www.militaar.net

Ma proovin siis midagi siia üles ka riputada:
Roomikute kokkupanek jäi sellepärast pooleli ,et vanaisa ütles mulle peale 5 tundi mässamist: "Pea vahet ka veits!" Kuna vanemaid inimesi tuleb kuulata, tegin lõpuks pausi.


Mis on teie arvamus? Mida võiksin muuta või parandada? Pildil näete ka ,mis viili ma alustuseks kasutasin,et neid restide liiteosi juppidelt maha viilida. Kuidas saaksin muidu ära kraabitud kohti tuleviku tööde peal veits ilusamaks muuta? Ootan teie kriitilisi ütlusi!

No räägi siis kuidas oli esimest korda mudeli kallale minna
Ma mäletan et korralik tuhin oli mul endalgi sees kui corsairi sättisin, tunnid lendasid nagu linnutiivul.
Pindade jaoks kasuta liivapabereid - 400,800 jne
Jõudu!

Pindade jaoks kasuta liivapabereid - 400,800 jne

ööö, vabandan vahele mögisemast, aga liivapaber 400 võiks ikka jääda 1:1 mastaabis tankide jaoks. liivapaber 1000 on tundunud kohasem kuidagi...

No täitsa huvitav tegevus oli ,ertiti hea on ikka midagi kokku liimida ja vaadata kuidas soomusmasin aina ilmet võtab. Aga jah,aeg on mudeli ehitamise juures just see kõige kiiremini kaduv asi. Mulle tundub ,et see T-80 on ainult algus

ja saatanale andis sõrme, sai vastu T80.. edu!

Niimood tasapisi tema tulema hakkabki. Mudeliehitamise meistriklass nimelt.
Tööst niipalju, et kui rattad veel kinni liimitud ei ole käi kogu välispind liivapaberiga üle, saad keset kummi olevast valuvormi jäljest lahti. 1000 liivapaber on minumeelest sellise töö esimeseks etapiks liiga peenike. Mina alustan 400-600 numbriga ja käin pärast peenemategaga üle.
Lindil on vähe terav üleminek esimesele tugirattale ja pingutusrattale ei istu lint päris hästi peale. Need on suht kapriissed kohad isegi kogenud tegijatele nii, et varu selliste üleminekute jaoks rohkem kannatust. Kõige lõbusam saab olema siis kui lindiringi otsad kokku jõuavad, tavaliselt jääb pool lüli üle või puudu. Selliste jamade vältimiseks on hea enne lugeda mõnda vanemat teemat kuidas linte lõikhaaval valmistatakse.
Liimimise kohta ütleks kiidusõnu. Tavaliselt on esimestel mudelitel märgata meeletut liimi ülekulu, mis on juuresolevatel piltidel selge äramäkerdamisena märgatav. Sinu mudel on ilusti puhas.

Anna mõistliku kiirusega tuld ja küll me Sind oma irisemisega meeles peame.

Toomas

Aitäh,võtan teie soovitusi arvesse. Veel oleks liivapaberitest vaja teada. Mulle sattus näppu mingi Miroxi liivapaber. See vist Soome oma kui ma õigesti mäletan ja tagaküljel on bulldogi pilt. Üks mark on P 120 ning teine P 150. See P 120 tundub olevat peeneteralisem,äkki võib ka seda kasutada lihvimise juures?

Väga kenad pildid: nagu juba Tsiknat märkis, oled osanud liimiga hoolikalt ümber käia. Selline lähenemine on igati tervitatav. Rataste koha pealt oli märkus põhimõtteliselt õige - kui sa mitte just äsja tehasest tulnud tanki teha ei mõtle - päris uuel masinal ongi tugirataste kummibandaažidel vulkaniseerimise liitekoht, mis hiljem ekspluatatsiooni käigus ülejäänud pinnaga tasaseks kulub.
Segmentidest roomiku koostamisel tuleb kõige rohkem tähelepanu pöörata sirgete juppide liitumise kohtadele: pildil on hästi näha alumise sirge jupi ja esimese alumise kaldus segmendi liitekohas moodustunud üsna järsk nurk. Päriselus (mida me siin kõik üritame jõudumööda jäljendada) nii ei ole - üle ümmarguse ratta püüab roomik samuti mingil määral kumeralt liikuda, mistõttu selliste liitekohtade juurest lõika mõlemal segmendil äärmine lüli hästi ettevaatlikult POOLE PAKSUSE JAGU lahti(hästi õhukese lõikuriga), nii et saad neid näpitsate abil ÕIGE NATUKENE painutada, et liitekohta tekiks tiba sujuvam üleminek. Lõikamise ajal jälgi lülidevahelisi loogilisi lõikesuundi. Usun, et oled tulemusega ise kah rahul, pärast kindlustad need kohad vähese liimiga.
Bulldogiga liivapaber peaks olema Mirka? Kui nii, siis on paberid markeeringuga P 120 -P150 mitte liiva, vaid hoopis kruusapaberid..
Ise kasutan nii Mirkat, kui ka 3M -i, tegin kiiruga ühe klõpsu:


Kõige jämedam, mida üldse kasutan, on numbriga 320. Ahjaa, pildi keskel olevad riistapuud on selleks, et liivapaberiga oleks mugavam toimetada, lõikan erineva laiuse-paksusega alumiiniumist ribad, painutan-viilin käepäraseks ja liimin mõlemasse otsa superliimiga (Locktite, Bison, mida iganes sarnast) erineva jämedusega liivapaberi tüki. Liimi kuivamise järel lõikan üleulatuvad servad tasa ja ongi mugav instrument valmis. Kui liivapaber lõplikult nüristub (see võtab päris kaua, lihvin reeglina märjalt), lõikan ta noaga maha ja liimin uue.
Pildil on ka 2000, no see on plastiku jaoks liiga peen, kuigi vahel olen kasutanud liig kareda värvikihi lihvimiseks.

Urmas.

need liivapaberid on suts liiga teravad. Ehituspoest saad P400 kuni siis P1200. Mina kasutan esimesena 400 ja siis vajadusel lasen veel 1200 üle. Aga sinu töö on ikka vahva. Mul üks tuttav alustas ka just selle hobiga tegelemist. valis ühe Mig'i. äkki oli 21. vaatasin siis üle pärast. liimi ikka liiga palju pandud ja sellest ka liimised näpujäljed jne. Sinu töö on ainult kiitmist väärt.

Poisid, näitate siin liivapabereid ja räägite numbritest aga mida need numbrid tähendavad, selle oleks võinud kah ära seletada. Herr harold, mida suurem number paberil, seda peenem on abrassiivmass paberil, ehk mida suurem number, seda peenemad kriimud jätab lihvimisel. Alustuseks väiksema numbriga paber, lõppviimistluse jaoks 1000 ja ülespoole.

Vist oli ikka Mirka jah, mul endal läks sassi. Igatahes ma andsin ühele inimesele tellimuse sisse liivapaberi koha pealt ja õhtul peaks kraam kohale jõudma. Ausalt öeldes ei olnud ma isegi roomikute paigutusega rahul,proovin õhtul ära parandada.
Aga kui jämedama liivapaberiga lihvida mingit plastpinda alguses siis kas ta ei jäta liiga sügavaid kriimustusi sinna? Pärast saab peenemaga üle küll lasta aga jääb ikka veidi imelik. Vähemalt nii usun mina,keegi tark andke nõu

Aga kui jämedama liivapaberiga lihvida mingit plastpinda alguses siis kas ta ei jäta liiga sügavaid kriimustusi sinna?

Kui alguses lihvida No 150 -ga ja siis üritada kohe No 1000 - ga siluda, siis kriimudest pääsu ei ole. Aga kui alguses lükkad No 400 -ga suuremad kühmud maha, siis 800 -ga kergelt üle ning veidi 1000 -ga lisaks - siis ei tohiks värvimisel probleeme tekkida, eriti pintsliga. Seda eriti juhul, kui liivapaber on mingile jäigale alusele kleebitud: niisama näpu vahel hoides kipuvad kriimud ka sinna tekkima, kuhu neid üldse vaja poleks.

Urmas.

Liitejälgi saab edukalt ära ka terava noaga kaabitsedes.
Alati polegi vajadust liivapaberiga nühkida. Väga käepärased on apteekides müüdavad ühekordsed skalpellid. On saadaval erisuguse terakujga ja maksavad alla 10 krooni.

üldiselt hea muukviili vastu liitejälgede eemaldamisel ei saa ei nuga ega liivapaber

Aga liivapaber kleebi kahepoolse teibi abil jäätisepulga külge , kohe hulka toekam tunne. Ilmselt kombinatsioon nuga + hiljem 800 .... 1000 paber on algatuseks parim. Ise kasutan tavalist väljalükatava teraga paberinuga, harjumise asi. Hea sõber aga pruugib šveitsi taskunuga ja kiidab et vat on hea asi..

Muidu on kena töö, liimijälgede puudumist juba kõik kiitnud, kiidan ka

Nonii,siin on nüüd mingi probleem tekkinud. Alust ja seda pealmist osa(täpset nimetust ei tea) ei saa kokku panna. Olen proovinud igat pidi aga ikka ei lähe. Kas viga on minu tegemistes või millegis muus?
Pilt kah:
Nagu näha haigutab seal vahel suur tühimik