www.militaar.net

No kummaline on seda siin hummelile rääkida aga ehk saab mõni teine ka ülevaate

Õppust Kirdekonn, ei toimu sel aastal ei nime ega sisu poolest. Minu teada ei ole seda plaanis ka järgnevatel aastatel. Selle asemel toimuvad hoopis nö "Kirdekonna kullesed"!
Detailsemalt "peaks" asi välja nägema järgmine:

Kogu tegevust juhib KRK ja üks JP ülem.
I kulles - Vahi, Kupi, Viru ja Tapa pataljonide NAKis viiakse läbi tutvustus teiste relvaliikide koostööst. Isegi teatud juhised anti. Iseasi kuidas neid läbi viidud on.
II kulles - aspirantidele viiakse kolmes JPs üheaegselt läbi TEWT (taktikaline harjutus ilma üksusteta), kus osalevad ka toetavate relvaliikide aspirandid. Eesmärk on lahingu planeerimine koostöös teise relvaliigiga. Koostöö kohad jalutatakse nende plaanide alusel maastikul läbi, samuti viiakse läbi plaanijärgsed juhtimisprotseduurid. Isegi mõned konkreetsed õppeküsimused on määratud.
III kulles - viiakse läbi jälle kolmes JPs üheaegselt, nüüd siis rühma tasemel allüksuse kursusel. Siis on miinimum eesmärk aspirantide vaheline koostöö (kusjuures toetavad erialad näevad ka JV reaalset rühma). Kuid sõltuvalt võimalustest võib kaasata ka terve toetava allüksuse (rühma), mis siis osalise toetuse teostab või vähemalt näeb, mida peaks tegema.
IV kulles - (see vist polegi enam kulles, sest jalad peaksid arenenud olema ) toimub varasemaga sarnaselt, kuid nüüd kompanii tasemel kursusel. Kusjuures nüüd on taotluslik juba allüksuste kohalolek jalaväe toetuseks. Selles etapis on juba mõistlik siduda ka toetavaid relvaliike omavahel. Lisaks lahingulisele koostööle lisanduvad ühine reaalne julgestus ja tagala.

Pärast nelja kullest lähevad üksused KT-le, kus esimesel nädalal harjutavad pataljoni koostööd. JP tegutseb nüüd ilma suurema ÕT, STV ja Pion (üksuste) toetuseta, kuid omavaheline koostöö ja relvaliikide toetuse arvestamine toimub siiski.
KT teine etapp on väeüksuse (JVBr/KRK) kokkuharjutamine, kus toimub uuesti erinevate relvaliikide koostöö. Jälle aspirantide, jaoülemate aga ka KÜde, PÜde tasemel.
Ning viimaks KT viimane osa, kus lahingud peetakse nii nagu neid ikka on peetud.
Seega saab tulevane reservrühmaülem teha 6 korda lahinguplaani, kus teiste üksuste tegevuse koostöö sees on ja mida ta koos nendega kavandanud on. No hea küll, mõni saab vähem.

JP kokkuharjutamine on aga nii "habemega" teema, et ma ei tea milleks seda soojendada?
Ühel rühmaülemal ei ole erilist vahet, kas teise kompanii rühmaülem on temaga ühel väljal või ei ole. Ka lahingus oleks ta nii kaugel, et otseselt tunda ei ole.
Kompanii ülemad harjutavad oma koostööd ühes pataljoni staabiga erinevatel kaardiharjutustel. Kõigi nende "kulleste" käigus võtavad nad aluseks pataljoni ja suuremagi koostegevuse (N:ÜTE).
Ehk oleks tõesti, parem, kui kõik need kullesed toimuksid ühes kohas, kõik JP kompaniid ilusasti koos, toetusüksused ümberringi. Täna see nii ei ole aga päris P----s ka midagi ei ole.

Kui see Vahip või muu "agent" sellist juttu rääkis, siis ta on vähe informeeritud (mis on halb) või ei täideta MaV ülema korraldusi (mis on ka halb )
Et toetusüksuste pataljonides koostööõpet ei toimu, seda ma eriti ei usu. Iseasi, kui meil on erinev arusaam sellest koostöö õppuse formaadist ... nagu see jalaväe puhul näikse olema.

JOKK

I kulles - Vahi, Kupi, Viru ja Tapa pataljonide NAKis viiakse läbi tutvustus teiste relvaliikide koostööst. Isegi teatud juhised anti. Iseasi kuidas neid läbi viidud on.

Minuteada vaid Virus ja Tapal. Muudest ei tea. Iseenesest halba ei tee, kui teatakse midagi teisest relvaliigist. Ajateenijad saavad suhteliselt hea (sõltub läbiviijast muidugi) tutvustuse, kuid kaadri teadmised kipuvad kardetavalt maha jääma. Eks puuduvad ka asjakohased lihtsad õppematerjalid, mida kaader saaks ise uurida või (ja?) vastav ettevalmistus on puudulik kv õppeasutustes.

II kulles - aspirantidele viiakse kolmes JPs üheaegselt läbi TEWT (taktikaline harjutus ilma üksusteta), kus osalevad ka toetavate relvaliikide aspirandid. Eesmärk on lahingu planeerimine koostöös teise relvaliigiga.

Kui see, mis kohe tuleb - positiivne. Võtta kokku ette valmistatava jalaväepataljoni ohvitserid ja aspirandid ning teha koos planeerimist on väga arukas just pataljoni koostöö arendamise seisukohast. Suurtükiväest piisab tuletoetuselemendist (ehkki nende funkstioon on vaid kokkulepe = laiem probleem). Kuna jalaväepataljoni pole kahjuks pm õnnistatud mingisuguse arvestatava oma õhutõrjeelemendiga, on mõningate õhutõrjujate kaasamine samuti õige.

III kulles - viiakse läbi jälle kolmes JPs üheaegselt, nüüd siis rühma tasemel allüksuse kursusel. Siis on miinimum eesmärk aspirantide vaheline koostöö (kusjuures toetavad erialad näevad ka JV reaalset rühma). Kuid sõltuvalt võimalustest võib kaasata ka terve toetava allüksuse (rühma), mis siis osalise toetuse teostab või vähemalt näeb, mida peaks tegema.

Sellest ma ei saa enam päris täpselt aru. Tuleks läbi viia reaalsed kompaniiõppused, kus kompaniid on maastikul reaalsete tugevdustega (näit PiJ) ehk pm kompanii lahingugrupid. Tuleks panustada reaalsele tegevusele ja väli-juhtimisele maastikul erinevates lahinguliikides ja -situatsioonides.

IV kulles - (...) toimub varasemaga sarnaselt, kuid nüüd kompanii tasemel kursusel. Kusjuures nüüd on taotluslik juba allüksuste kohalolek jalaväe toetuseks. Selles etapis on juba mõistlik siduda ka toetavaid relvaliike omavahel.

Minumeelest võiks üritada siin juba koostööd kogu pataljoniga selliselt nagu ta maastikul välja näeb. Pm II etapi tegevus maastikul. Ainus relvaliik, mis peab jällegi lisanduma, on ÕT, sest seda pataljonis pole, aga ilma ka sõdida ei saa. Kui JVKo-d suudavad teha lahingus koostööd JvP PiR jaoga, JvP TTRK-dega ja MPPa-ga, suudavad nad seda ilmselgelt hiljem ka PiKo, TTKo, StVP ning ÕTP-ga (ja vastupidi). Näiteks ei ole mingit olulist protseduurilist vahet, kas tuletellimus edastatakse 120mm või 155mm torudele või kes edastab. Kui JvKo ülem on reaalselt näinud-kogenud, mis võimed on JvP PiJ-l rünnaku toetamisel, suudab ta ka ette kujutada, mis võime on samas PiKo PiR-il.
Brigaadi leveli kaudtule ega ka pioneeri kohene kaasamine ei ole eriti otstarbekas, sest need peaks veel esmalt ise oma koostööd treenima. PiKo peab suutma ühtlasi tegutseda rahuldavalt JvKo-na ja suurtükk peaks näiteks treenima lisaks koostööd õhutõrjega. StV teema on, et pärast meeskonna-rühma õpet patarei taseme tilu-liluga ei venitata, vaid minnakse kohe üle pataljoni koostöö treenimisele. Kui rühmad on saanud esimese 2-3 kuuga kvaliteetse õppe, saab pusle järgnevalt maastikul kohe pataljonini välja kokku panna. Esimesed paar päeva läheb paikaloksutamiseks, kuid siis hakkab toimima. Eriti oluline, et pataljoni enda toetus- ja juhtimisosad saaksid kvaliteetpraktikat.

Arvan (räägitakse, et seda olla mingi aeg tagasi väljendanud ka mingid lääne eksperdid...), et meil raisatakse lahingüksuste väljaõppes järkjärgulisele venivale ettevalmistusele teenistusaega ja koostöö kinnistamine jääb nõrgaks. Näiteks stiilis tuubime miski 3 nädalat sõdurile kuulipildujat, mida ta juba SBK ajal nädalajagu õppinud. Siis teeme jagu 5 nädalat ja siis teeme rühmaga otsast sama asja. Sõdur drillib kuivalt oksendamiseni, lõpust jääb aga juhtkondadel koostööd napiks ja ei saada välijuhtimise praktikat. Pole ime, et sõdurid kurdavad ajateenistuse üksluisust ning pikkust, aga suuremad õppused ei taha samas väga hästi sujuda (+jalaväelaste osalus RÕK-ides 1/2 ja 2/3 vahel)...

Kompanii ülemad harjutavad oma koostööd ühes pataljoni staabiga erinevatel kaardiharjutustel. Kõigi nende "kulleste" käigus võtavad nad aluseks pataljoni ja suuremagi koostegevuse (N:ÜTE).

Kõik ok ja kaardiharjutused on algfaasis väga vajalikud, kuid väidaks, et kompanii/pataljoni juhtimine ja tegevus FTX-il on igas mõttes palju keerukam, kui kirjutamine ja joonistamine MAPEX-il. Ettearvamatu inimfaktor, -tehnika ja maastikuomadused kipuvad täideviimist pahupidi pöörama. Seejärel ei juhi enam paberid-kiled vaid juhiomadused, kogemused, otsustusvõime ja paindlikkus-leidlikkus. Neid saavad aga juhtkonnad koguda vaid praktilise allüksuste peal harjutamisega välitingimustes.

Ehk oleks tõesti, parem, kui kõik need kullesed toimuksid ühes kohas, kõik JP kompaniid ilusasti koos, toetusüksused ümberringi. Täna see nii ei ole aga päris P----s ka midagi ei ole.

Ei ütlegi, et kõik täitsa pees, aga eesmärk võiks olla teha asju targu mitte nii nagu on tehtud, vaid püüelda võimalusel paremuse poole. Arenguruumi ju on.
Et pataljonile tehakse MAPEX/TEWT üheskoos on minumeelest juba hea. Veel parem oleks, kui sellele järgneks ka FTX üheskoos, kus saaks testida, kas juhtimine ja koostöö pataljonis ka tegelikult toimivad. Saaks võrrelda, millistes kompaniides on õpe tehtud paremini, millistes halvemini. Viletsamad saavad kiireks järgiaitamiseks ka juhiseid ja kogemusi. Järgmine kord (KT) läheb paremini.
Pataljoniõppuse saaks teha vaid KVKP-l, kus on taktikaliselt võimalik manööverdada ka tegelikut - KT maa-alapiiranguid arvestamata. Ainult nii on võimalik testida nö full & live KV JvP taktikalist eeskirja, struktuure, varustustabeleid jms.

Kui see Vahip või muu "agent" sellist juttu rääkis, siis ta on vähe informeeritud (mis on halb) või ei täideta MaV ülema korraldusi ...

Ei saa detailidesse laskuda, aga konkreetse isiku ametlikult vahendatud tahe, et JvP 2 kompaniid "ei tohiks koos harjutada, sest mida siis teha KT-l", on eeldatavalt ka ligilähedaselt kusagil jäädvustatud. Mis põhjendus (ei mahu polügoonile?) aga VaP -le edastati, ei saa praegu sedavõrd kinnitada.

Kõik on otseloomulikult JOKK, nagu EV-s üleüldiselt kohane, aga riigikaitse areng see igatahes ei ole ja ise loomulikult ka midagi muuta ei saa...

Lohutab aga see, et vähemalt oma üksuses suudame väljaõppeliselt juba kuu enne Kevadtormi vastavast tasemest laiemalt mõelda.