www.militaar.net

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=66897109 Veidi kaugele sattunud tegevus aga siiski...

Küllap see palestiinlane Ahmed Farajallah ja Advanfort ikka üks meie kohalik Al-Qaeda rakuke ole. Üldse ei imestaks kui ühel heal päeval need meie piraadikütid end endi üllatuseks hoopis Al-Qaeda ridadest leiavad. Rahvusvahelises meedis saavad siis Eesti ja eestlased jälle palju positiivset tähelepanu, mis kindlasti Moskvale eriti südameläedane, nii palju siis võitlusest piraatide ja rahvusvahelise terrorismiga. Huvitav, kus küll kohalike jõustruktuuride silmad on et igasugu kahtlaseid pursuisid meil siin nii vabalt tegutseda lastakse või koguvad teised hoopis Selile talveks küttepuid ja pole aega asjaga tegeleda?

http://www.wjla.com/articles/2011/07/ma ... 63672.html

sadist kirjutas:Iga kord ennem pealemunsterdamist antakse uued relvad ja varustus ning tase on seinast seina. Vahel saab püstolid ja pika püssi eraldi, vahel mitte.
Sõltub turvafirmast ka, saarlastel olen näinud suisa futuristliku välimuse ja suurte optikatega pikki püsse ja samas seisab teise firma mees häbelikult pumbaga. Mõnes firmas on ainult 2-3 erinevat marki relvi, teises oma 20.

Niipalju kui meediast ja asjaomastelt on läbi tilkunud, siis mereväe ja turvafirma laevakaitsemeeskonna argipäev erineb nagu siga ja kägu. Esimesed saavad riigilt palka + missioonitasu ja kodumaal medaleid. Kontakti korral toetakse kopteritelt ja teistelt laevadelt ning vigastatud saavad korraliku ravi laeva peal voi kaldabaasis ning evakuatsiooni kui vaja. Palk tuleb kindlal päeval panka ja pensionikindlustus tiksub.

Turvafirmades on palk mereväest suurem, kuid kogu muu toetus sisuliselt puudub. Palga maksmises esinevad torked. Makse ja kindlustust maksad ise kui maksad. Enamik ei maksa. Kui tööga teenitud raha jagada kogu aasta peale, sest ooteasendis olemise eest tasu ei maksta, siis keskmine kuupalk enam mereväest oluliselt ei erine. Ma ei saa ausalt öeldes aru, kuidas heas vormis mehed on nous sellise riskiga, kui voiks sama raha teenida EL piires? Kontakti korral piraatidega pead ise välja rabelema, sest peale laeva peal oleva tiimi ja varustuse-relvastuse millelegi ega kellelegi loota ei ole. Tuttav oli rahul, et sai snaipri erialaga suurema pohipalga, kuid parameedikule maksti veel rohkem, sest kaubalaeva peal kaldast kaugel voib parameedik ja tema sidumisoskused voivad olla elupäästjad. Igas tiimis kindlasti snaiprit eiga parameedikut ei ole ja kui relvastuski on iga kord erinev, siis tulebki saada hakkama sellega, mis parasjagu antakse, isegi kui see on sileraudne pump voi vana Mauser. Haavlikal on rusikareegel, et praktiline laskekaugus meetrites on haavlite läbimoot millimeetrites x 10 meetrit, ehk 5mm haavel niidab veel 50 m pealt. Kuuliga maksimaalselt 100 m. Vint laseb muidugi kaugemale, kuid kui on vana logu, siis piirdub sealgi laskekaugus 150-200 meetriga, siis hakkab hajuvus segama.

Ise eelistaksin voimalikult kompaktset 223 voi 308 poolautot 3-6x suurendava optikaga, sest automaadid on keelatud ja peab olema selline relv, millega nii mere peale lasta kui laeva sees toimetada saab, kui asi CQBks kisub. Pikema toruga 223 ja 308 poolauto praktiline laskekaugus on molemal 500-600 m ja hoiatuslaske saab teha molematega. Muide, kes liikuvalt laevalt teise liikuva paadi pihta sihitud kaugtuld planeerivad anda, ärge kujutage endale ette, et see oleks väga kaugele ja täpne. USA rannavalve lendab helikopteriga kiirpaadi korvale paraleelsel kursil ja siis monekymne meetri pealt lastakse 50 BMG Barrettiga mootor auklikuks. Need on siis mehed, kes seda pidevalt drillivad. Palju mereväelased voi turvafirmad mere peal laskmist harjutada saavad enne missiooni?

Piraadid on peamiselt harimatud maakad, kes lihtsalt oodatava dollarikuhja nimel röövimisega tegelevad. Aadetest pole seal haisugi, puha äri. Bosside ja rahastajate villasid on Somaalias palju ja kombitsad ulatuvad ka suurematesse sadamatesse, ostetakse eelinfot, mis laeva peal kaitset ei ole ja väärtuslik laadung. Ma imestan, et neid villasid pole siiani droonidelt voi laevadelt rakettidega puruks lastud? Suuremaid mereröövlioperatsioone takistab ka see, et siis tuleb rahanutsu suurema karjaga jagada, kuid kaldast eemal on ka suuremaid baasaluseid nähtud, millest siis väiksemaid paate välja saadetakse ja reidide vahel puhatakse.

Palun jagage kogemusi, kas tavaliselt makstakse ainult laeval oldud aja eest palka voi kogu missiooni eest, mille sisse kuulub ka pikk passimine hotellis voi baaslaeval? Kui palk kokku arvestada, siis palju keskmine sissetulek on kalendikuu voi aasta jooksul?

Mis sa räägid, peale USS Cole'i juhtumit kuuluvad tegelased 12,7 mm Browningute taga iga jänkide sõjalaeva põhivarustusse. Meie miinijahtijatel olid taolises rollis MG3'd.
Miks neid pannakse ja miks seal ei piirduta madrustele välja antava optikaga poolautomaadiga?

Kapten Trumm- sõjalaev on sõjalaev, seal võib tuumapommi ka vedada. Turvafirma allub tsiviilseadustele.
Leo- palgasüsteem oleneb firmast. Praegu seoses India juhtumiga kuulsas firmas makstakse kindlat kuupalka, mõnes jälle hotellipäevade eest natuke vähem kui nn transiidipäevade eest ja eriti rotid firmad nt üks väljavalitud rahva oma, ei maksa hotellipäevade eest üldse. Viimases on muide ka kindel vallandamine Columbia spordirõivaste kandmise eest, kuna logo meenutab va aadu haakristi.

Seda ma räägingi, et Browningu puudumine turvafirmadel tuleb ikka seadustest, mitte vajaduse puudumisest või tabamise võimatusest.
II maailmasõja aegsetel jänkide torpeedokaatritel, mis täiel käigul loopisid mis kole, oli taolisi lausa 4 tükki peal.
Turvafirma saab pidada relvi, mida nt USA-s võib eraisik poest osta (poolautomaatseks ümber ehitatud sõjaväe automaatideni).

Noo, see oli siin järjekordne vaidlemine lihtsalt selleks, et saaks ainult vaielda
Loomulikult on MG-3 merel etem relv kui SLR, lahendaks probleemid juba eos.

Vastuseks veel Leo küsimustele:

1. Relvad antakse iga reisi jaoks uued. Varem testiti neid kliendi laeval kaptenisillalt, nüüd on see kuuldavasti keelatud ja proovilaskmisi tohib teha ainult baaslaevadel- kui sadamast otse kaubalaevale lähed, siis ei saagi. Moonakogus on jällegi iga kord erinev, mõnikord tiimi peale 10-15
lasku, vahel rohkem. Ega merre liikuva pappkasti pihta erilist sisselaskmist teha ei saagi, pigem relvade korrasoleku kontroll. Viimati oli minu paarilisel näiteks kümnest lasust kolm tõrkega

2. Rotatsioon sõltub firma poliitikast, tellimustest ja vahel ka töötaja enda tahtest. Mõnes firmas on lühiajalised otsad hea palga eest, kuid pärast oled teadmata pika aja kodus. 3+1 rotatsioon ei toimi praegu vist mitte üheski firmas. Kui aga juba seal oled, on vahel võimalik omal soovil kauemaks jääda, kõvemad pässid on olnud 11 kuud järjest. Palk on keskeltläbi sama mis Afganistanis, seega teoreetiliselt on võimalik üle 20 000e aastas teenida. Ei ole muidugi ulmesumma, kuid siiski üle kahe korra enam kui EKV seersandil, lisaks pikad puhkused mitu korda aastas, tasuta reisimine ning missioonil tasuta elamine.

Kuulge, kas meite poisid on Indiast vabaks saanud või ikka istuvad seal valvelaevaga vangis? Ongi ära unustatud sinna?

Vangistust pikendati jälle 2 nädalat ehk kuni 10 dets. Süüdistus illegaalses relvaäris võeti maha, praegu uuritakse endiste sõjaväelaste võimalikku seotust NATO luurega

Tunnen kaasa neile. Arvestades milline üleüldine mustuselembus hindude juures valitseb siis võib ette kujutada mis peldikud nende vanglad õieti on. Rääkimata siis kahvanägudest mustade keskel. Muidugi India korrakaitseorganid lasevad selle olukorra peal liugu nii kaua kui vähegi saab- hea igasugustel raportitel ette kanda kui tublid nüüd MEIE õieti oleme. Mainimata, et india valitsuse iseärasusesks pidi olema üleüldine lokkav bürokraatia. Ehk uurimised jms formaalne vormistamine võtab ka jubedalt aega.

Ega jah..


http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-me ... d=67391170

Ei tea kas sellise "ooteaja" eest saavad palka ka ikka? Küttide elu on hullem kui piraatide elu, sest nad peavad tegutsema seaduse raames ikkagi. Palk tõenäoliselt nirum. Seega aeg poole vahetuseks

Vot ei tea.. hotellides ja baaslaevadel istumised nädalate ning isegi kuude kaupa on siiani ilusasti kinni makstud kindla kuupalga alusel. Firma saadab neile toiduraha küll ning pakkus varianti mehed eeluurimise ajaks hotelli paigutada.

Kuuldavasti istub eraturvafirmade mehi sealkandis mitmes riigis kinni, kalurite tapmise eest, ning ikka mõnusalt pikki mitmekümneaastaseid karistusi. Kuid sel juhul on mehe enda viga- hädakaitse piiride ületamine - ning peale arreteerimist ei ole firmal sellise pätiga enam mingit pistmist.

Firmal pole vist ikka mehega pistmist enam pärast süüdimõistmist või kuidas? Erinevad juriidilised toimingud on kinnipidamine - areteerimine - süüdimõistmine (ja/või saatmine karistuse kandmise asutusse).