www.militaar.net

Lihtsalt jäi arsaamatuks milleks sinna metsa ikkagi ronida?

Küll lasevad - enam nad seda viga ei tee, et midagi alles jätavad! Ja ma olen alati olnud veendumusel, et kui asi niikaugel, et vaja metsa joosta (kauemaks kui paariks nädalaks), siis on asi otsustatud.
Aga see on minu kindel veendumus, mida pole võimalik ümber lükata, seega pole mõtet teemat minuga edasi arendada

Arnoldi arvamusega 100% nõus ja rohkem ei kobise mina sel teemal.

stuka kirjutas:Lampi ei lasta kedagi maha,kui mitte rääkida etnilisest puhastusest.....
Arnold kas sa tahad öelda,et laseme kõik maha kes 16-56?
Lihtsalt jäi arsaamatuks milleks sinna metsa ikkagi ronida?

Püha lihtsameelsus...võtaks siis kätte venelaste poolt uuemal ajal peetud sõdade statistika (Afganistan näiteks) ja võrdleks seal sõjaväelaste ja tsiviilohvrite suhet. Lampi ei hakata...ei muidugi, kus sa sellega.

Metsa on vaja "ronida" selleks, et sealt metsast korraldada varitsusi vaenlase tagalakolonnide pihta - meelsasti külgmiinide, kaitselaengute ja distantslõhkeseadmetega.

Peale konventsionaalse sõjapidamise on Eestis hädavajalik pidada sissisõda vaenlase logistika vastu.

Ma ei välistaks ka seda, et venelased teevad etnilise puhastuse tungides Eesti kallale. Ka WC-potte on venelastel veelgi vaja.

Võtteks aluseks esmased parameetrid

Takishi kirjutas:Seljakotti pole, on koduvõtmed, mobiil, 100 krooni ja tsiviilriietus ja sõduri taust, soov oma üksuse juurde jõuda mingi hetk. Arvestades et mobilisatsioonipunkt on segi pommitatud ja vaenlase sõdurid löövad pealinnas uksi maha, otsivad kodusid läbi. Linna minek on välistatudsõnaga, mingeid suitsusignaale ma ei saada, olen sõdur ja varjun.[/b]

Arvestan sellega, et sõduri tasuta mul pole ja mitte ükski üksus mind kusagil ootamas pole.
Esiteks üritan vabaneda mobiilist, kuna seda on võimalik jälitada.
Selle 100 krooni eest aga üritaksin mingisugusest suvalisest külapoest omale osta noa, tikke, tamiili ja kile/koormakatte. Loodaksin lihtsalt sellele, et on üldine segadus ja kuhugi suvalisse külakolkasse pole vaenlased ehk veel jõudnud, rääkimata tagaotsitavate nimedest-nägudest.
Sealt külast kaoksin koheselt nagu tuul suvalises suunas, otsides omale mingisuguse loodusliku koha mida ma oma arunatukesega vähima energiakuluga suudaksin kaitsta.
Ja siis tuleks pikk pikk meenutus sellest mis ma jahinduse, lõksude ja relvakäsitluse kohta õppinud olen.

nõiatar kirjutas: Esiteks üritan vabaneda mobiilist, kuna seda on võimalik jälitada.
Selle 100 krooni eest aga üritaksin mingisugusest suvalisest külapoest omale osta noa, tikke, tamiili ja kile/koormakatte. Loodaksin lihtsalt sellele, et on üldine segadus ja kuhugi suvalisse külakolkasse pole vaenlased ehk veel jõudnud, rääkimata tagaotsitavate nimedest-nägudest.
Sealt külast kaoksin koheselt nagu tuul suvalises suunas, otsides omale mingisuguse loodusliku koha mida ma oma arunatukesega vähima energiakuluga suudaksin kaitsta.
Ja siis tuleks pikk pikk meenutus sellest mis ma jahinduse, lõksude ja relvakäsitluse kohta õppinud olen.

Koormakate 3x2m vms, 45 krooni Krauta. Peab vihma, saab väikseks kokku pakkida, mahud ise alla ja varustust ka.
Mobiili vast jälitama ei hakata, kui kogu võrk maha lüüakse, aga see selleks. Ei tea ju , mis juhtuma hakkab.
Mingid jahimehe oskused baastasemel võiks olemas olla
JA aeroobse kestvustreeninguga harjunud keha.

Nüüd on lõpuks ilmad jälle sellised "õiged", saab hakata harjutama. Ratas on väga tänuväärne abivahend - kaalub sama, mis kuulipilduja ja pikad teelõigud võimaldab kiiresti läbida. Samas, võpsikusse saab kaasa võtta.

Keegi veel käib vabast ajast metsas sellisel viisil individuaalselt piknikul oma varustust testimas?

Palun nimetage, mis protsendil külapoodidest on pidevas pakkumises: noad (plastnuge ärme mõtleme); tamiil; koormakate-kile. Tikke tõesti on aga enamustes "külapoodides" muud nänni küll ei ole. Kui hakata rääkima suurematest alevitest - siis võib-olla tõesti. Selle peale ma ei soovita nüüd küll lootusi rajada, võib väga masendavaks osutuda

Olulisem kui varustuse pärast praeguses olukorras muretseda (v.a. relvastus, selle üle peab kogu aeg muretesema) on asukohtade läbimõtlemine. Kui on tõsine plaan venelane tuleku korral vastu hakata, saab kriitiliseks õigel ajal baseeruda paika, mis on valmis mõeldud (kuid väga hästi saladuses hoitud). Kui joostakse suvalisse kohta siis kui häda käes jääb liiga palju juhuse hooleks.
Asukoht peab olema mitte liiga kaugel mõnest suuremast teest, samas raskesti leitav, natuke ebaloogiline, kuid taktikaliselt hea.
Kohti kuhu asuda peab olema mitu.
Samuti on oluline läbi mõelda kuidas toimib side lähemate kaaslastega. Mingit suurt organisatsioni pole mõtet oma pundi tasandil planeerida. Piisab väikesest salgast. Kui vastupanu vähegi õnnestib ja mõne kuu vastu peame, siis jõutkase suuremate struktuurideni.

Walther kirjutas:Kui on tõsine plaan ????? tuleku korral vastu hakata, saab kriitiliseks õigel ajal baseeruda paika, mis on valmis mõeldud (kuid väga hästi saladuses hoitud). Kui joostakse suvalisse kohta siis kui häda käes jääb liiga palju juhuse hooleks.

Õige.

Peidikuid on ka vaja. Kui on plaan vastupanu osutada, nii noast ja tikkudest jääb väheks.

Tegelikult tuleks teema äkki kaheks jagada: esiteks n.ö "tsiviilvariant"- eksid metsa ja pead seal mingi aja hakkama saama. Teine variant, et tegeled metsas enda "aktiivse varjamisega" sõjaolukorras. Muidugi ei ole meil siin sellist ürgmetsa, kuhu nädalateks eksida saaks- kõndides jõuad mõne päevaga ikka kusagile asustet punkti välja, aga selleks puhuks võiks lisada ülesandesse faktori "jalavigastus"- ehk liikumisvõime on piiratud. Ka ei ole "tsiviilvariandi" puhul ilmtingimata vaja relva, pigem oskust kala püüda, ja tunda oma kodumaa taimestikku ja milliseid marju-vilju tarbida. Relvast ei ole peale Näsiniinemarjade söömist erilist kasu "Aktiivse varjamise" puhul muidugi tuleks muretsada relv, aktiivse varjamise all mõtlen ma olukorda kus mingi territoorium on okupeeritud, ja vaja end varjata, samas relva olemasolu võimaldab juhuslikult pealesattunud vaenuliku elemendi likvideerida. Ka oleks sel juhul vajalikud oskused varjatult liikuda ja oma liikumise tagajärjel tekkinud jälgi maskeerida. Ka ei ole relv iseenesest mingi garantii, et metsas ellu jääd: kui kasutada relva küttimiseks võib lasu peale kohale vajuda suur hulk relvastatud okupante, kes on üpriski huvitatud "jahimehe" eluküünla kustutamisest, ka ei ole relv mingi garantii, et lähed võssa ja viie minuti pärast tuled sealt välja kits seljas- kui ei oska liikuda ja kuivanud okste praginal ringi trambid ei ole lootustki loomale lähedale jõuda.
Noa ja tikkudega saab palju ära teha: saab süüdata lõkke ja seda mõne jämeda paku, või kännu lõkkeseviskamisega pikalt hõõguvana hoida, nii jätkub tikkudest kauaks. Noaga saab näiteks valmistada midagi harpuuni või västralaadset, mis omakorda võimaldab jõest mõne kala kätte saada. Jällegi on teadmised tähtsad- näiteks teadmine, et just praegusel ajal tulevad kudema Lõhe ja Forell, et jõgedes liigub praegu Silmu( Sutti) ja nii edasi. Muidugi võib arvestada asjaolu, et kui nälg väga näpistama hakkab, muutuvad suupäraseks ka muidu mittesöödavad roomajad ja kahepaiksed: olen ise näinud kuidas ellujäämislaagris kaasvõitlejad konni sõid, ise plaanisime ühe priske rästiku moorimist, kuid selle keelasid ülemad rangelt ära, põhjus: rästik on looduskaitsealune liik
Minuarust on looduses ellujäämiseks, ja et ellujäänu oleks võimeline liikuma ja vajadusel võitlema, tähtis käia pidevalt metsas, nii harjub inimene metsas liikuma ja tunneb end mugavalt. Seda on soovitatav teha üksinda, nii harjub liikuma hääletult ja nii näeb näiteks loomi rohkem, kui kahekesi, aga looma nägemisest tema tabamiseni ei ole enam palju maad.

Ahjaa kui ühe sõnaga kokku võtta kuidas ellu jääda, ja mitte ainult Eesti looduses: improviseerimisvõime.

Mõmps kirjutas:Noa ja tikkudega saab palju ära teha: saab süüdata lõkke ja seda mõne jämeda paku, või kännu lõkkeseviskamisega pikalt hõõguvana hoida, nii jätkub tikkudest kauaks.

Nuga ja tikud on loomulikult hädavajalikud looduses ellujäämiseks. Aga minu arvates meie oleme põhiliselt sissindusest vestlemas.

Sissile suure ilusa lõke tegemine on kergesti saatuslik viga. Tuleb vähemalt vahepeal suur suits ja soojusjälg on ka väga suur.

Teisest küljest seal looduses on hädävajalik saada vähemalt sooja jooki.

Sellest Trangiast ma olen juba kirjutanud ja soovitan seda veelgi soojalt. Aga on ka lihtne, kerge ja odav variant saada sooja jooki. Plekist kruusi külgedesse võib puurida väiksed augud rauatraadist sanga jaoks (käepideme juurde ja vastastikku). Selle sangaga saab riputada kruusi väga väikse lõkke peale. Isegi lõket pole vaja vaid võib kasutada grillide süutamiseks mõeldud "sytytyspala" Eestis valmistatakse Rainbow nimega - saa Prismast. Ainult ühe sellise väikse tüki poletamisega saa 6 minutiga sooja joogi ilma et teeks suurt suitsu ja soojusjälge. Müügipakis on 20 tk ja maksab ühe euro. Olen isiklikult katsetanud seda. Rauatraati sissil peab nagunii olema.

Muidugi see Rainbow sytytyspala toodab hulga tahma kruusi külge, aga mis siis - sooja jook on elu ja surma küsimus.

Takishi kirjutas:Koormakate 3x2m vms, 45 krooni Krauta. Peab vihma, saab väikseks kokku pakkida, mahud ise alla ja varustust ka.

See Koormakate on suurepärane asi. Sellest annab teha hea "telgi".

Soovitan teha nii, et teine ots tuleb väikse auguga (kolmnurk näiteks 20x20x20 cm) ja teine ots umbes 1mx1mx1m. Seega "telgis" on ventilatsioon, et riided ei lähe märjaks, aga ikka annab varju nii vihmalt kui ka tuulelt.

Koormakates on juba valmiks hulga kinnitusrõngaid nööride jaoks aga mina lisasin selle väiksema otsa jaoks kaks rõngast (nöörikohta) juurde. Väiksemas otsas ülejäänud kate tõmmatakse matrassi alla. Võib nurkadest kinni siduda.

Mis on sissile esialgu vaja:

SELGET PEAD ja RAHU, millele eelneb/järgneb:

a)toit ja selle hoiustamine/valmistamine
b)peidukoht ja selle asukoht(elamu/korter või mets?)
c)varustus-relvastus, riietus-ka tsiviil.
d)kui palju hakkab ennast varjama koos ja kas tekib koheselt KV-line juhtimisliin. Eks varjamisega seoses on asi, mis mõjuma hakkab, meeste närvid ja sellega seoses tekkiv võimalik alkoholi tarvitamine.
e)passiivne või aktiivne varjamine, kuni asi selgub ja tekib rohkem kontakte
f)mitu peidupaika igal inimesel-teised ei peaks teadma vähemalt 1-2-te neist.
g)dokumendid?-võltsitud ja/või õiged.
h)medikamendid
i)isikud, kellele võib toetuda-arstiabi saamine, info saamine

Käärmani raamat võiks olla mõtlemiseks ja ettevalmistamiseks igal foorumi liikmel lugemiseks.

PS-kõike seda peab tegema ENNE, kui ... ja võimalusel olema dubleeritud.
Ühe väljalangemine ei tohi tekitada ohtu, et abi ei saada.

Kui vene keelt valdad, siis on olemas selline nõukaaegne raamat nagu V. G. Volovitši "С природой один на один"

http://lib.rus.ec/b/255565/read

Väga hea raamat, mis viidab mitte ainult mingi üksikute inimeste lugudele, vaid ka teaduslikele uuringutele. Raamat oli mõeldud sõjaväe- ja tsiviilpilootidele jne. See on just nimelt teaduslike andmete poolt väga kasulik, aga mitte ka ainult.