinusefekti tõttu ei saaks siis üldse näha. Sellise loogika järgi poleks mingeid kobramanöövreid vaja, vaid piisab ristisuunas lendamisest .

Mitte päris. Selliselt objektilt laekub tagasi ainult inf signaali peegeldumise kursist ning tagasipeegeldumise ajast. Sagedus ei muutu, kuid ka nende kahe signaali abil saab radar lennuki likumisest mingi pildi kuvada. Need signaalid ei kao ju kuhugi. Lihtsalt üks komponent on puudu...

Mingit vajadust režiime ümber lülitada pole. Pardaarvuti ise otsustab saadud infi alusel kuidas sihtmärki kuvada...

Kapten Trumm kirjutas: Sellest manöövrist võib olla tolku, kui ründamiseks kasutada poolaktiivseid radarjuhtimisega rakette, mis eeldavad pidevat lock-on'i ja seda katkestades on võimalik neid vältida. Samas on enamik NATO riike läinud tänaseks üle aktiivsetele keskmaarakettidele (nt AIM-120). Selliseid kasutavad ka nimetatud Saksa Lufrwaffe F-4-d. Kahtlane, kas see siin aitab.

ma ei ole täpselt kursis, kuidas AMRAAM'i juhtimisalgoritmid toimivad, kuid kaldun arvama, et ka teda on võimalik "ära petta".

Puhtfüüsiliselt ei saa raketile paigutatav radar olla sama võimas kui lennuki oma. Lihtsalt antenni diameeter on juba kordi väiksem. Sestap see pool-aktiivse raketi puhul vajadus, et lennuki radar peab sihtmärki "valgustama" kuni rakett jõuab piisavalt lähedale et tema radar saaks kõik funktsioonid ise üle võtta. Ning aktiivsete rakettide puhul kasutatakse enamasti seda, et esimese faasi läbib rakett lennukiradarist saadud andmete põhjal sisestatud programmi alusel, kuni jõuab piisavalt lähedale, et tema oma radar on võimeline kogu juhtimise üle võtma. Võimalik, et saab sellel trajektoori osal aeg-ajalt ka mingeid korrigeerivaid signaale lennukiradari abil...

Kui aga sihtmärki enam selles sektoris lihtsalt ei ole, sest ta tegi nii ootamatu manöövri, et väljus ka lennukiradari vaatesektorist...

Imeomadusi neist manöövritest ei usu ma ka ise, kuid osav piloot võib vastase ära petta. Ja nagu juba varem sai küsimus püsti pandud - mitu pilooti Vene lennuväes üldse on võimelised "kobrat" tegema