Teooria Afganistanist või mida iganes

[Kilo Tango]

KT seletus tuletab mulle meelde Gurri teooriat 1970. aastate algusest.

CHAPTER 2: RELATIVE DEPRIVATION AND ITS CAUSES

Main point: "Men are quick to aspire beyond their social means and quick to anger when those means prove inadequate, but slow to accept their limitations" (58). [This does not conflict with cognitive dissonance, which Gurr reviews in this chapter--b/c if what I think I can achieve and what I receive differ, I need to justify that, and justificiation doesn't require changing my expectations--it can mean placing blame on somebody else. Thus: frustration --> aggression.]

http://wikisum.com/w/Gurr:_Why_men_rebel

Yep. Eks minu point ole pigem selles, et mõned usuvad siiralt, et sootsiumi käitumise muutmiseks piisab mingist raamatust. Inimpsühholoogia on asjade võti. Inimesed lasevad ennast kaubamajades õhku. Mitte raamatud. Raamat on pigem käitumismuudatuse müügivahend. Vahitorni buklett kui nii võib öelda.

[Some]

Birma (Myanmar?) on sügavalt budistlik riik. Tapavad küll kui vaja. India on valdavalt hinduistlik mis ka suht rahumeelne usk, aga tuumapomm on ikka lisaks Šiva ja Kali abile vajalik. Laos - 70% budiste, ikka vahel tuleb midagi ette... Kambodžas samamoodi budistid.

Kui miski riigi (rühma) liidritel on vaja oma kogukonda ühise eesmärgi nimel koondada, siis lastakse käiku kõige tugevamad motivaatorid mis omadele peale lähevad. Moslemite puhul Allahh, USA puhul "western way of life", natsionalistlike kalduvustega rahvaste puhul "isamaa eest!", "za rodinu!).

[Jaanus2]

Jutt hakkab uuesti teemasse minema. Ja mis on selle stressi põhjustanud? Lääneliku elukorralduse pealesurumine - usklikule moslemile (erinevalt formaalselt ristitud eurooplasele, kes ei usu eriti midagi enam) üks väga jumalavastane asi kohati. Esimene reaktsioon - Iraani islamirevolutsioon. Mõne meelest üks kuri nähtus, kohalike meelest pole häda midagi, isegi valivad oma juhte ja üldiselt rahul. Ja veel ei mahu neile hinge Läänemaailma ja eeskätt USA tingimusteta toetus Iisraelile ja palestiinlaste siis vastavalt sellest (poliitilisest) toetusest täielikult ilmajätmine - võivad oma riiki teha ainult nendes piirides, mida Iisrael suvatseb eraldada. Saaks seal kuidagi need asjad rohkem tasakaalu, saaks kohe ka seda terrorismi vähemaks. Ühtlasi võiks enesekesksust veidi maha keerata ja tunnistada, et teistes kultuurides käivad mõned asjad teistmoodi ja on samuti normaalsed - selles kultuuris.
Afganistan pole üldse hea näide - seal tekkis lihtsalt vaakum, venelased keerasid juba ammu toimiva riigi ja ühiskonnakorralduse tuksi ja nüüd enam keegi ei mäletagi seal õieti, kuidas see oli. Tehti munast omlett ja nüüd pingutavad mis hirmus, et omletist jälle muna teha. Afganistani ei oleks tohtinud üldse torkida - kunstlikult tekitatud riik Vene ja Briti valduste vahele ja oli isegi hästi, et neil üldse mingi ühine identiteet tekkis oma kuninga ümber.

[Kilo Tango]

Jutt hakkab uuesti teemasse minema. Ja mis on selle stressi põhjustanud? Lääneliku elukorralduse pealesurumine - usklikule moslemile (erinevalt formaalselt ristitud eurooplasele, kes ei usu eriti midagi enam) üks väga jumalavastane asi kohati.

See ei puutu mitte raasugi asjasse. Vaata natuke kaarti, mis on saanud kunagisest hiigelkalifaadist, mis ulatus Hispaaniast kuni Pakistanini välja. Iga järgnev kalifaat on olnud (mööndustega) väiksem kui eelmine. Tänapäeval ei ole enam võimalik kalifaati luua. See on see tegelik kroonilise stressi allikas. Kuulsusrikas ajalugu on olnud paljude rahvaste probleemide allikas. Nii on see praegu araablaste ja venelaste puhul. Sakslased on oma probleemidest jagu saanud sellega, et on majanduslikult edukad. Samuti japsid. Nii on see olnud Kambodžas ja paljudes muudes riikides. Isegi Eestit vaevab kohati seesama sündroom.

Muide, rääkides Kambodžast - seal ei kasutatud üleüldse mitte mingit tõsiseltvõetavat religiooni. Hirmu kultuse all tapeti 1/5 elanikkonnast nii, et silm kah ei pilkunud. Ikka selle pärast, et üritati tagasi tuua riigi kunagist kuulsusrikast ajalugu.

[Some]

Halb ja meeldimine on kaks erinevat kategooriat. Maitsega pole halva puhul mingit pistmist. Kui sa väidad, et kristlik eetika ja moraal on halvad, sest nad ei meeldi sulle, siis ootaks ikka pisut pikemat põhjendust, kuidas nad sind ahistavad nii, et lausa ebameeldivad on...
Püssi laskimsel kristliku moraali seisukohast on ka päris suur vahe. Näiteks jääb sulle kuskil missioonil teele ette 80 aastane ätt. Lased ta maha, sest sinu arust kergendad sa ühiskonna koormat? Üks liigne suu läinud... Või siiski otsustad, et ei tee seda? Kuskil sisemas tunned isegi mingit pistet nähes, kui halvas olukorras see ätt on. Võtad äkki ühe toidupakikese ja jätad talle? Igal juhul käitud sa, mitte tappes ja toidupakikest jättes, ju sinu mõistes halva eetika-moraali järgi...

Suur osa neist eetikanormidest on universaalsed ja iseloomustavad ükskõik millist toimivat kogukonda. Kristlusega pole sel mingit pistmist, naabrimehe tapmine ja varastamine oli/on pea igas ühiskonnas tabu. Ja pea iga usk lubab seda ka erandolukorras teha No ok, mõni üksik vist ikka ei luba üldse - džainism näiteks. Nii et pole neil Vanast Testamendist pärinnevatel religioonidel miskit nina upitada, et nende religioonid on eetilisemad ja moraalsemad kui teised.

Esiteks ei räägi ma, et nad oleksid nina upitavalt eetilisemad või moraalsemad. Seda räägid sina. Mina räägin, et nad lähtuvad täiesti uuest tasemest ja seda meie ruumis. Samas peaksid sa mõistma, et kristluse "uuendused" polnud isegi siin nn Läänes revolutsioonilised väljaspool usulisi raame. Teatavaid universaalsuse ideesid leidub ka antiikaja filosoofidel, näiteks Herakleitosel, Diogenesel, Cicerol ja Marcus Aureliusel. Inimmõtte kristalliseerumist püüdega jõuda tagasi vanadesse struktuuridesse kohtab kogu maailmas. Minu arvates mängisid kristluse ideed küll revolutsioonilist rolli õhtumaises mõtteviisis, , samas mitte idas, kus mitmesuguseid universaalsuse ja individualismi ideid võib leida upanišaadides, veedades, Bhagavad-gitas, Tao Te Kingis ja kurat teab kus veell. Samas need hõlmasid pigem õpetust looduse hingestatusest (panpsühhism!) kui universaalsust tänapäevases tähenduses.
Elik, kuna need kristluse uued normid jõudsid väljapoole igasuguseid raame, sealhulgas usulised, klassilised, kogukondlikud, etnoslikud jne, siis on just see mingil määral uudne...
Aga vaatame, kas sinu mainitud eetikanormid on tõesti kohe universaalsed? Niipalju kui mina tean on enamasti need nn universaalsed normid seotud vaid ühe teatava kogukonnaga ja ei laiene teisele võõrale kogukonnale. Nii, et kulla mees on ikka küll meie ruumis asjade muutumine seotud kristluse sünniga... Lisaks nagu ma ütlesin on tegu individuaalse moraaliga. Ainult Mithra kultust võiksin ma mingil määral võrrelda, kuid kahjuks oli tegu just riiklikku moraali rõhutava usundiga.

Põhimõtteliselt tegeled sa siin nn kõrgreligioonide vastandamisega loodususunditele... Mida mina öelda tahtsin on see et paljud eetikanormid mis religioosse sisu on saanud, tulenevad puhtpraktilistest kogukonna reeglitest. Kui miski kogukond tahab koos püsida, siis peavad selle liikmed lähtuma mingitest ühistest reeglitest, sõltumata sellest kas need reeglid on kehtestanud habemik mehike taevas, metsavaim, vaarao või külavanem. Karjas olevatel loomadel vaevalt mingeid religioosseid vaateid on, aga ometi kehtivad ka neil omad reeglid et kari koos püsiks.

Muide, selles teemas siin kattuvad minu vaated täiesti sinu ja Kilo Tango omadega ja ka praeguse postituse eesmärk pole sinuga vaielda, lihtsalt vaatan asja pisut teise nurga all.

[Kilo Tango]

Põhimõtteliselt tegeled sa siin nn kõrgreligioonide vastandamisega loodususunditele... Mida mina öelda tahtsin on see et paljud eetikanormid mis religioosse sisu on saanud, tulenevad puhtpraktilistest kogukonna reeglitest. Kui miski kogukond tahab koos püsida, siis peavad selle liikmed lähtuma mingitest ühistest reeglitest, sõltumata sellest kas need reeglid on kehtestanud habemik mehike taevas, metsavaim, vaarao või külavanem. Karjas olevatel loomadel vaevalt mingeid religioosseid vaateid on, aga ometi kehtivad ka neil omad reeglid et kari koos püsiks.

Muide, selles teemas siin kattuvad minu vaated täiesti sinu ja Kilo Tango omadega ja ka praeguse postituse eesmärk pole sinuga vaielda, lihtsalt vaatan asja pisut teise nurga all.

Imho on see natuke punnitatud vaidlus teil. Nimelt on mul kõrvalt jäänud mulje, et ka corvus ei ürita kinnitada, et religioon on moraalinormide allikas. Pigem on jutt selles, et kristlik religioon on olnud pikka aega Euroopas teatud moraalinormide komplekti "müügibuklett" ja sestap sellisel moel üsnagi kinnistunud. Tõsiasi on see, et moraali- ja eetikanormid olid enne ja siis kirjutati need kokku religioonide alusdokumentideks (mis muide ei tegele mitte ainult moraali ja eetika vaid ka igapäevase elukorralduse ja maailma seletamisega). Ja ma olen täiesti kindel, et ei sina ega corvus sellist lähenemist ei vaidlusta.

[Some]

Birma (Myanmar?) on sügavalt budistlik riik. Tapavad küll kui vaja. India on valdavalt hinduistlik mis ka suht rahumeelne usk, aga tuumapomm on ikka lisaks Šiva ja Kali abile vajalik. Laos - 70% budiste, ikka vahel tuleb midagi ette... Kambodžas samamoodi budistid.

Kui miski riigi (rühma) liidritel on vaja oma kogukonda ühise eesmärgi nimel koondada, siis lastakse käiku kõige tugevamad motivaatorid mis omadele peale lähevad. Moslemite puhul Allahh, USA puhul "western way of life", natsionalistlike kalduvustega rahvaste puhul "isamaa eest!", "za rodinu!).

Some, some.. Taaskord ühildad sa interpretatsiooni ja olemuse. Miks minna riikide otsingutega nii kaugele. Juba neljandal sajandil oli ühele üdini mitte kristliku olemusega uuele keisrile kristlus vaid isntitutsiooniline vahend oma võimu kindlustamiseks. Isegi teoloogiale ei viitsinud ta tähelepanu pöörata. So what?
Kuna sa tundud evima arvamust, et islam on olemuselt vägivaldne, kas sa palun siis võiksid ilma valveloosungiteta põhjendada oma veendumust miks see nii on? Unustame selle kuradi kristluse ja keskendume antud teemale...

Nüüd paned sa täiega puusse. Ma olen religioonide osas täiesti neutraalne ja ei pea ühtki Vana Testamendi usku teistest paremaks. Ega ju juudidki oma religiooni päris tühjalt kohalt võtnud, ikka zoroastristid ja muud naabrid aitasid neid kontseptsioonide loomisel kõvasti kaasa... See postitus mille tegin oli tegelikult Kilo Tango seisukoha kinnitamiseks - religioonil pole mingit pistmist rahvaste sõjakusega, ole sa kristlane, moslem või budist, kui vaja naabritega kakelda, siis kakeldakse, lihtsalt loosungid on erinevad.

[Some]

Põhimõtteliselt tegeled sa siin nn kõrgreligioonide vastandamisega loodususunditele... Mida mina öelda tahtsin on see et paljud eetikanormid mis religioosse sisu on saanud, tulenevad puhtpraktilistest kogukonna reeglitest. Kui miski kogukond tahab koos püsida, siis peavad selle liikmed lähtuma mingitest ühistest reeglitest, sõltumata sellest kas need reeglid on kehtestanud habemik mehike taevas, metsavaim, vaarao või külavanem. Karjas olevatel loomadel vaevalt mingeid religioosseid vaateid on, aga ometi kehtivad ka neil omad reeglid et kari koos püsiks.

Muide, selles teemas siin kattuvad minu vaated täiesti sinu ja Kilo Tango omadega ja ka praeguse postituse eesmärk pole sinuga vaielda, lihtsalt vaatan asja pisut teise nurga all.

Imho on see natuke punnitatud vaidlus teil. Nimelt on mul kõrvalt jäänud mulje, et ka corvus ei ürita kinnitada, et religioon on moraalinormide allikas. Pigem on jutt selles, et kristlik religioon on olnud pikka aega Euroopas teatud moraalinormide komplekti "müügibuklett" ja sestap sellisel moel üsnagi kinnistunud. Tõsiasi on see, et moraali- ja eetikanormid olid enne ja siis kirjutati need kokku religioonide alusdokumentideks (mis muide ei tegele mitte ainult moraali ja eetika vaid ka igapäevase elukorralduse ja maailma seletamisega). Ja ma olen täiesti kindel, et ei sina ega corvus sellist lähenemist ei vaidlusta.

Absoluutselt ei vaidlusta. Ma olen nii sinu kui corvusega siin teemas täiesti samadel seisukohtadel, corvusele lihtsalt tundub et ma vaidlen temaga Ma olen täiesti teadlik et olen kasvanud kristlikus kultuuriruumis ja hoolimata sellest, et olen agnostik ei suudaks ma alasti mööda tänavat käia Alasti keha häbenemine tuleneb vast küll kunstlikest religioosetest normidest?

[Kilo Tango]

Põhimõtteliselt ei vaidlusta ma kindlasti mitte... Ma jätaks isegi selle "religiooni" sealt kristluse tagant ära. Siis saaksime rääkid tema olemusest, sest see "kristlik religioon" kipub juba teatavat ideoloogia hõngu omama - seda viimast olenevalt ajastust ja ruumist, milles ta parajasti eksisteerib.
Samas need eetika ja moraalinormid olid ennem 1.sajandit üsnagi valikulised. Võiks öelda, et mingi kindla kogukonna (sageli vaid perekonna) sisesed ning teistele "väljaspoolseisjatele" ei laienenud või ei pidanud nad neid neile teatud olukordades rakendama...
Vastasel juhul ei oska mina selgitada, kuidas korraga see "viirus" etnoseid-klasse-sugusid-ameteid ületades levima hakkas ning nii kuradi seksikas oli...
Mingi lunastusega või dualistliku maailmapildiga seda fenomeni kohe kindlasti minu subjektiivsel arvamusel ei seleta...

Jah aga piirata vastust sinu küsimusele ainult sellega, et "kristlusel on mõnsad eetikanormid" on kah natuke..., ütleme..., naiivsevõitu.

Pigem oli põhjus ilmselt selles, et see religioon andis vastuse niivõrd paljudele küsimustele ning tundus tollal ilmselt suhteliselt uuenduslik käsitlus maailma asjadest. Aga siin lähen ma juba sügavalt spekultatiivsele pinnale. Ma pole usuteadlane ja ei väida, et tean sellest teemast kõike.

[Jaanus2]

Islamimaailm ei ole midagi ühtset, mis kalifaati taga nutaks. Indoneesia ja Türgi ei ole ka päris tüüpilised islmiriigid kultuuriliselt, mõlemad liiga tugevasti mõjutatud oma mitteislamistlikust minevikust ja naabritest. Terrorism lähtub erinevatest allikatest (osa sellest ei olegi tegelt terrorism, USA lihtsalt peab seda selleks), see ei tulene sellest, et islam "on olemuselt kuri".
Taani "naljapiltide" lugu - meie ei saa aru, kuidas jumala (tema prohveti) üle nalja teha ei tohi, puhas sõnavabadus ju! Aga kes tõesti usub, see on solvunud, usuliselt. Kes ei usu, see ei suuda usulist solvumist isegi ette kujutada. Solvunud olid päris suured rahvamassid ka Indoneesias, kui õieti mäletan. Mingi vahe ikka on, kas usk on "elus" või mitte. Islam on lihtsalt teises ajafaasis - umbes nagu kristlus kuskil 16. sajandil, kui ka usuasju väga tõsiselt võeti ja oldi nende nimel valmis ka vägivallaks. Rahvastik lisaks noor ja kasvav, noored mehed hormoonidest pulbitsemas.

[Some]

Okay Some. Aga kogukond ja kogukonnaülene on kaks erinevat suurust juba. Siin on suur vahe. Loodususundite puhul kehtib moraal vaid oma kogukonna liikmetele, teistele kogukondadele see ei laiene... elik eeldame, et nad oma vanureid teatava ea saabudes maha ei löö ja neid toidetakse, kuid naaberkogukonna vanuritele see norm ei laiene.
Amazonases on see antropoloogidele ka praktikas juba selgeks saanud...

homo homini lupus est on kaugelt vanem käibetõde, ajastust ennem kui esimesed kuningad Rooma jõudsid...
Samas teadsid ka nemad, et hunt hunti ei murra, kui hundipopulatsioon, elab viimaste vajadustele vastavas keskkonnas.
Pane aga nad aedikusse, kus veel mitu emast liiga väikesel territooriumil, siis seal läheb verepulmaks. Lihtsalt pole teisiti võimalik, mitme peregrupi jaoks pole ruumi! Sama kehtis ka erinevatele kogukondadele - olgu nad siis babüloonlased või roomlased või kreeklased või egiptlased või bantuneegrid. Kui ikka oma ellujäämisvajadused seda nõudsid, tõmmati kõikidel teistel kõrid läbi. Ilma mingi halastuseta!

Mis aga muutus, tinglikult siinses ruumis seal kuskil esimesel sajandil oli see, et olgu seda ruumi kui vähe tahes, tuleb hakkama saada.. Kui vaja siis koos surra, pigem kui üksteisele kõrri karata.

Just, jällegi ühel meelel! Muide, ma vaatan et kogu see lõim tuleks ümber nimetada...

[Kilo Tango]

Islamimaailm ei ole midagi ühtset, mis kalifaati taga nutaks. Indoneesia ja Türgi ei ole ka päris tüüpilised islmiriigid kultuuriliselt, mõlemad liiga tugevasti mõjutatud oma mitteislamistlikust minevikust ja naabritest. Terrorism lähtub erinevatest allikatest (osa sellest ei olegi tegelt terrorism, USA lihtsalt peab seda selleks), see ei tulene sellest, et islam "on olemuselt kuri".
Taani "naljapiltide" lugu - meie ei saa aru, kuidas jumala (tema prohveti) üle nalja teha ei tohi, puhas sõnavabadus ju! Aga kes tõesti usub, see on solvunud, usuliselt. Kes ei usu, see ei suuda usulist solvumist isegi ette kujutada. Solvunud olid päris suured rahvamassid ka Indoneesias, kui õieti mäletan. Mingi vahe ikka on, kas usk on "elus" või mitte. Islam on lihtsalt teises ajafaasis - umbes nagu kristlus kuskil 16. sajandil, kui ka usuasju väga tõsiselt võeti ja oldi nende nimel valmis ka vägivallaks. Rahvastik lisaks noor ja kasvav, noored mehed hormoonidest pulbitsemas.

Kui islamimaailm oleks olema kalifaadiigatsuses ühtne, siis see kalifaat ka sünniks.

Muus osas igati nõus. Suur sündimus ja konfliktid käivad käsikäes.

[Some]

Imho on see natuke punnitatud vaidlus teil. Nimelt on mul kõrvalt jäänud mulje, et ka corvus ei ürita kinnitada, et religioon on moraalinormide allikas. Pigem on jutt selles, et kristlik religioon on olnud pikka aega Euroopas teatud moraalinormide komplekti "müügibuklett" ja sestap sellisel moel üsnagi kinnistunud. Tõsiasi on see, et moraali- ja eetikanormid olid enne ja siis kirjutati need kokku religioonide alusdokumentideks (mis muide ei tegele mitte ainult moraali ja eetika vaid ka igapäevase elukorralduse ja maailma seletamisega). Ja ma olen täiesti kindel, et ei sina ega corvus sellist lähenemist ei vaidlusta.

Põhimõtteliselt ei vaidlusta ma kindlasti mitte... Ma jätaks isegi selle "religiooni" sealt kristluse tagant ära. Siis saaksime rääkid tema olemusest, sest see "kristlik religioon" kipub juba teatavat ideoloogia hõngu omama - seda viimast olenevalt ajastust ja ruumist, milles ta parajasti eksisteerib.
Samas need eetika ja moraalinormid olid ennem 1.sajandit üsnagi valikulised. Võiks öelda, et mingi kindla kogukonna (sageli vaid perekonna) sisesed ning teistele "väljaspoolseisjatele" ei laienenud või ei pidanud nad neid neile teatud olukordades rakendama...
Vastasel juhul ei oska mina selgitada, kuidas korraga see "viirus" etnoseid-klasse-sugusid-ameteid ületades levima hakkas ning nii kuradi seksikas oli...
Mingi lunastusega või dualistliku maailmapildiga seda fenomeni kohe kindlasti minu subjektiivsel arvamusel ei seleta...

Ma ise arvan et religiooni laienemisega saadi oma leeri lihtsalt rahvast juurde ja see oli domineerimisel kasulik. Kui enne seda olid üksikisikule "omad" ainult oma rahvakillu või siis haldusterritooriumi liikmed, siis mingil hetkel said "omadeks" ka need rahvad kes sinuga sama religiooni või siis hiljem ideoloogiat jagavad. See annab teatava konkurentsieelise väiksemate kogukondade suhtes.

[Some]

Alasti keha häbenemine tuleneb vast küll kunstlikest religioosetest normidest?

Arvatavasti.

Varajased massristimised toimusid alasti. Võimalik, et mingil hetkel taheti avaliku alastuse vältimisega vastanduda muudele mitte kristlastele...
Igatahes c.400 AD Püha Jerome soovitas kristlikel naistel minna kloostritesse, et mitte avalikes saunades käia.
Ning c.500 AD kaeti arvatavasti seni alasti Kristusega eksiteerinud krutsifiksidel, viimase genitaalid (või siis niued peenema nimega)...

Samas ühissaunas, me ju teinekord käime ja ilma mingi häbita? Ju siis seal lööb meie paganlik mina välja

Regiooni omapära, pakun et lääne-eurooplast nii naljalt paljalt ühissauna ei saa Kristlus selles suhtes huvitav usund, et seda kohandati igas maailmanurgas vastavalt kohalikele tavadele ja tähtpäevadele. See aitas arvatavasti levikule ikka päris palju kaasa... Koptid Egiptuses ja õigeuskilikud Venemaal on mõlemad kristlased, aga tavad on üsnagi erinevad. Jesuiidi misjonärid olid usu kohandamisel kohalikele tavadele osas vist päris osavad?

[Some]

Põhimõtteliselt ei vaidlusta ma kindlasti mitte... Ma jätaks isegi selle "religiooni" sealt kristluse tagant ära. Siis saaksime rääkid tema olemusest, sest see "kristlik religioon" kipub juba teatavat ideoloogia hõngu omama - seda viimast olenevalt ajastust ja ruumist, milles ta parajasti eksisteerib.
Samas need eetika ja moraalinormid olid ennem 1.sajandit üsnagi valikulised. Võiks öelda, et mingi kindla kogukonna (sageli vaid perekonna) sisesed ning teistele "väljaspoolseisjatele" ei laienenud või ei pidanud nad neid neile teatud olukordades rakendama...
Vastasel juhul ei oska mina selgitada, kuidas korraga see "viirus" etnoseid-klasse-sugusid-ameteid ületades levima hakkas ning nii kuradi seksikas oli...
Mingi lunastusega või dualistliku maailmapildiga seda fenomeni kohe kindlasti minu subjektiivsel arvamusel ei seleta...

Ma ise arvan et religiooni laienemisega saadi oma leeri lihtsalt rahvast juurde ja see oli domineerimisel kasulik. Kui enne seda olid üksikisikule "omad" ainult oma rahvakillu või siis haldusterritooriumi liikmed, siis mingil hetkel said "omadeks" ka need rahvad kes sinuga sama religiooni või siis hiljem ideoloogiat jagavad. See annab teatava konkurentsieelise väiksemate kogukondade suhtes.

Seda küll, kuid igikestev küsimus on "miks laienes?". Miks ta laienes nii plahvatuslikult (nagu hiljem ka islam)... See, et omadeks said erinevad etnosed on tõsi, kuid see oleks vaid konstanteering. Mingit domineerimisest ennem komandat sajandit, mil arvatavasti hakati kiriklikku struktuuri ülesse ehitama küll väita ei saaks..kui vahetult peale sedagi!
Muideks ühesugune ideoloogia oli kogu rooma elanikkonnal - ka mitte-kodanikel. Kolmandal sajandil see religioosusega vürtsitatud ideoloogia enam ei töödanud..
Veidi viletsasks ühenduslüliks, erinevate etnoste vahel, jäi ka ühesugune religioon omal ajal tõeliselt võimsa maailmausundi maniluse puhul.

Vast oli asi selles et erinevalt teistest usunditest tegeles kristlus usinasti enese müümisega? Korralikud müügiargumendid (paradiis või põrgu) ja koolitatud müügimehed (misjonärid) võisid päris hästi tumedale rahvamassile peale minna. Pealegi erinevalt teistest usunditest pööras kristlus lihtsatele inimesetele vast rohkem tähelepanu? Vaese inimese religioon või miskit sedamoodi... Enamik teiste usundite preestreid oli pigem eliidile oma lobby suunanud. Ehk siis kristluse turundus juhtus parasjagu õigel ajal õigeid otsuseid tegema. Kuidas muidu just see pisike judaismi usulahk suutis ennast suureks üles töötada?