www.militaar.net

kas keegi teab, palju tavagripp, igapäevaselt hauda viib maksumaksjaid

gvardimatros kirjutas:kas keegi teab, palju tavagripp, igapäevaselt hauda viib maksumaksjaid

Rohkem kui see nn."seagripp",.....lihtsalt see ei huvita meediat.....

tommy kirjutas:

gvardimatros kirjutas:kas keegi teab, palju tavagripp, igapäevaselt hauda viib maksumaksjaid

Rohkem kui see nn."seagripp",.....lihtsalt see ei huvita meediat.....

meediat huvitab Gaabriel ja Adelina. näed vaesekesed, lähevad lahku

täna viisin poisi lasteaeda ja kasvataja tegi mingeid märkmeid ning
esitas küsimusi tervise kohta. tundub ikkagi, et midagi on hakatud tegema

gvardimatros kirjutas:kas keegi teab, palju tavagripp, igapäevaselt hauda viib maksumaksjaid

Enne kui arve võrdlema hakata, tasub meeles pidada, et seagripp Eestis on alles algusfaasis ja tegemist on palju raskema haigusega kui siin levivad tava-gripp ja paragripp (viimane möödub üldjuhul paari päevaga).

Noh, ma pole seagrippi põdenud(vist), seega lähtun materjalidest, mida netist leida võib.
"The mortality rate for the A-H1N1/09 Pandemic Flu is currently roughly calculated as 0.01%." ja "Average mortality rate of seasonal flu = 0.12 % (based on WHO statistics)". Info on pärit siit
Allapoole kerides on olemas ka algallikad, kust info on võetud.

Loomulikult, kui surevus seagrippi tõuseb üle 0,12% siis hakkan ka mina maskiga ringi jooksma, seniks aga värske õhk, liikumine, mesi, sibul ja küüslauk.

mutionu kirjutas:Loomulikult, kui surevus seagrippi tõuseb üle 0,12% siis hakkan ka mina maskiga ringi jooksma, seniks aga värske õhk, liikumine, mesi, sibul ja küüslauk.

Sibula kohta ei tea, aga mee ja küüslaugu viirusevastane toime on küll üks tore linnalegend. Õigemini nende desinfitseeriv toime avaldub siis, kui sul suu ja nina limaskestad selle mahlaga kogu aeg niisutatud on. Küüslaugul ja meel on tõepoolest nõrk antibiootiline (bakterivastane) toime, kuna nad sisaldavad looduslikke antibiootikume. Pigem on nende roll gripi vastu sekundaarne - nad on eelkõige olulised üldise vastupanuvõime/tervise kontekstis.

Seagripi puhul pole case mitte suremus, vaid see on grippidest raske kulgemise ja suure tüsistuste ohuga - eriti kopsudes. Tegemist pole meil harjumuspärase paragripiga, mida ekslikult gripiks peetakse ja mis loetud päevadega möödub. Ja selle pikk ning meditsiinilist sekkumist vajav kulgemine tekitab kenakese majandusliku kahju ning toimiva vaktsiini olemasolul on vaktsineerimine kordi odavam kui see, kui tööealistest 1/3 sirakil on.

Kapten Trumm millele põhineb sinu nii kategooriline arvamus?

Miks Soome teeb samal ajal nii ulatuslikke vaktsineerimisi? Talvesõja vaim? Rahvas nõuab? Raha ülearu?

http://www.epl.ee/artikkel/483342

USA tervisekaitseametnike kinnitusel on A/H1N1viirusesse ehk seagrippi surnud alates aprillist 3900 inimest, neist 540 last.

Keskmiselt sureb USA-s hooajalise gripi tõttu 82 last.

Seda siis on ajakirjandus väitnud USA andmetele tuginedes.

Lemet kirjutas:http://www.epl.ee/artikkel/483342
Seda siis on ajakirjandus väitnud USA andmetele tuginedes.

No aga seal on ju kirjas:
22 000 000 koguarv, surnud 3 900. Ehk siis (3900*100)/22000000=0,02%

Kapten Trumm kirjutas: Sibula kohta ei tea, aga mee ja küüslaugu viirusevastane toime on küll üks tore linnalegend. Pigem on nende roll gripi vastu sekundaarne - nad on eelkõige olulised üldise vastupanuvõime/tervise kontekstis.

Ütleme nii, mul kama, mis mind kaitseb ja kuidas, primaarne või sekundaarne, küüslauk või sibul. Peaasi, et kaitseb. Üldiselt üritan ma tundmatuid keemilisi elemente vältida. Muidugi, kui enam mitte kuidagi ei saa siis tuleb vaktsineerida või tablette krõbistada.

Kapten Trumm kirjutas: Seagripi puhul pole case mitte suremus, vaid see on grippidest raske kulgemise ja suure tüsistuste ohuga - eriti kopsudes. Tegemist pole meil harjumuspärase paragripiga, mida ekslikult gripiks peetakse ja mis loetud päevadega möödub. Ja selle pikk ning meditsiinilist sekkumist vajav kulgemine tekitab kenakese majandusliku kahju ning toimiva vaktsiini olemasolul on vaktsineerimine kordi odavam kui see, kui tööealistest 1/3 sirakil on.

Krt seda teab. Ma arvan, et üsna suur protsent nendest tüsistustest oleks olemata, kui seagripile poleks külge pookitud raske surmatõve silti. Ma olen näiteks üsna kindel, et kui mulle teha ülipõhjalikud analüüsid siis midagi keskmisest ohtlikumat ikka leitaks. Ka kirjutatakse, et suurim nakkusoht on inimestel, kelle organismis on midagi juba korrast ära. Kui selline inimene jääb nö tavagrippi siis on tüsistuste oht samuti tunduvalt suuremkui tervel inimesel.

Aga noh, eks see kõik ole kohvipaksult ennustamine. Ju kevadel näeb.

Tore, kui EPL kirjutab, siis kohe nii ongi? Paluks algallikat!

Kas keegi on sul keelanud EPL-st algallikaid küsida???? Vahi vainlasi...

Taaskord vana seis - rumalad, populistlikud, ebaefektiivsed soomlased versus targad, kavalad, kaalutlevad ja pragmaatilised eestlased (vähemalt meie enda arust).

Mitte ainult gripis, vaid ka muudel kriisi/kaitse teemadel.

Jääb vaid loota, et saatuse tahtel ei toimu iseenda ülekavaldamist - vähemalt meie eluajal

Sest ettevalmistamata riigi elanike saatus ülekavaldamise ilmsiks tulekul on kurb.

mutionu kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas: Sibula kohta ei tea, aga mee ja küüslaugu viirusevastane toime on küll üks tore linnalegend. Pigem on nende roll gripi vastu sekundaarne - nad on eelkõige olulised üldise vastupanuvõime/tervise kontekstis.

Ütleme nii, mul kama, mis mind kaitseb ja kuidas, primaarne või sekundaarne, küüslauk või sibul. Peaasi, et kaitseb. Üldiselt üritan ma tundmatuid keemilisi elemente vältida. Muidugi, kui enam mitte kuidagi ei saa siis tuleb vaktsineerida või tablette krõbistada.

Antibiootikiumid kaitsevad ja hävitavad bakterhaigusi. Gripp on aga viirus.

Oleks vist oluline täpsustada, et nakkushaigused jagunevad kahte liiki

1. viroloogilised ehk viiruselised. Nendega võitleb üldjuhul organism ise, tootes antikehi. Nende vastu on preventatiivne meede vaktsineerimine (kas tehislikult toodetud antikehade või nõrgestatud viiruse manustamine -mis kutsub esile antikehade tootmise. Kõikide viirustega organism toime ei tule, sest viirus levib kiiremini kui organism reageerida. Samuti annavad osad viirused valehäireid. Kasutatakse ka viirusevastaseid preparaate. Viirushaiguseid on erinevaid, suht ohutust herpesest kuni surmava ebolani.

Viirus püsib väljaspool oma toitekeskkonda (organismi, kehavedelikke) elujõuline lühikest aega. Läbipõetud haigus annab üldjuhul eluaegse või kauakestva immuunsuse (nt rõuged või hepatiit).

2. bakterioloogilised. Haiguse põhjustab teatud bakterite saamine organismi. Üldiselt nende vastu vaktsineerida ei saa. Bakterioloogilisi haigusi ravitakse antibiootikumidega - ravimid, mis lõhuvad bakteriraku kesta. Kõik bakterioloogilised probleemid pole nakkushaigused - nt botulism, toidumürgitus jne.

Bakterite eluvõime on palju parem kui viirustel, sest nad suudavad enamasti ebasoodsas keskkonnas ja liiga nõrkade ravimite mõjul moodustada spoore -õnneks enamus halbu baktereid ei suuda.. Kõige vanem leitud bakter on olnud 250 miljonit aastat vana. Seepärast on teda lihtsam ka kasutada relvana (nt antraksi spoorid). Bakteriaalsed nakkushaigused on erinevad - angiinist katkuni. Antibiootikumide vale kasutamise tagajärjel tekivad antud antibiootikumide rühma suhtes resistentsed bakterid. Tänapäeva sanitaaroludes ja peale antibiootikumide avastamist on arenenud riikides nende roll tühine. Kuid nt suurõnnetuste, sõdade ja kriisidega hakkavad kohe levima - eelkõige veega levivad bakterid.

Viiruste puhul kasutatakse mõnikord antibiootikume - kuid mitte viiruse, vaid viiruse tüsistustena tekkivate bakteriaalsete probleemide (nt kopsupõletik) vastu.

On vale väita, et viirushaigused on ainult arengumaade probleem. Arengumaade probleem on eelkõige bakterioloogilised haigused. Viirushaigustele on arenenud riik oma linnade ja suurte tihedalt koos inimmassidega täpselt sama hea saak kui Aafrika savanniküla.

Ja meie jälle targad, pragmaatilised ja kavalad?

Kapten Trumm kirjutas: Bakterioloogilisi haigusi ravitakse antibiootikumidega - ravimid, mis lõhuvad bakteriraku kesta.

Antibiootikumid ei lõhu midagi. Nad takistavad bekterite valgu sünteesi ja sellega takistavad nende paljunemist.